Laupäev, 31. mai 2008

Day of the Dead

Ütlen kohe alguses, et Day of the Dead (1985) meeldis mulle kõige rohkem. Bub! Film algab u. sealt, kust Dawn of the Dead lõppes, kuid uute tegelastega. Ellujäänud sõidavad päeval ringi helikopteriga, et teisi ellujäänuid otsida. Seal alguses hõikab mees tühjal tänaval Hello ja käib selline sünge muusika. Mul oli nagu peoga pühitud, et mis loo algusest ma seda varem kuulnud olin. Siis uurisin välja, et muidugi ju Gorillaz - M1 A1. Lahe, kui selliseid asju avastad. Nii et juba filmi algus oli minu jaoks viis pluss.

Day of the Dead tegelased olid minu jaoks huvitavamad kui eelmistes. Näiteks hull professor oma katsealuse Bub'ga. Ka sisu oli minu jaoks kõige huvitavam. Sõjaväelased juhivad seda väikest teadlaste rühma ja püüavad nendele uusi katsealuseid. Efektid ja kõik muu sellega seonduv oli jällegi aste kõrgemal eelmistest. Day of the Dead (2008) remake pidavat sitt olema. Eks arvata ole, kuid võib-olla vaatan ka selle kunagi ära. Originaali vaataksin aga hea meelega teist kordagi.
8/10

Lisaks:
http://filmsmusic.blogspot.com/2008/05/night-of-living-dead.html
http://filmsmusic.blogspot.com/2008/05/dawn-of-dead.html
http://filmsmusic.blogspot.com/2008/06/diary-of-dead.html

Üritasin nüüd kõigist kolmest "... of the Dead" filmist midagi kirjutada. Just nendest asjadest, mis meelde jäid ja enda arvates mainimist väärisid. Hiljuti on teised filmiblogijad nagu 13-Street ja Fletchu nendest samadest juba kirjutanud. Ega ma ei oskagi midagi juurde lisada. Ja nagu ennist mainisin, et Land of the Dead (2005) vaatasin juba mõni aasta tagasi, et sellest pole plaanis rääkida. Polnud ka see paha muidugi.

Dawn of the Dead

Teine film Dead seerias oli Dawn of the Dead (1978). 10 aastat hiljem jätkub lugu uute tegelastega. Selles satuvad tegelased suurde ostukeskusesse. George A. Romero filme peeti alati ühiskonnakriitilisteks. Ostukeskuses ringi uitavad zombid olid nagu ostukultuuri esindajad.

Dawn of the Dead oli samamoodi huvitav. Neli tegelast elasid ühes ostukeskuses mitu kuud. Nad tapsid kõik zombid ja seadsid end mugavalt sisse. Nad olid seal peremehed kuniks tuli motogäng. Dawn of the Dead oli tervikuna minu jaoks liiga pikk ja mul hakkas mõnes kohas igav. Sellest hetkest, kui motomehed tulid, muutus film jälle tempokamaks ja koomiliseks. Tordiga näkku naljad jms. Võrreldes esimesega oli selles efektid, grimm ja muu märgatavalt parem. Üks peategelane nägi välja täpselt nagu Pixari lavastaja Brad Bird. Kas keegi on seda peale minu veel märganud?

Dawn of the Dead (2004) ehk remake mulle aastaid tagasi üldse ei meeldinud. On jäänud meelde suhteliselt halb kogemus sellega. Peaksin uuesti vaatama, sest ometigi oli selle lavastaja Zack Snyder, kelle 300 oli mu eelmise aasta üks lemmikutest.
7/10

Lisaks:
http://filmsmusic.blogspot.com/2008/05/night-of-living-dead.html
http://filmsmusic.blogspot.com/2008/05/day-of-dead.html
http://filmsmusic.blogspot.com/2008/06/diary-of-dead.html

Night of the Living Dead

Seadsin eesmärgiks mai kuus algsest Dead triloogiast ära rääkida, sest vaatasin neid juba nii ammu. Ei ole kõige parem idee kolme filmi järjest vaadata, sest siis ei suuda kuidagi end kirjutama sundida. Diary of the Dead vaatasin selle kuu sees lisaks. Ainsana ei vaadanud Land of the Dead'i, sest olin juba näinud vist isegi 2 korda. Igatahes kõikide filmide pildid olin ka tükk aega tagasi välja otsinud, et nüüd on jäänud ainult kirjutamise rõõm.

Night of the Living Dead (1968) on George A. Romero esimene film, milles ta tõi vaatajateni esmakordselt elavad surnud. Filmis ei kutsuta neid kordagi zombideks. Olen kindel, et olin väga ammu näinud, kas seda või remake'i. Ise arvan, et see võis olla 1990 a. Tom Savini remake. See kontseptsioon on lihtsalt nii klassikaline, mis ei ole siiani mul meelest läinud. Erinevad inimesed satuvad ühte majja, et ennast elavate surnute eest kaitsta. Nad löövad kinni aknad ja uksed, vaatavad televiisorist uudiseid, et nende põhjal tegutseda. Nagu James Rolfe oma review's ütles, et Romero got balls, et ta peaossa just mustanahalise valis. Romero sõnul oli see näitleja lihtsalt parim kandidaat Ben'i ossa. Mustanahalisi valis ta ka oma kahte järgnevasse Dead filmi.


Film on must-valge ja tehtud vähese rahaga. Surnud pole siin veel nii "lahedad", kui neid hiljem oleme harjunud nägema. Lausa naljakas oli vaadata, kuidas suur kamp zombisid rahulikult istudes inimlihaga maiustasid. Nagu oleks piknikku pidanud. :D Hilisemates filmides on neid agressiivsematena kujutatud. Ben'i kaklusi zombidega oli päris naljakas vaadata. Eriti võltsilt nagu lõi selle haamriga või mis iganes tal käes oli. Need on sellised väikesed miinused, mille kallal pole mõtet norida.

Tervikuna oli väga huvitav. Algus tõmbas kiirelt käima. Siis tuli pikem ehitamise protsess ja lõpp oli väga üllatav. Filmikompanii tahtis, et Romero teeks õnneliku lõpu, aga mees keeldus. Jällegi: man got balls. 20. mai ilmus uus Remastered DVD kuulsast klassikast.
7/10

Lisaks:
http://filmsmusic.blogspot.com/2008/05/dawn-of-dead.html 7/10
http://filmsmusic.blogspot.com/2008/05/day-of-dead.html 8/10
http://filmsmusic.blogspot.com/2008/06/diary-of-dead.html 7/10

Finishing the Game: The Search for a New Bruce Lee

Kas pole mitte huvitav, kuidas mõnikord oleksid asjad nagu ette määratud. Pärast Enter the Dragon vaatamist tuli meelde see komöödia, mida Trash mõni aeg tagasi tutvustas. Pärast Enter the Dragon't jõudis Bruce Lee filmida u. 30 minutit võitlusmaterjali tema järgmiseks projektiks Game of Death (1978). See film tehti ka päriselt valmis. Finishing the Game: The Search for a New Bruce Lee (2007) ongi mockumentary sellest protsessist, kuidas valiti sellesse filmi uut Bruce Lee'd.

Sai võib-olla palju filmide nimesid ja linke, aga tegelikult midagi keerulist pole. Filmi pikk pealkiri annab juba aimu, mida oodata. Tasemel huumor on garanteeritud. Kandidaatidele korraldati casting, kus nad pidid kolmes voorus tsitaate lausuma, võitlema ja screen testi sooritama. Kandidaate oli päris hulgi ja neid valis noor lavastaja koos kogenuma castingu juhiga. Viimane valis tavaliselt mehi rollidesse küsides endalt, kas ta neid kepiks. Lihtne. :D

Huumor tuleb just nendest koomilistest situatsioonidest, dialoogist ja tegelastest. Kes suudaks nt. naeru pidada hindust ninjale, kes on ametilt tegelikult doktor. Castingul osaleb ka juba staarnäitleja nimega Breeze Loo, kes sarnaneb paljuski Lee'le, kuid ise nii ei arva. Iga kandidaadiga käis kaasas võttegrupp ja neid intervjueeriti kaamera ees. Igati hea komöödia. Heaks vahelduseks siin viimasel ajal üsna halbadele. Kodukas: You Offend Me You Offend My Family - tsitaat, mida nad pidid castingul ütlema.
7/10


Veel teema jätkuks, et homme 1. juunil esilinastub Kosmoses Kung Fu Panda. Pakuks huvi küll, kuid kaks asja hoiab eemale. Esiteks on see lastekaitse päeva raames, kuhu on oodata loomulikult palju lärmakaid lapsi. Eks sellega peaks nii või naa leppima iga linastuse ajal. Kuid teiseks on film homme eesti keeles. Kui otsustan ikka vaatama minna, siis nädala pärast ingliskeelset versiooni, kus loevad Jack Black ja teised. Eestikeelset võib vaadata pärast originaali nägemist.

Enter the Dragon

Mõtlesin, et võiksin seda äsja antud Kung Fu fänni tiitlit veidi värskendada ja vaatasin tuntud Bruce Lee filmi Enter the Dragon (1973). Väiksena liigutas mind väga tema eluloofilm Dragon: The Bruce Lee Story (1993), mille lõpus oli sama stseen kuulsast peegli labürindist. Enter the Dragon oli esimene suur Hollywoodis tehtud võitluskunstide film, mis sai läänes ülipopulaarseks ja on legendaarne tänaseni.

Käsikiri meenutab paljuski tavalisi Hollywoodi actioneid, kuid sisaldab Bruce Lee kordineeritud kaklusi. Dialoog on kõik inglise keeles. Lee peab sisse imbuma Han'i juhitud saarele, et tema räpased teod päevavalgele tuua. Han korraldab võistlused elu ja surma peale, millest võtavad osa nt. üks afro ninja :P ja võlgades elav Roper. Need kaks olid koos Vietnamis. See oli huvitav, et tegelasi tutvustati flashbacki teel.

Tuli üllatusena, et eelmise aasta komöödia Balls of Fury oli selle koopia. Nüüd ei teagi, mis sellest jandist arvata. Veel nt. Rush Hour 2 kasutas ära seda naiste valimist. Nüüd on vähemalt teada, kust see algselt pärit on nagu ka paljud teised viited. Enter the Dragon tegi Bruce Lee'st legendi. Muide ta sai filmimise käigus mitmest kohast haavata ja mao käest hammustada! Bruce Lee suri aga 6 päeva enne selle esilinastumist peavalu tableti kõrvalmõjudel vms. Tema poeg Brandon Lee suri ka noorelt The Crow võtetel.
7/10

Reede, 30. mai 2008

Ajaveeb 2008 Arvajad


Nädalase hilinemisega räägiksin mõne sõna Ajaveebi arvajatest, et mõnda asja selgitada. Esmalt muidugi tänusõnad Kristiina, Raul ja Trash heade kommentaaride eest! Kokku anti mu blogile 5 arvamust. Neid saab lugeda siit. Pole mõtet neid kõiki siia copyda, võib-olla mõne rea ainult.

Esimene arvaja oli Mats Volberg (volberg.on.nohik). Ta vaatas filme hinnete järgi 10, 9, 1, 2 ja 3. Naljakas, et ta mind kung-fu fänniks peab. 9'ga olin mõni aeg tagasi hinnanud Shaolin Soccer, Kung Fu Hustle ja Ong-bak. Peale nende pole vist ühestki kung-fu filmist blogis rääkinud, kuid need nimetatud on tõesti head. Teine arvamus oli tal, et üldiselt jättis üsna tavalise filmi/muusika blogi mulje, kõik on omal kohal aga ei midagi erilist. Sellega tuleb meelde üks Reservoir Dogs dialoog:
MR. WHITE: "Our girl was okay. She didn't do anything special."
MR. BLONDE: "What's something special, take ya in the kitchen and suck your dick?"
Et siis üks blowjob jäi puudu? :D Nali naljaks, võtan arvamust kuulda ja püüan erilisemaks teha.


Teine arvaja oli Penny Lane. Meeldiv kuulda, et ta käib siin sagedasti lugemas. Ja pildid meeldivad talle ka.
Kolmas arvaja oli Popop. Väga palju filmijuttu ja natukene muusikajuttu. Õige tähelepanek, mille üle ise kogu aeg mõtlen. Väga paljud peavad seda blogi esmajoones filmiblogiks. Luban hakata rohkem muusikast rääkima. Suvel on rohkem aega, siis saan ehk kuulatud plaatidest mõne sõna öelda. Juba eelmise aasta lõpust on olnud plaanis kirjutada enda 2007 a. lemmikutest. Seda siis varsti.
Neljas arvaja oli Erki Tammemäe (Materialist – Asjade kultus), kes ei leidnud otsingut. :P Sellepärast kirjutasingi mõni aeg tagasi selle pisikese teate, et otsing asub üleval vasakul. Seal, kus blogspotil ikka tavaliselt. See töötab. :) Tean omast kogemusest, et WordPressil on otsing veidi mugavam. Saab ise paigutada.
Viies arvaja oli Aarne. Tema puhul tegin väikest lobitööd. Ta pakkus oma blogis välja, et loeb 5 postitust ja annab nende põhjal arvamuse. Pakkujaid tuli päris palju. :) Hea, et talle meeldis ja mu blogi lausa RSS lisas.
Suured tänud arvajatele heade sõnade ja asjalike kommentaaride eest!


Ühe teema tahaksingi veel südamelt ära rääkida, mis käib nii nende filmide hinnete kui ka otsingu kohta. Kui vaadata nt. hinnet 10/10, siis seal pole väga palju filme. Ligi ühe aasta jooksul, mil olen blogi pidanud, pole lihtsalt neid pärleid väga palju ette sattunud. Tuleb meeles pidada, et enne blogi pidamist vaatasin ka ikka filme. Kui juhtub, et otsides mingit filmi te seda ei leia, siis on 2 võimalust, kas olen seda juba varem näinud või alles ootab vaatamist.

Ajaveebi võit ja pusa jäi seekord koju tulemata. Järgmine aasta äkki...
Parim blogi kategoorias "film": http://13-street.blogspot.com/
Parim blogi kategoorias "muusika": http://viljaveski.blogspot.com/

One Missed Call

Läks nüüd veidi pahasti, et The Eye'le 4/10 sai kingitud, sest One Missed Call (2008) pole üle 3/10 väärt, aga Silma ma paremaks ei pea. Las jääda siis. Üks vastamata kõne on järjekordne täiesti ebavajalik remake. Originaal Chakushin ari (2003) jäi aastaid tagasi PÖFF'l kahjuks nägemata, et pidin leppima kodus vaatamisega. Takashi Miike originaal oli õudne, eriti nt. telestuudio stseen ja lõpp pimedas haiglas. Muus osas olin filmi ära unustanud.

2008 aasta versioon pole õudne, vaid püüab põhiliselt ehmatuste peale mängida nagu ikka. Surmad olid leebed nagu mõnes Walt Disney lastefilmis (PG-13 reiting). Näitlejad tegid asja tuimalt, kuid Shannyn Sossamon ehmatas hästi mõnes kohas. Kui nad haiglasse jõudsid, siis ootasin juba lõppu. Üllatuseks tuli veel 1 climax asjale, mis võttis paremini otsad kokku. Ei mäletanudki enam seda originaalist, kes tegelikult mõrvade taga oli.

Rotten Tomatoes on filmil 0%. Selgemast selgem, et originaal oli parem. Poster on ka kole. Kohustuslikus korras hakkas filmi ajal toakaaslase telefon helisema, mis pani võpatama. Näed, et ikka mõjus mingil tasandil siis.
3/10

Väiksed tüdrukud on alati õudseim osa filmides - mis värk sellega on?

Neljapäev, 29. mai 2008

Queen + Paul Rodgers @ Praha


See toimubki! Alljärgnevat Metal Travel Agency kinnitust sai oodatud üle kuu aja. Olime päris murelikud juba, kuid asjata. Pealkirjas oli tal miskipärast Paul Rodgers'i asemel nimi Roger Waters. :P

28.10.- 02.11. toimub väljasõit Tsehhi Queeni ja Paul Rodgers'i kontserdile.

Orienteeruv reisikava:

T 28.10 - väljasõit Tallinnast, läbime Baltimaad, ööbime Poolas hotellis
K 29.10 - varasel õhtutunnil jõuame Prahasse , majutume, vaba aeg
N 30.10 - soovijatele linnaekskursioon eesti keeles, õhtupoolik vaba.
R 31.10 - hommikupoolikul huvilistele väljasõit Karlstejni kindluse juurde. Õhtul Queen + Paul Rodgers.
L 01.11 - Suundume kodu poole, teel põikame läbi ka Kutna Hora kuulsast inimluude ja kolpadega aunistatud kabelist, samuti teeme marketipeatuse. Ööbime Poolas hotellis
p 02.11 - Baltimaad, õhtuks jõuame Tallinnasse

Üritus läheb maksma 3600.- krooni ja sisaldab:

* 2 majutust Poolas koos hommikusöögiga
* 3 majutst Prahas koos hommikusöögiga
* kontserdipileti Queeni kontserdile
* linnaekskursiooni ja väljasõidu Karlstejni
* transpordi Prahasse ja tagasi.

Lisa oma halli sügisesse värvi, Prahas on sel ajal veel üsna mõnus!

Programm varsti üleval ka kodulehel, registreerumine juba käib! Kui soov osa võtta, saatke meil info[at]metaltravel.net kus märkige ära oma nimi, isikukood ja kontaktnumber

Kolmapäev, 28. mai 2008

Filmiblogid filmisotsioloogilise mõtte taustal


Nonii kulla kaasfilmiblogijad. Keegi härra Martin Oja on teinud oma Magistritöö meist! Täpsemalt öeldes suutsin tööd sirvides leida http://fletchujafilmid.blogspot.com/ ja http://13-street.blogspot.com/. Põhiliselt räägib ta välismaa blogidest. Eks ma jauran filmidele lisaks ka muusikast, et ennast sealt ei leidnud. Aga minu meelest väga lahe. Endalgi ootab diplomitöö ees. Teen samal teemal. :) Oja on Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskonnast, et asi on ikka sügavuti läbi uuritud!

Neljapäev, 5. juuni - kl 16.15 kaitseb Martin Oja Tiigi 78–118 semiootika teadusmagistritööd “Filmiblogid filmisotsioloogilise mõtte taustal”. Juhendaja: prof Peeter Torop, PhD. Oponent: Silvi Salupere, MA.


pdf saab siit.

Bob Dylan nädala pärast Eestis!


See pole muidugi uudis kellelegi, aga FBI kontsertklubi väljastas järgneva info. Soovitan minna vaatama Sõpruses linastuvat filmi I'm Not There. Aa ja hea, et uues telereklaamis nimeks Bob Bylan polnud.

Juba järgmisel kolmapäeval, 4. juunil jõuab Eestisse eluslegend, kultuuri-ikoon, rokijumal, poeet, müstik ja protestilaulik, härra BOB DYLAN isiklikult. Võib julgelt väita, et tegemist on kõige olulisema tegelasega muusikaajaloos, kes kunagi Eestit külastanud. Kes veel ei teadnud, siis just Dylan on olnud autoriks kuulsatele lugudele nagu "Konckin' On Heaven's Door" ja "Like a Rolling Stone", mille kaverversioonidest sündisid Guns N' Rosese ja the Rolling Stonesi superhitid. Vaata kindlasti ka uut teleklippi, kus Bob Dylanist võtavad sõna Ants Johanson ja Riho Sibul:

http://www.youtube.com/watch?v=NeBQHjct_ps

HOMME, neljapäeval on oodata põnevat ja sisukat ajakirjanduslikku lähenemist Dylani fenomenile nii kirjasõnas kui telepildis:

Ekspressi kultuurilisas Areen leiad Dylanile pühendatud lehekülgedelt persooniloo muusikakriitik Tõnis Kahult, nutikaid tõlkefraase Dylani tsitaatidest Hannes Varblaselt, Juhan Ulfsaki poolt valitud "Päev muusikas Dylaniga", juttu tuleb ka reedel Sõpruse kinos esilinastuvast filmist "Kus on Bob Dylan?".

Õhtul kell 22:25 algab tavapärasest 10 minu jagu pikem MUUSIKAELU saade ETV’s, mille teises pooles vestleb saatejuht Ants Johanson Bob Dylanist Riho Sibula ja Jaak Johansoniga. Välja on otsitud ka haruldasi lõike vanameistri enda pikast muusikukarjäärist

Ülehomme, reedel, 30. mail kl 21:00 esilinastub Sõpruse kinos Bob Dylani elust ja muusikast inspireeritud mängufilm „Kus on Bob Dylan?“ (I’m Not There, 2007), mille on lavastanud filmiga „Velvet Goldmine“ kinoajalukku kirjutatud režissöör Todd Haynes. Filmis teevad suurepärased rollid Kuldgloobusega pärjatud Cate Blanchett, hiljuti lahkunud noor staar Heath Ledger, Christian Bale, Richard Gere, Ben Whishaw, Marcus Carl Franklin – kõik Bob Dylanina. Esilinastusseansil räägib Bob Dylani fenomenist muusikakriitik Tõnis Kahu. Vaata ka filmi treilerit:

http://www.youtube.com/watch?v=CZGseissqX8

Tasub vaadata ka Rahva Raamatu kauplusesse Viru keskuse IV korrusel, kus müügil lai valik Bob Dylani muusikat, kontsertlindistusi ja raamatuid.

Juba järgmisel KOLMAPÄEVAL, 4.JUUNIL on Sul aga kordumatu võimalus näha oma silmaga meest, kes omal müstilisel moel on mõjutanud maailma sama palju kui Elvis Presley või Biitlid. Siinsamas Eestis, Tallinnas astub lavale BOB DYLAN koos bändiga.

Piletid Legendi kontserdile on müügil Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti.


www.fbi.ee

Borderland

Suisa kolmest filmiblogist mõjutusi saanuna tekkis huvi Borderland (2007) vastu. Eriti paelus selle huvitav poster. Trash, Paranoiadisco ja filmipurk andsid kõik 7/10. Borderland on tõsielusündmustel põhinev õudukas. 3 noorsandi lähevad Mehhikosse lõbutsema. USA ja Mehhiko piirialal jääb üks neist peo käigus kadunuks ja teised hakkavad teda otsima. Peagi avastavad nad, et seal piirialal on mitmed inimesed kadunuks jäänud. Üks narkoparun nimelt ohverdab inimesi, et oma narkotehinguid õnnistada. Uurimise käigus leiti sealt alalt 50 inimese jäänused!

Ülesehitus meenutas nt. Hostel't, aga mulle meeldis Borderland rohkem. Piinamised ja tapmised polnud midagi ennenägematut, aga meeldis nende stseenide reaalsus, kui nii võib öelda. Omapäraselt oli üles võetud võrreldes just teiste slasheritega. Mitmes kohas tuli surm või nt. käe maharaiumine ootamatult. Arvad, et see inimene ehk jäetakse ellu, kuid järgmine hetk välgub juba machete. Seda muide ka hea tegelase poolt, kes lõpus raevust hasarti läks. Hea, et peategelastele keskenduti alguses palju, et lõpus läksid nende tegemised korda. Näitlejad on kõik tundmatud v.a. Sean Astin (LotR), kes mängis ühte neist psühhodest.

Põnev tükk. Ainult lõpp kiskus jamaks. Tõsielusündmustel põhineva filmi kohta ikkagi hea. Väljamõeldud veristamised jätavad tihti rohkem külmaks. Eks siin võis ka midagi juurde lisatud olla, kuid nagu mainisin, et ülemäära veristamist siin polnudki. Samas see vähene oli päris efektne. Kasvõi seesama posteri peal olev naine soku peaga.
7/10

Teisipäev, 27. mai 2008

The Iron Giant

Mõtlesin, kui juba Iron Man'st sai kirjutatud, siis võiksin lühidalt teisestki raudmehest lõpuks ära rääkida. Ainult erinevalt Tony Stark'st ei ole selle raudmehe sees inimest.

Vaatasin The Iron Giant (1999) esimest korda. Teadsin, et tegu on Brad Bird filmiga, kes peale seda läks Pixarisse tööle. Tema järgmine projekt seal oli üks "vähetuntud" The Incredibles. Eelmine aasta tõestas ta end taas Ratatouille'ga. Sama südamlik oli ka Iron Giant. Kõik tema animatsioonid kisuvad vähemalt ühes kohas pisara välja. Iron Giant lugu oligi südamlik, huvitav ja ka naljakas ei tohi unustada.

Väike poiss leiab kosmosest pärit rauast hiiglase ja püüab teda saladuses hoida. Loomulikult ei jää see märkamata ja valitsuse agendid hakkavad teda jälitama. Alguses lõppes lugu väga kurvalt. Õnneks sai viimasel minutil veel õnneliku lõpu. Hiiglase häält tegi Vin Diesel, mida ei pannudki tähele. Ega ta palju ei rääkinudki. Korralik perefilm. Meeldis väga.
8/10

Esmaspäev, 26. mai 2008

National Treasure: Book of Secrets

Olen sel kuul juba Indy seikluste küüsis olnud, et andsin võimaluse ka National Treasure: Book of Secrets (2007) nii-öelda seiklusele. Esimene film oli hea. Teises midagi uut enam pole. Samas on asi palju mastaapsem. Cage röövib lausa presidendi ja teeb muud möllu. Cage ajab taga ainult USA presidentide silmade jaoks mõeldud saladuste raamatut, milles olev info aitaks tema perekonna au päästa. Nimelt tema vanavanaisa süüdistakse Abraham Lincoln'i mõrvas. Nime puhastamiseks peab Cage leidma tõendi, et eksisteerib kullast linn. Veidi ebareaalne teema, kuid ega Indiana Jones and the Kingdom of the Crystal Skull selles osas kuigi loogilisem polnud.

Üks huvitav review Indy uue filmi kohta pani asja hästi paika. Küsin teilt: Mis on Nicholas Cage tegelase nimi filmides National Treasure? Või varsti triloogia The Mummy kangelase nimi, keda me kõik teame mängib Brendan Fraser. Täpselt! Me ei tea, sest meid ei koti. Aga vaat Indiana Jones nimi on meil veres. Nagu see review tüüp räägib, et kõik need wannabe Indy filmid on mõjutanud vaatajate arvamusi seiklusfilmidest. Vaatajad on kõike juba näinud, et üks kristallpealuu polnud sellepärast enam värske. Samas 5+ et see lõpus ära lendas. Mõlemas on ka teemaks kullast linn. Mis see meile ütleb? Indiana Jones 4 oli National Treasure 2 rip-off? Õnneks mitte. National Treasure jääb kõvasti alla igale Indy osale. Mis siis, et lood kattuvad. Iga kell vaatan Indy't ennem just sellepärast, et tegu on Indy'ga.

Samas tuleb tunnistada, et seiklusmängude- ja filmide pedena igav ei hakanud. Oli jälle huvitavat puzzletamist. Tundus, et see häkkijast sidekick oli siin filmis veel suurem otu kui esimeses, aga lihtsat huumorit on ka vaja. Uus tegelane oli Cage ema mänginud Helen Mirren. Ed Harris polnud mitte nii paha tegelane, kui esimeses Sean Bean. Kolmas film tuleb raudselt. Raha lõhn on sellel küljes. Trashi muljeid lugedes nägin, et kommentaarides rääkis Forza mu 10,000 BC ülevaatest. Erinevalt National Treasure'st ei tahaks selle järge keegi näha. Hoidku jumal selle eest!

Muide kas ma olen ainus, kes peab NT posterit üpris maitselagedaks, eriti need leegid seal all? Filmikaadrite hulgast polnud ka suurt midagi valida. Ongi hea, säästan bloggeri ruumi vahelduseks.
5/10

The Eye

Pingeline eksamiperiood on käimas, et pole aega olnud suurt midagi vaadata. The Eye'le (2008) sain... silma peale visatud. Suhteliselt erandlikult pole selle puhul originaali näinud. Täpipealt sama nagu need Hollywood'i remake'd ikka viimasel ajal. Mul hakkab lausa paha sellest klisheest, et alguses toimub peategelasega seletamatud asjad ja mitte keegi ei usu teda. Siis ükshetk muutub film selleks detektiivi looks, kus peategelane hakkab minevikku uurima, et nendele sündmustele seletust leida. Üldiselt kaob sel hetkel ära ka see vähenegi õuduselement. Lõpetage ära palun! Me oleme seda juba ammu näinud!

Jessica Alba mängib pimedat, kes saab omale doonori silmad, mille abil ta hakkab veidraid asju nägema. I see dead people. Imelikul kombel ta isegi kuuleb surnuid ja haistab nt. ammust põlemist. Loogika eest viis pluss. Aga mis ma siin ikka pahandan. Mingil määral isegi meeldis. Ringi uitavad surmad olid creepyd. Veidi tulnukate moodi? Alba mängis pimedat OK'lt. Alastistseen jäi puudu ainult. Oli küll udune duši pilt ja riivamisi nägi tagumenti, mida sai juba Good Luck Chuck's jõllitatud.

The Eye on väärt 3. Kingin 4 ei teagi mille eest. Polnud väga jama, aga lihtsalt The Ring jt. on täpselt sama valemit juba kasutanud ja palju paremini. Respect selle eest, et Alba filmiks viiulit õppis. Oli näha, et ta ise mängis. Muide lehel http://www.wontbelieveyoureyes.com/ saab silma klikkida.
4/10

EKSAMID!