Esmaspäev, 30. juuni 2008

Hellboy II: The Golden Army








Täna ilmus Hellboy II: The Golden Army (2008) kolmas treiler ning otsisin päeval filmi postereid, et neid vabal hetkel postitada. Õhtul juhtus aga midagi ootamatut. Sain teada, et mul õnnestub juba homme seda suurelt ekraanilt näha. Milline kokkusattumus! USA's esilinastub 11. juulil. Meie kinodes 5. septembril.

Kui esimest Hellboy'd 2004. aastal nägin, siis polnud teadlik lavastajast Guillermo del Toro'st. Pidasin Hellboy'd lahedaks tegelaseks ja vaatasin filmi vist kokku 3x. Mäletan ka täpselt, et mõned polnud sellest nii suures vaimustuses. Olgu kuidas on selle esimese filmiga, aga treilerite põhjal tuleb Hellboy II veel ägedam. Saan minna sobivalt oma Hellboy II särgiga filmi vaatama. :)

El Mariachi

Robert Rodriguez'e debüütfilmi El Mariachi (1992) saab pidada pelgalt katsetuseks mitte enamaks. Nagu ikka tegi RR filmis kõik ise v.a. näitlemine. Suurem osa sellest astronoomiliselt väikesest eelarvest ($7000) läks kaamera alla. Teine osa läks kõikidele nendele baaris tellitud pudelitele - nali, kuid tõesti, mis teema nendega oli.

Aus muusik satub võõrasse linna ja teda aetakse segamini mõrvariga. Muusik leiab varjupaiga ühe naise baaris. Mina kutsusin neid Banderas'e ja Hayek'i eelkäijateks. Debüüt ja vähene raha paistis igast nurgast vastu. Natukene oli näha RR tuntuid kiireid kaameratrikke, kuid väga algelisel moel. Action'st ei maksa rääkida. Huumor polnud ka veel see õige. Baaris mängiv süntesaatori proff oli aga tase.

Ma hakkasin miskipärast võrdlema hiljuti nähtud Ohtlik Avastus debüütfilmiga just tehnilise poole pealt. Nüüd on loota, et meie poisid järgmiseks midagi Desperado stiilis teevad. :) Peaksin Quentin Tarantino päris esimese katsetuse My Best Friend's Birthday (1987) ka ära vaatama, et välja selgitada kumb neist alguses kõvem tegija oli.
5/10

Tuttav vaatepilt...Salma Hayek'i eelkäija
Antonio Banderas'e eelkäija

Uuendustest

Uuendused kuluvad mõnikord ikka marjaks ära. Tegin sildid aastate jaoks: 2000 - 2008. Need sildid kuluvad muuhulgas marjaks ära aasta parimate selgitamisel. Lisasin hiljem 1990ndad, 1980ndad, 1970ndad ja 1960ndad.

Tegin ühiste siltide alla veel video, mis hoiab endas muusikavideosid jms. Nende otsimine võttis omajagu aega... Treilerid jäid eraldi.

Muutsin blogide loendit võttes kasutusele uue blogger'i vidina, mis näitab kõige värskemaid kaasblogijate postitusi. Mugav ja näeb parem välja, kui lihtsalt lingid.

Lisasin Telli postitused ja kommentaarid nupud.

Proovisin huvi mõttes mõnda uut Template. Kõige rohkem meeldis Denim, kuid mõni pisiasi selle puhul ei meeldinud, et jään truult oma esialgse juurde. Hetkel siis kõik.

How to Irritate People

Olen nüüd How to Irritate People (1968) vist 3 korda näinud. John Cleese ja Graham Chapman kirjutasid need sketšid enne Monty Python's Flying Circus sarja. Veidi üle tunni kestev mockumentary sellest, kuidas inimesi ärritada. Õpetusi jagab Cleese tuues näiteid igapäeva elust.

Neil on lobisevad vanamutid, kes kinos pläkutavad, "hull" töö intervjueerija, väga pealetükkiv kohtingukaaslane, lennuki piloodid, kes suurest igavusest reisijatega lollitavad jpt. Kõige äratuntavamad olid sketšid pinda käiva emaga. Uskumatu, et pärast 40. aastat kehtib täpselt sama asi ka tänapäeval. Kes on kõik Monty Python'i osad ja filmid ära näinud (nagu mina), leiab sellest samasugust huumorit. Näitena lennuki sketš.
7/10

Jackass 2.5

Olles näinud Jaaguperse esimest ja teist filmi ning arvatavasti kõiki sarja osasid, arvasin et olen asjaga ühel pool. Ootamatult avastasin, et nad on teise filmi ülejääkidest teinud otse DVD'le filmi Jackass 2.5 (2007). Tund aega siis hästi musta materjali, mis isegi tüüpide enda meelest enam naljakas polnud. Knoxville laseb näiteks Venemaa nurgataguses "haiglas" oma eesnääret uurida, Margera lennutab oma persest lohet, paksukese Preston'i perse puhutakse õhku, et ta peeretaks jne. Sellist sorti "kvaliteethuumor".

Üks haledam koht oli paksukese Preston'ga, kui ta King Kong'ks maskeeriti ja tal kõrgusekartusest paha hakkas ning välikäimla katuselt julmalt alla pudenes. Kaamera ees räägib ka režissöör, kui raske tal oli igapäevaliselt asju filmida, sest poisid vembutasid 24/7. Endalgi ütleksid närvid ülesse. Tüübid on suured lapsed, kellele on antud võimalus kõiksugu lollusi kaamera eest teha. Varem on see neil üldjuhul vaimukas olnud. 2.5 oli aga suures osas nende persenaljadega mõttetult rõve. Ümardan 2.5 kolmeks.
3/10

Pühapäev, 29. juuni 2008

Nick Cave & The Bad Seeds - More News From Nowhere


More News From Nowhere on hetke lemmik lugu aastast 2008. Last.fm andmetel olen seda tänaseks kuulanud 34 korda. Praegu kuulasin lisaks veel 3 korda järjest. Pärineb Nick Cave & The Bad Seeds - Dig, Lazarus, Dig!!! albumilt, mis on kõva konkurent aasta parima tiitlile mitte ainult minu arvates (Mojo).

Kõige rohkem meeldibki mulle albumi viimane lugu, mis on tervelt 8 minutit pikk, kuid mõnusa viisiga ja ekstra lahedate sõnadega. Tänu sellele võibki lugu mitu korda järjest kuulata ja ära ei tüüta. Täna avastasin suure üllatusega, et MNFN on saanud juba kuu aega tagasi singliks, mida saadab ülistiilne video stripparitega. Ei oleks uskunudki, et nad nii pika loo singliks teevad. Minu õnnepäev. Albumi esimene singel oli Dig, Lazarus, Dig!!! - ka hea.

Mul on loendamatul hulgal olnud neid äratundmisrõõme, kui mõne artisti lugu on väga meeldima hakanud, mis siis hiljem singliks (suureks hitiks) on saanud. Tundub, et mul on hea nina selliste asjade peale. Viimati nt. Eliit - Ma Olin Teismeline Libahunt. Üks ekstreemseim näide mis meenub: Madonna - Hung Up. :P


Nick Cave & The Bad Seeds - More News From Nowhere

The Princess Bride

Hakkasin vaatama Rob Reiner'i tuntud muinasjutul põhinevat filmi The Princess Bride (1987), mille alguses hakkab vanaisa lapselapsele raamatut lugema ja ütlesin siis endamisi: hold your horses - ma olen seda ju kunagi näinud. Eriti tuttav oligi see raamatu lugemise osa ning seikluses endas koht, kui peategelased sattusid ohtlikku Tulesohu, kus neid ähvardas tuli, vesiliiv ja hiigelnärilised. Loomulikult oli see koht väiksena väga õudne, aga kõigest järgemööda.

Princess Bride film oli täpselt nagu üks kaasahaarav seiklusraamat. Selles on väga värvikad tegelased, head huumorit, seiklust ja kõike muud, mida ühelt filmilt võiks oodata. Mu lemmik tegelane oli väike tige vanamees Vizzini, kelle põhi sõnaks oli inconceivable, kui ta millegi üle imestas. :) Nii kahju, et tegelane kadus peale esimest 30 minutit, aga põnevaid tegelasi oli veel. Teine lemmik oli Inigo Montoya, kes terve oma elu isa mõrvarit taga ajas. Muidugi ei saa jätta mainimata printsessi ennast, keda mängis Robin Wright Penn (tuntud ka Forrest Gump südamedaamina). Princess Bride oli tema filmidebüüt ning lõputiitrites oli kirjas Introducing Robin Wright. Tundsin veel ära kõva meigi all oleva Billy Crystal'i ja Christopher Guest (This Is Spinal Tap).

Lapsele raamatu lugemine tuletas meelde samuti ammu nähtud seiklusfilmi Sinbad of the Seven Seas, milles Sinbad'i kehastas Hulk isiklikult Lou Ferrigno. Hinne on sellel 3.2, aga mälestuste tõttu oleks tore sedagi kunagi vaadata.

Princess Bride hinne on hetkel tugev 8.2 ja on IMDb topis 153. kohal. Juunis ilmus filmi põhjal ka mingisugune mäng. Väärt muinaslugu, mis pole tänaseni aegunud. Eelmise aasta Stardust oli võrdväärselt hea.
9/10

Hello. My name is Inigo Montoya.
You killed my father. Prepare to die.

Laupäev, 28. juuni 2008

The Forbidden Kingdom

Pärast Hero vaatamist näis igati loogiline ette võtta uus The Forbidden Kingdom (2008), milles mängib samuti Jet Li. Aga nagu ikka pole tema Hollywood'i filmid kaugeltki nii head (v.a. Danny the Dog). Peale tema mängib suurt osa Jackie Chan ja meie rõõmuks võitlevad kaks meistrit omavahel päris pikalt.

Kandvat rolli mängib noor kutt (Michael Angarano), kellele meeldivad kung fu filmid. Ta satub tänapäeva USA'st kuidagi muistsesse Hiinasse, kust algab suur seiklus eesmärgiga jõuda tagasi koju, kuid enne peab ta vabastama meistri Monkey King (Jet Li). Sisu ei saa kuidagi pidada filmi tugevaimaks küljeks, et sellel pikemalt ei peatu. Seda noort näitlejat olin varem näinud Sky High's.

Jet Li ja Jackie Chan midagi enneolematut ei tee, aga neid on alati hea vaadata. Ühiste jõududega õpetavad nad ka noorukile kung fu'd, mis meenutas Karate Kid'i. Li mängis kahte rolli. Monkey King on midagi... teistsugust (viimane pilt). :P Mind ajas naerma esimene repliik Li poolt, mis meenutas täpselt B.A. kuulsat ütlust "You fool!". Li on ikka koomik. Chan'l on tänase päevani raskusi korraliku inglise keele rääkimisega, aga seda ei saa talle pahaks panna. Tegelased rääkisid ka hiina keeles.

Forbidden Kingdom on mõeldud kerge meelelahutusena ja seda tulekski nii võtta. Tegu on sellise filmiga, mis kohe peale vaatamist ununeb. Ei saa võrreldagi nt. Kung Fu Panda'ga, mis jättis elamuse pikaks ajaks.
5/10

Reede, 27. juuni 2008

Hancock


Sai broneeritud pilet Hancock (2008) esilinastusele, mis on teisipäeval, 1. juulil, aga mitte sellest ei tahtnud rääkida. Vaatasin seda Hancock'i posterit, mida katab Will Smith'i suur nägu päikeseprillidega ning leidsin selles midagi tuttavlikku... Täpselt 10 aastat tagasi lõid Coen'd omamoodi kangelase nimega The Dude filmis The Big Lebowski, mille DVD ka eelmine aasta ostsin. Võtsin siis kätte Photoshop'i nii vähe kui seda oskan ning tulemuseks on nagu kaks tilka vett või mis? :D

Muide The Big Lebowski saab 9. septembril juubeli puhul uue reliisi. Limiteeritud kogustes tuleb ka keeglikujuline pakend. Pildid.

Hero

Teate kindlasti omast kogemusest, kui hea tunne on vahel harva mõnda väga head filmi vaadata. Hero (2002) oli minu jaoks tõeline visuaalne maiuspala. Olen varem näinud sarnaseid Crouching Tiger, Hidden Dragon (2000) ja House of Flying Daggers (2004), kuid kui mu mälu nüüd alt ei vea, siis Hero on neist parem. Ääremärkusena, et kõigis neis mängis ilus Ziyi Zhang (all on 2 pilti). Ning veel üks märkus, et posteril on kirjas Quentin Tarantino presents. Kvaliteedimärk right there. :P

Filmi iga võitlusstseen näeb fantastiline välja. Sai veel Extended Cut'i vaadatud, mis pikendas mitmeid häid stseene veelgi. Üks ilusaim neist oli vee peal võitlemine ja lendamine, kus nad mõõgateradega kergelt veepinda puudutasid ja siis edasi lendasid. Sama head olid aegluubis vihma käes võitlemine ja stseen loendamatul hulgal lendavate nooltega, mille lõpptulemuseks oli nool noole küljes kinni. Neid vibusid vinnastati ka omapäraselt jalgadega.

Peale selle on ka sisu huvitav ja põhineb ajalool. Muistsel ajal oli Hiina jagatud seitsmeks kuningriigiks. Jet Li on nimetu palgamõrvar, kes kohtub neist kõige kardetuma Qin kuningaga, kellel on plaanis luua suur impeerium. Nimetu räägib flashbacki stiilis loo, kuidas ta sai jagu kuninga kolmest suurimast vaenlasest Sky, Broken Sword ja Flying Snow, kes kõik plaanisid Qin tapmist. Kuid esmane räägitud lugu ei vasta päris tõele ning loo arenedes saab kuningas aru, mis eesmärgil nimetu päriselt tema juurde tuli.

IMDb hinne on 8.0 ja hetkel on topis 244. kohal. Hero on masterpiece muud ei oskagi öelda.
9/10

Ziyi Zhang

Neljapäev, 26. juuni 2008

Once Upon a Time in Mexico

Vaatasin üle mitme aasta taas Once Upon a Time in Mexico (2003). Väga alahinnatud film minu arvates. Paljud arvavad, et Desperado oli ikka parem. Ma ütleks, et võrdsed. Samas pole Desperado kõige värskemalt meeles. El Mariachi on mul nägemata, aga vaatan õige pea ära.

Mul on tegelikult kahju, et Robert Rodriguez teeb kickass filmide sekka neid Spy Kids filme (juba 3 tk!). Usun, et ei jää ka paljust ilma, kui mitte kunagi The Adventures of Sharkboy and Lavagirl 3-D ei vaata. Naljakas oli igaljuhul vaadata, kuidas Ebert & Roeper kahest esimesest Spy Kids filmist täiesti erinevatel arvamustel olid. Ebert hoidis pöialt ülesse, aga isegi Ebert ei pooldanud seda viimast 3-D.

Järgmine projekt peale Sin City järgede on Rodriguez'l mingi Shorts (2009). Jälle mingi lastekas. Kas asi on rahas või mis? Kui võrrelda nt. Sin City ja blabla 3-D (tema poja loo põhjal tehtud muide) kassat, siis esimene kogus ülemaailmselt ligi 100 miljonit dollarit rohkem. Asi pole siis rahas, sest lastekas ei teeninud nii palju kui Patulinn. Asi on mehes endas. Ma ei tea, kuhu ma selle mölaga jõuda tahan, aga mõelge. :P

Once Upon a Time in Mexico filmi varastas täielikult Johnny Depp: "Are you a Mexi-CAN or a Mexi-CAN'T?". Depp sai oma stseenid filmitud 9 päevaga, kuid talle hakkas nii meeldima, et jäi edasi hängima ning mängis preestrit, millest oli kohe aru saada. Depp kandis peaaegu igas stseenis mingit erinevat särki. Üks oli kohe julgelt C.I.A. :D Väga lahe karakter oli. Kui toit ei meeldinud läks ja lasi koka maha. Lihtne. Mõelda vaid, et: The role of Sands was originally intended for George Clooney. When he was unavailable, Robert Rodriguez considered Kurt Russell, Bruce Willis, Sean Penn, and Nicolas Cage before deciding on Johnny Depp.

Lugesin veel, et film sai valmis juba 2001. aastal, aga esilinastus alles 2003. Salma Hayek't nägi vähe, aga deem. Sama kehtib ka Eva Mendes kohta. Hea meelelahutus igast küljest. Võiks ka kolmandat korda vaadata. Ainult sekspoiss Enrique Iglesias oleks võinud olemata olla.
7/10