Pühapäev, 30. november 2008

November kinos


Täpselt nagu oktoobris käisin ka seekord 10 filmi vaatamas. Neist 4 olid tavalised kinofilmid ja 6 tükki PÖFFi programmist.

Ei saa jätta mainimata, et "Man on Wire" linastus läks tegijatel täiesti metsa. Enne filmi öeldi naljaga pooleks, et lindid võivad olla vales järjekorras ning kahjuks olidki. Ükshetk näeb juba osaliselt lõpptulemust, siis planeerimist, siis hoopis midagi muud, siis jälle planeerimist jne. Kõik oli segi nagu pudru ja kapsad, kusjuures ainult algus-ja lõputiitrid olid õigel kohal... Seega oli filmielamus rikutud. Jään kompensatsiooni ootama.

Esimest korda käisin filme vaatamas Vene Teatris ja Kumu auditooriumis. Vene Teatri istmed olid ebamugavad ja kitsaste vahedega. Ekraan oli seal keskmise suurusega, midagi sellist nagu Kinomajas võib-olla. Kumus oli head astangulised read ja istumisel oli rohkem ruumi, kuid võttis ikka nihelema, mis võis vabalt tuleneda mitmetunnisest istumisest samal päeval. Kumu pilt oli samuti keskmine, midagi sellist nagu Kosmos 2 saalis. Heli käras mõlemas kohas PÖFFi jaoks küll.

Pole kõikidest filmidest veel arvustust kirjutanud, kuid lisan kõikide ülevaadete lingid hiljem juurde. Erandiks jääb siis Man on Wire, mis tuleb omal jõul uuesti vaadata. :(

  • Quantum of Solace - 7/10
  • Punisher: War Zone - 3/10 - premiere
  • Mina olin siin - 7/10
  • Twilight - 4/10
  • Frozen River - 7/10 - pöff
  • Let the Right One In - 9/10 - pöff
  • The Good, the Bad, and the Weird - 8/10 - pöff
  • Blindness - 8/10 - pöff
  • Vicky Cristina Barcelona - 8/10 - pöff
  • Man on Wire - tegijate ämbri tõttu pole võimalik hinnata - pöff

Detsembris on minu PÖFFi kavas kindlasti 5 filmi: Choke, Wrestler, Chaser, Rachel Getting Married, Elite Squad. PÖFFi teemal täpsemalt siin. Peale nende kindlasti veel muud põnevat kraami.

Twilight

Ütlen ilma häbenemata välja, et käisin Twilight (2008) esilinastusel. Õigustuseks niipalju, et läksin täiesti tühja lehena, et polnud näinud ei treilerit ega loomulikult ka raamatut lugenud. Kinno meelitas ainult suur uudishimu. Tahtsin vastust küsimusele: "What's all the fuss about?". Nimelt oli suvel toimunud Comic-Con üritusel just Twilight panel kõige populaarsem. Siia otsa üks fakt - arvasin pikka aega, et Twilight on üldse seriaal. Selle arvamuseni viis allolev promo pilt, millel terve cast poosetab. Tüüpiline sarja pilt.

OK, mis ma ikka varjan. Läksin tegelikult Kristen Stewart'i pärast. "Armusin" temasse Into the Wild filmis. Lisaks oli ta Jumper'i lõpus u. 5 sekundit, millest täiesti piisas, et muidu üdini sitt film vaadatavaks muuta. Ennustan nüüd ja kohe, et see tüdruk jõuab kaugele. Või oota, Twilight franchise'ga ongi tema suur läbimurre toimunud, sest sellele tehakse veel 3 järge! Mina ootan temalt hoopis Adventureland (2009) filmikest, mille režissöör on Greg Mottola (Superbad). Tema rolli "Videvikus" saab ainult kiita v.a. ühes stseenis, kui ta hüsteeriliseks muutus, kui tema armsam teda maha tahtis jätta.


Olles just näinud fantastilist vampiirifilmi Let the Right One In, tuleb nutt peale, sest Twilight on üks suur nali. Võttes luubi alla tahtlikult naljakad/piinlikud stseenid peategelase Bella elust, siis mõned neist olid täitsa vaimukad. Eriti kaitsva isaga, kes talle pipragaasi ballooni andis. Tüüpilised koolikaaslased ja nende naljad ei võõrandanud samuti filmist. Aga ma ei saanud neid "vampiire" kordagi tõsiselt võtta. Peaasjalikult oli selles süüdi vampiiri Edward't mänginud Robert Pattinson, kes võitles igas stseenis justkui kõhukinnisusega. Tal oli kogu aeg selline hapu nägu ees. Eriti tõmbas mu tähelepanu tema soeng.

CGI oli hämmastavalt halb, mis on isegi tavalistes seriaalides kvaliteetsem. Mõtlen siis vampiiride kiiresti jooksmist, lendamist jms. Üldse nägi film väga odav välja. Vampiiride pesapall oli midagi omapärast. Ideena oli see hea, kuid teostuselt seesamune. Pesapalli ajal mängis taustaks Muse - Supermassive Black Hole. Nii häid lugusid ei tohi sellistes asjades kasutada! :(


Muide alguses u. minut aega polnud mingisugust heli ja tavapäraselt tuli mõne stseeni ajal heli nagu läbi padja. Istusin huvi mõttes esimest korda viimases reas, kust oli hea ülevaade sadadele teismelistele tüdrukutele, kes filmi ajal aina iitsitasid... Kui peategelased lõpuks esimese suudluseni jõudsid, hüüdis keegi saalist "JESS!", mille peale kõik naerma hakkasid. :P

Filmide üle on alati lihtne viriseda, kuid selle puhul pidin tõesti rekordiliselt palju silmi pööritama. Pole lihtsalt võimalik, et nii jabur film uueks franchise'ks saab. Õnneks pole ma ka target audience. Ühe kannatad veel kuidagi ära, kuid vabatahtlikult järgesid enam näha ei taha. Golden Compass sündroom anyone?

Twilight on eelkõige lugu armastusest ja saan aru, miks see noortele nii peale läheb. Vampiirifilmide fännid hoidke palun heaga eemale! Võite saada jäädava ajukahjustuse. No näiteks mis ajast vampiirid päikese käes nagu teemantid särama hakkavad?

Kirjutada oleks veel PALJU. Ühtlasi tahaksin samuti sügavamale süübida nagu Roger Ebert, kes leidis, et film räägib hoopis ühe noormehe karskusest. Aga aitab küll.
4/10 - üks punkt puhtalt Kristen'le.

Esimeseks kohtinguks ronime (lendame) puu otsa.

JESS!

Sellesse soengusse läks terve filmi eelarve...

Mina oranžis särgis^^

Laupäev, 29. november 2008

Mina olin siin

Tormasin Mina olin siin (2008) vaatama, kui see oli põhimõtteliselt viimast päeva Kosmose kavas. Praegu on see PÖFFil ning just tuli müüki DVD. Enne filmi lugesin läbi raamatu Mina olin siin. Esimene arest.

Terve filmi ajal oli tunne nagu loeksin jälle raamatut, kuid adaptsioonina oli see suhteliselt õnnestunud. Arvan, et ilma raamatut lugemata oleks siiski rohkem meeldinud, sest kippusin neid kahte kogu aeg võrdlema. Film tõmbas õnneks ikka kuigipalju kaasa, et päris oma mõtetes ma seal saalis polnud. Visuaalne pool oli rahuldav. Hele Kõre't nägi üllatavalt palju, kuid alati võiks rohkem... Sellega seoses, nii veenvat seksi pole vähemalt Eesti filmides varem näinud. Julgelt panid.

Eesti esitas "Mina olin siin" võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks. Viie hulka pääsemine oleks päris suur ime.

Offtopic. Oktoobri alguses, just sel ajal, kui raamatut lugesin, puutusin omal moel vägivallaga kokku. Tulemuseks oli mul u. nädal aega huul paistes. Seda raamatut ja filmi hakkan alati seostama selle intsidendiga, kuigi vägivald oli ainult üks väike osa filmist. Kusjuures filmides olevat vägivalda olen sellest ajast üldse teise pilguga vaadanud.
7/10

Raamatust: Rass liikus nooltega mööda vana tuttavat puumenüüd. Digger.exe, cat.com, rogue.bat, larry.exe, liugles ta nooltega üle lapsepõlvemängude käivitusfailide.

pildid: http://www.minaolinsiin.com/

Bill Bailey: Tinselworm

Kellele ei meeldiks Bill Bailey? See on ju see muhe vana parimast sarjast Black Books. Kunagi oli tal 6-osaline ühemeheshow Is It Bill Bailey?, mille režissöör oli muide Edgar Wright (Shaun of the Dead, Hot Fuzz). Veel olen teda silmanud Never Mind the Buzzcocks saate kaptenina ja samuti saatest QI - mõlemad on head meelelahutajad tuntud külalistega.

Loomulikult on nähtud kõik eelnevad stand-up'id: Cosmic Jam, Bewilderness ja Part Troll. Neist kolmest julgen soovitada ainult Part Troll, mis oli tõsiselt geniaalne. Näiteks U2 ja katastroof kontsertil. Või publiku üks tugev plaksutus, mis meenutas kõlalt nagu suur troll murraks oksa. Kõik eelpool nimetatud saated ja live'd leiab YouTube'st.

Bill Bailey: Tinselworm (2008) on neljas live. Bailey on ainulaadne koomik juba välimuselt... Ma ei tea ühtegi teist inimest selliste juustega. :P Muusik/stand-up koomik pole küll midagi uut, kuid temale võrdväärset on raske leida. Kusjuures üldjoontes meeldibki mulle just tema muusikal põhinevad naljad. Bailey on hämmastavalt andekas muusik. Ta valdab hästi klaverit, kitarri ja kasutab laval veel muid instrumente.

Häid kohti oli palju. Teate lugu The Killers - All These Things That I've Done, mille refräänis lauldakse: "I got soul, but I'm not a soldier"... Bailey asendas need kaks sõna: "I got ham, but I'm not a hamster" :D

Jällegi oli üks saksakeelne (reklaam)lugu Kraftwerki stiilis koos külalisega Kevin Eldon (Big Train). India muusikutega mängitud Radiohead kaver Creep rokkis! Ja palju muud headust, et vaatasin lausa kaks korda.
8/10

Reede, 21. november 2008

PÖFF 2008


Minu 5 senti sel teemal. Praeguse seisuga on taskus 11 piletit:

Reede, 28.11.2008
Laupäev, 29.11.2008
Pühapäev, 30.11.2008
Esmaspäev, 01.12.2008
Teisipäev, 02.12.2008
Neljapäev, 04.12.2008
Laupäev, 06.12.2008
Pühapäev, 07.12.2008

11 filmi on minu PÖFFi rekord. 2005. aastal käisin vaatamas 10 filmi. Sel aastal on hea valik. Need väljavalitud on kõik sellised kindla peale filmid. Suurem osa neist olen juba mõnda aega oodanud. Leides programmist nt. "Maadleja", "Pimedus" või "Mees köiel", polnud mingit pikemat mõtlemist. Iga aasta olen valinud vähemalt ühe Lõuna-Korea filmi ning sel aastal on nendeks kauaoodatud "Hea, halb ja kummaline" ja filmiblogides läbi käinud "Tagaajaja".

Lõpliku filmide hulga määras paratamatult rahakott. Veab, et saan üldse tudengi soodustust, sest muidu oleks pidanud leppima palju väiksema valikuga. Nüüd kirun, et ei saanud PÖFFi blogijaks, millega oleks kaasnenud festivali pass :(

Oma kavas istuvad nukralt veel järgnevad filmid:

Ja veel mõned. Võib-olla ostan mõnele neist pileti, aga eks näeb. Üht-teist üritan vaadata ka muid kanaleid pidi. Tervest programmist olin varem näinud ainult Where in the World Is Osama Bin Laden?, millest pole veel kirjutanud.

Ei anna pead, et kõikide kohta ülevaate kirjutan, kuid pingutan kõigest väest. :)

Teisipäev, 18. november 2008

Futurama: Bender's Game


Lõpuks siis kolmas Futurama otse DVD-le film. Kahest eelnevast kirjutasin järgnevalt: Bender's Big Score! (8/10), The Beast with a Billion Backs (5/10).

Futurama: Bender's Game (2008) on võrdväärne esimesega, millele andsin võib-olla liiga heldekäeliselt 8/10. Aasta tagasi oli lihtsalt hea meel, et Futurama oli tagasi. Bender's Game on seevastu küll 8 vääriline. Oli mõningat kahtlase väärtusega kraami, kuid kokkuvõtvalt oli see naljakam kui eelkäijad. Miinuseks on just esimene pool, mis ei viinud kuhugi. Teine käik lükati sisse fantaasia osas ehk sama, millele pealkiri viitab.

Kõige naljakamad olid erinevad Lord of the Rings elemendid, kui näiteks Fry muutus Gollumiks aka Frydo... või üks LotR teemaline dialoog:
Leela: "Is that a hobbit over there?"
Bender: "No, that's a hobo and a rabbit. But they're making a hobbit."

Zoidberg oli selles osas eriti kuld! Üks nali oli põhimõtteliselt sama mis Simpsonite filmis, kus Homer kelgukoeri piitsutas. Palju räägiti populaarsest lauamängust Dungeons & Dragons, mida isiklikult pole kunagi proovinud, kuid olen näinud erinevates filmides ja näiteks sarja Freaks and Geeks ühes episoodis.

Viimane neljas film Into the Wild Green Yonder peaks ilmuma järgmise aasta veebruaris. Olen positiivselt meelestatud kuigi selle režissöör on jälle The Beast with a Billion Backs tegija, mis mind eriti ei köitnud.
8/10

Professor Farnsworth: "Quickly, to the Geysers."
Bender: "Can it wait a couple of minutes?"
Professor Farnsworth: "Yes. Yes, it can."

Kung Fu Panda: Secrets of the Furious Five

Olin Kung Fu Panda'st päris suures vaimustuses kinkides lausa 9/10 ja see oli igat punkti väärt. Kung Fu Panda: Secrets of the Furious Five (2008) on tore lisa, kuid jääks kahevõitluses täispika filmiga kaotajaks. Mänguaega on sellel 22 minutit (24 koos tiitritega), et jällegi üks lühemaid asju, mille kohta olen arvamust avaldanud. Rekordit hoiab 7-minutiline BURN-E.

Õnneks pole mul nii palju viitsimist, et vaadatud seriaali osadest eraldi kirjutada... Kuigi näiteks Family Guy s07e06 kohta tahaks nii mõnegi vandesõna käiku lasta, aga jätame mõneks teiseks korraks, kui sedagi. Anywho.

Esmalt jäi kõrvu see, et ainsana lugesid oma tegelastele hääli Jack Black (Po) ja Dustin Hoffman (Shifu). Täispikas filmis ütlesid nt. Seth Rogen (Mantis) ja Jackie Chan (Monkey) ainult paar lauset terves filmis. Jama, et tuntud näitlejaid ei kasutatud spetsiaalselt Furious Five tegelastest rääkivas loos, milles neil igaühel oli ikka päris mitu lauset.

Lühianimatsioonis oli animatsiooniga veidi koonerdatud. Polnud see nii hoogne ja lustakas kui täispikas. Peamiselt kasutati sellist stiili, mida pika filmi alguses Po unenäos.

Rohkem polegi mul millegi üle nuriseda. Panda Po ja Kung Fu fännidele pakub kindlasti vaatamisrõõmu. Kõigest 22 minutiga on suudetud teha lihtne ja õpetlik film sellest võitluskunstist, sest Kung Fu on palju rohkem kui lihtsalt võitlemine ja need 5 asja on...
8/10

Lisaks:
http://filmsmusic.blogspot.com/2008/06/kung-fu-panda.html - 9/10

Laupäev, 15. november 2008

BURN-E


BURN-E (2008) ülevaade on omamoodi rekord, sest esimest korda kirjutan 7-minutilisest filmist. Pixar'i lühianimatsiooni võib leida WALL-E DVD'lt, mis ilmub 18. novembril ehk kõigest 3 päeva pärast. DVD'l on muidugi ka Presto (2008), mis oli kinos WALL-E ees.

Nagu teate armastasin igat sekundit WALL-E filmist. Kes on seda näinud, siis BURN-E on see õnnetu robot, kes jäi filmis Axiom ukse taha ja lühifilmis näeme, mis temast edasi sai. Täispikas filmis nägi teda u. 5 sekundit ning juba sellest piisas, et tegelasele südamest kaasa tunda. Ühtlasi oli see väga naljakas koht. Tegelase nimi lahtikirjutatult on Basic Utility Repair Nano Engineer. Huvitav oli näha, kuidas WALL-E tegemised mõjutasid otseselt selle tubli roboti tööd, kes proovis terve see aeg ühte lampi parandada.

Kõige parem oli vaadata roboti emotsioone, kui ta silmad maas uue lambi järele läks. Lambi tagavarasid hoidis üks teine robot ja oli näha, kui häbi oli BURN-E'l jälle uut küsides. :) Pixar'i tegelased on inimlikumad, kui päris inimesed...
10/10

P.S. WALL-E käsikirja saab siit: http://disneystudiosawards.movies.go.com/wall-e_script.pdf

Reede, 14. november 2008

Sold Out - A Threevening with Kevin Smith

Tegin hiljuti juttu An Evening with Kevin Smith kahest osast ja huvitava kokkusattumuse tulemusena ilmus just sama aeg kolmas osa Sold Out - A Threevening with Kevin Smith (2008), milles tuntud lavastaja räägib jällegi huvitavaid ja naljakaid lugusid. Kestvuseks on ligikaudu 4 tundi! Kusjuures selle aja jooksul vastas ta ainult u. kümnele küsimusele, sest mees räägib põhjalikult... Õhtu esimene vastus läks tal kõige pikemaks. Küsimus oli lastefilmi lavastamise võimalikkusest ja Kevin rääkis kuskil 45 minutit oma koertest, kuid ärge sellest ära kohkuge. Asi on ropult naljakas.

Kõige huvitavam oli Die Hard 4 võtete lugu, milles Kevin mängis häkkerit Warlock'i. Nad filmisid seda tavalist dialoogiga stseeni paar päeva. Esimesel päeval ei sobinud Bruce Willis'le kuidagi dialoog ja Kevin kirjutas selle ümber. Konks oli selles, et filmikompanii Fox pidi iga ümberkirjutatud teksti heaks kiitma, kuid sellega raisati terve päev. Hiljem tekkis arutelu, kas Warlock peaks terve stseeni toolil istuma või püsti tõusma jne. Väga huvitav ning jaburalt naljakas vaade filmi köögipoolele. Kusjuures Kevin teeb väga naljakalt Bruce'i järgi.

Valusa hemorroid loo peale olin sõna otseses mõttes naerust kõht kõveras. Mõned teised teemad lahkasid filmi Superman Returns, seriaali Manchild (USA), näitlejaid Hayden Christensen ja Timothy "Olyphantastic" Olyphant. Suurepärane meelelahutus nagu eelmised osad. btw Kevin higistas laval meeletult...
9/10

Neljapäev, 13. november 2008

Punisher: War Zone

Mind ei valitud küll PÖFFi blogijate hulka, kuid see-eest nägin kinos varakult Punisher: War Zone (2008). Beat that! Tõtt öelda oli film lausa nii halb, et mõne stseeni ajal sai vana head LOL pruugitud, mis polnud tegijatel kindlasti nii plaanitud... Nähes pilti, kus lüüakse rusikaga terve nägu sisse (nagu tühi korvpall), ei saanud lihtsalt naeru pidama. Õnneks oli taolisi "realistlikke" actioni elemente veel kuhjaga, et naerda sai ikka tublisti. Hiljem kommentaare jagades öeldi väga täpselt, et film oli justkui 12-aastase kirjutatud, kuid pange tähele, et sellel on R-reiting!

Ühes kohas mängis vaikselt taustaks Kerli - Bulletproof, mis on ka filmi soundtrackil. Kahjuks halvim võimalikest filmidest, kuhu see lugu sokutati. Ääremärkusena, et Kerli Quantum of Solace mängu teemalugu "When Nobody Loves You" on väga õigesse kohta sattunud.

Olen esimesest Punisher'st näinud kaklust suure venelasega ja veel üht-teist. Järg polnud veeranditki sellest. Uus peaosaline on puisem ning ülejäänud näitlejad polnud etemad. Kurjamiks on Jigsaw nimeline vant, kellel on väike kriime... Juba sellepärast ei saa seda filmi tõsiselt võtta. Punisher: War Zone puhul kehtib peaaegu see "nii halb, et juba natukene hea" valem, kuid mitte täielikult.

3/10 - ehk 1p võrra parem kui Max Payne

Laupäev, 8. november 2008

Quantum of Solace

Quantum of Solace (2008) ei saa mult nii palju kiidusõnu kui Casino Royale. Esmalt tuleb mainida, et Quantum of Solace on tõesti seninähtuist aasta parima action'ga sisaldades kõikemõeldavaid tagaajamisi nii jalgsi, autode, paatide kui ka lennukitega ning veel palju muud. Vaadates aga seda pöörast action't jäi wow efekt tulemata.

Sisu, mis jätkas täpselt eelmise filmi lõpust, oli nõrgem kui Casino Royale's. Tegevustik ei jõudnud eriti kaugele ja nüüd peab kolmandat filmi ootama, mis Quantum organisatsiooni kohta selgust tooks. Villain't mängis suurepärane näitleja filmist The Diving Bell and the Butterfly, kuid ta ei kujutanud kordagi otsest ohtu. Olga Kurylenko tegelane jäi ka veidi pinnapealseks.

Craig on endiselt hea Bond. Teemalugu "Another Way To Die" on hakanud järjest rohkem meeldima. Pean vist "007: Veidi lohutust" korra veel vaatama, sest praegu jääb kindlalt Casino Royale'le alla. Tegelikult tahaksin näha director's cut'i, sest mõni stseen oli nagu vahelt lõigatud. Näiteks kuidas M sealt situatsioonist ära toimetati ja ta räägib järgmises stseenis Bond'ga nagu poleks midagi juhtunud? All in all Bondi franchise tüürib õiges suunas.
7/10

Craig vigastas end võtetel kolm korda...

Jack White & Alicia Keys muusikavideo salvestusel

Casino Royale

Tahtsin enne uut Bondi mälu värskendada, kuigi selleks polnud otsest vajadust, sest käisin Casino Royale (2006) omal ajal kaks korda kinos vaatamas. Vähemalt olin Quantum of Solace alguses kohe õigel lainel. Mul on suurem osa Bondi filme nägemata, et mind ei saaks pidada suureks Bondi fänniks, kuid olen siiani vaimustuses Casino Royale'st.

CR ja selle järg Quantum of Solace on suuresti võlgu Bourne filmidele, milles on kiiretempoline kaasahaarav action. Kaamera liigub kiiresti ja action tundub reaalsena. Parkour tagaajamine filmi alguses on meeletult hea. Pokkerimäng Le Chiffre'ga on lemmar. Bondi piinamine on hüsteeriliselt naljakas ja valus üheaegselt. Ainsana krimpsutan alati nina Vesper'i ja Bondi idüllilisele elule, mis hakkas filmi tarbetult venitama. Loo jutustamise vaatevinklist on aga see vajalik osa.

Suure Chris Cornell'i (Soundgarden, Audioslave) fännina pean teemalugu "You Know My Name" loomulikult õnnestunuks. Craig on väga veenev Bond. Ei väsi kiitmast Casino Royale'i.
9/10

Chris Cornell