The Crow

Vaat kus kokkusattumus, et Fletchu just The Crow (1994) vaatas. Ma vaatasin mõni päev tagasi ja tema review ässitas natukene tagant, et enda omagi nüüd ära teha. Film on kurikuulus selle poolest, et see jäi Brandon Lee viimaseks filmiks. Võtteplatsil juhtus äpardus relvaga. Sellepärast on Crow saanud lausa kultusfilmiks. Tema isa Bruce Lee lahkus ka vara. Nende perekond on vist tõesti ära neetud.

Filmi alguses saab peategelane surma, kuid tõuseb sõna otseses mõttes hauast üles. Selle ime taga on üks vares, kes temaga ringi lendab. Põhimõtteliselt kuna mees on nüüd surematu siis hakkab tapjatele kätte maksma. Ei tapa teda ussi- ega püssirohi. Ta kohtub ka oma tuttavatega, kes alguses teda kummituseks peavad. Muide see noor tüdruk oli väga poisi häälega. Mulle meeldis väga, kui Eric Draven (Brandon Lee) filmis kitarri mängis. Seal katuse stseenis vist mängis tegelikult üks tema dublantidest, aga see selleks. Cool ikkagi. Ja filmimuusika üldse rokkis. Action stseenid olid üldiselt igavad, aga lõpu shootout oli hästi monteeritud.

Crow põhineb koomiksil ja filmile on tehtud ka järgesid, mida minagi näha ei tahaks. Filmil on selline teatav b-movie element küljes, aga ühekordseks vaatamiseks kõlbab hästi. Päris lemmik koomiksikangelaseks Crow siiski ei saa. 6/10