Laupäev, 28. veebruar 2009

Tallinn pimeduses

Tallinn pimeduses (1993) ehk Darkness in Tallinn tegi eelmine aasta Eestis kõva comebacki. Minuni jõudis laine alles nüüd. Eesti/Soome/USA ühisprojekt on teatud ringkondades kõrgelt tunnustatud. The Times nimekirjas The ten best crime movies pesitseb meie pesamuna selliste raskekaallaste nagu The Silence of the Lambs, Fargo, The Usual Suspects, Reservoir Dogs jt. kõrval. The Transporter on seal ainult kahtlane lisandus...

On kohe uhke tunne olla eestlane. Must-valge krimka oli tõesti hea. Juba see efekt, kuidas pilt ootamatult värviliseks läks, on aplausi väärt. Operaatoritööd oli silmale hea vaadata. Korduv repliik "hea, et silma ei läinud" oli vahva. Meenutas jänese anekdooti: "sitt mis sitt, hea et sisse ei astunud."

Olid ka mõned probleemid. Pärast värviliseks minemist või veidi enne seda kadus filmist esialgne hoog. Lõpp oli muidu hea. Kõrva jäid kriipima Toivo naise ja doktori aksendid (mis rahvusest nad olid?), aga see on juba tühipaljas norimine.

Ülejäänud tuttav näitlejaseltskond oli mõistagi tasemel. Peeter Oja oli badass. Salme Reek ehmatas. Üks autojuht mõmises hästi "Raiders on the storm" jne. Tõnu Kark suitsetas lahedat pikka suitsu, mis tal kõrva taga rippus. Sellele vastavalt oli tal ka tabav tunnusnimi Suits. Täielik komöödia oli kõne lõpetamine sõnaga "kõik". Persse kõik. Mulle valmistas see eriti nalja, sest Family Guy's oli kunagi sarnane nali sõnaga "over":


Over.

Ei saa pidada tippsaavutuseks, kuid siiski igale eestlasele kohustuslik.
8/10

Hea, et silma ei läinud.

Natalie Portman's Shaved Head


Sellise toreda nimega indie/elektroonika bänd tuleb Seattle'st. Debüütalbum "Glistening Pleasure" ilmus 2008. aastal. Bändi nimi on tegelikult intrigeerivam kui kauamängiv ise, et seda ei saa võtta päris soovitusena. Igaks petteks jagan siiski MySpace linki ja näitan 1:32 pikkust muusikavideo, millel on kerge MGMT vibe...




Natalie on muusikute seas populaarne. Näitlejanna osales Devendra Banhart - Carmensita videos, kellega ta mõnda aega ka käis ja sama kiirelt lahku läks.
Bändil Team Sleep on lausa Natalie Portman nimeline lugu, mis on hästi kummitava ja unistava kitarrikäiguga. Lisaks sattusin vaatama Paul McCartney - Dance Tonight muusikavideo, milles näeb sõna otseses mõttes kummitavat Natalie'd. Suurepärane mandoliiniga lugu. Video režissöör on muide Michel Gondry.


Paul McCartney - Dance Tonight (feat Natalie Portman)

Kuna olen teemast ammu kõrvale kaldunud, siis ei tee enam liiga üks klipp tänavuselt Oscar-gaalalt, milles Ben Stiller mängis habetunud Joaquin Phoenix't. Tema kõrval seisab... ära arvasite. Muud seost sel antud teemaga polegi. Lihtsalt hea pilge Phoenix'i pihta. Soovitav on enne originaali näha.

Neljapäev, 26. veebruar 2009

Black Sunday kokkuvõte

Eelmine neljapäev oli siis teine filmiblogijate ühine filmi vaatamine. Ei anna pead, et hakkan iga kord kokkuvõtteid tegema, kuid praegu tahaks meelde tuletada, et järgmine kuupäev on 5. märts kell 23:00 (kirjutamine). Filmiks Hunger (2008).

Orkutis on tehtud juba palju pakkumisi järgmisteks kordadeks: Leone A Fistful of Dynamite aka Duck, You Sucker, Dellamorte Dellamore, Bergmani The Seventh Seal jpt. Nendega hakkab siis järjest minema.

Black Sunday (1960) ehk La Maschera del demonio ehk The Mask of Satan vaatas 8 + 1 blogijat:
Keskmine hinne (ilma mudata): 6,06

Mul on järgmine neljapäev kinos palju askeldamist. Nimelt on 5. märtsil Forum Cinemas 16. sünnipäev, mille puhul maksavad kõik piletid 16.-
Enda kava tuli selline:
14:05 - Revolutionary Road
16:30 - Yes Man
19:30 - Friday the 13th

Kui kirjutan Hunger'st juba midagi varem ära, siis peaksin 23:00'ks jõudma. Jõudu kõigile.

Sex Drive

Sex Drive (2008) oli viimati nähtud komöödiatest üks värskemaid. Kiiksuga huumor tõstab selle teiste hulgas selgelt esile. Erinevatel põhjustel olen näinud EuroTrip'i ("Scotty Doesn't Know") mitu korda, mille nüüd vahetaks välja just nimelt Seksiralli. Kunagi tahakski näha tavalist versiooni, mida filmi autorid alguses soovitasid. Unrated on hardcore fännidele, milles vahepeal jooksid ekraanilt läbi random tissid ja tillid.

Jant põhineb raamatul, mis andis kindlasti ühe osa lõbusale tegevustikule - lõpp ohmu politseinikuga oli lihtsalt geniaalne. Prillidega tüsedam näitleja oli lahe kuju, kes naeris mitmes stseenis enda naljade üle - mina koos temaga. Oligi hästi huvitav, et filmi jäeti sisse mõned sassiläinud võtted, mida polegi eriti kohanud.

Väiksematest osadest omasid autoparandajast amish Seth Green, Kyle Gass (Tenacious D) cameo avalikus peldikus ja peategelase "karmi" venda mänginud James Marsden, kelle autoga mindi lõbusõitu tegema. Peategelane ise oli tavaline hea poiss, mis on ammu ära tüüdanud. Vähemalt oli tema kostüüm tasemel. Ning iga film, milles kõlab MGMT - Time to Pretend sarnased lood on minu raamatus heas nimekirjas.
8/10

Flash glam trash! - 8/10
Fletchu - 6/10
Paranoiadisco - 6/10

Aadressi ei eksisteeri :(

Pühapäev, 22. veebruar 2009

Role Models

Danny (Paul Rudd) ja Wheeler (Seann William Scott) on kaks sõpra, kes töötavad energiajoogi reklaamimeestena, käies koolist kooli ja veendes õpilasi eelistama narkootikumidele nende tööandja toodet. Danny põlgab oma tööd kõigest jõust, Wheeleri meelest ei saaks olla midagi lahedamat, sest "saab kanda ägedaid kostüüme ja seda tööd on kerge teha ka pohmakaga." Kahetsusväärne vahejuhtum firma auto ning ühe kooli ees seisva ausambaga (seda peab nägema!) saadab tandemi kohtu ette, kus neile antakse valida: kas 30 päeva vanglas või 150 tundi noortekeskuses "Tugevad tiivad". Sarkastilise ja kibestunud Danny hoolealuseks saab nohiklik Augie (Christopher Mintz-Plasse), kelle elu sisuks on keskaegsed rollimängud ning kes tundub oma “eeskujule” traagiliselt lootusetu juhtumina. Wheeler aga saab eriti raske juhtumi, 5. klassis käiva ropusuise Ronnie (Bobb'e J. Thompson), kelle juhendajatest pole ükski pidanud vastu kauem kui päeva. Varsti ei tundu vangla enam sugugi hullu variandina...

Pärast keskust juhtiva eksvangist endise narkomaani (Jane Lynch) ultimaatumit peavad Danny ja Wheeler end tõsiselt kokku võtma, et oma noortele hoolealustele ka midagi kasulikku õpetada.

NB! Alla 14-aastastele keelatud (K-14)

http://www.forumcinemas.ee/movie/5104/

Positiivne, et McLovin ei tulnud kordagi pähe.

Lisan sellele pikale sisukirjeldusele, et kui Role Models (2008) ei tekita sinus tahtmist ise keskaegseid rollimänge vabas õhus teiste omasugustega mängimast, siis ei tekita seda miski.

Elizabeth Banks'l oli 2008. aasta väga tihe: Definitely, Maybe (7/10), Zack and Miri Make a Porno (6/10), Lovely, Still, Meet Dave, W. - kolm viimast nägemata. Lisaks neile veel mõned seriaalid... "Eeskujudes" on tal väike roll, aga vähemalt linnuke kirjas.

Jane Lynch ja tema hot-dogi trikk ruulis. Absoluutselt iga tema lause oli kuldaväärt: "You know what I used to eat for breakfast? Cocaine.". Taolisi oli veel ohtralt. Väikese poisi suust pärit Ben Afflecki'i stiilis naljad päästsid ka muidu been there, done that filmi. Boobies.
6/10

Don't BS a BSer

Laupäev, 21. veebruar 2009

Zack and Miri Make a Porno

Kevin Smith'i Zack and Miri Make a Porno (2008) oli kahjuks pettumus. Fännina ootasin enamat. Napilt R-reitingu saanud ropus komöödias jäeti palju võimalusi kasutamata.

Otseselt pornotööstuse kohta ühtegi nalja vist ei tehtudki. Olid hoopis kõiki ammu ära tüüdanud Star Wars viited. Esialgse amatöörporno pealkirjaks leiutati nimelt Star Whores alapealkirjadega The Empire Strikes Ass ja Revenge of the Shit, milles olid tegelased Princess Lay-Her, Lubed Sky-Baller, Hung So-low, Darth Vibrator. Vähemalt polnud Tähtede sõda terves filmis. Mainiti veel päriselt eksisteerivaid pornosid nagu nt. Edward Penishands (1991).

Tegelikult oli tunne nagu Kevin Smith teeks järgi Judd Apatow (Knocked Up) filme, mis on jabur, sest Smith alustas kolleegist palju varem. Siiski oli filmis põhiline Apatow seltskond alustades Seth Rogen'st lõpetades selle indialasega. Isegi Elizabeth Banks mängis kunagi "40-aastases neitsis". Banks teeb muidu pornos väga armsa rolli. "Zack ja Miri teevad porri" oligi üllatuseks pigem ebatavapärane romantiline komöödia, aga selline film eksisteerib juba Smith'i filmograafias: Chasing Amy (7/10).


Mitmed asjad olid muidugi ka meeltmööda. Gei Justin Long varastab filmi, kuigi ta oli ainult korra alguses. Pärast lõputiitreid sai teda veel näha. Grannie panties, Dutch rudder seksipoos ja Amazonist ostetud vibraator olid veel mõned meeldejäävamad kohad. Seriaali "Lost" üks dialoog tõi muige suule:
  • Did you see Lost this week, man?
  • - I missed it. What happened?
  • They're on the island, off the island. Who can follow that?
  • - I think they're in hell.
Kokkuvõtlikult natukene üle keskmise.
6/10

Vaata lisaks:
Kaks ülejäänud posterit, üks nende kriipsujukudega.
An Evening with Kevin Smith - 9/10
Sold Out - A Threevening with Kevin Smith - 9/10

Isegi kunagist pornostaari Traci Lords ei
kasutatud maksimaalselt ära.

Heath Ledger: A Tribute

22. veebruaril 2009 möödub aasta ja üks kuu näitleja Heath Ledger'i surmast. Ühe tunni pikkune dokumentaal Heath Ledger: A Tribute (1979-2008) teeb kiire ülevaate näitleja karjäärist ja armastustest. Kasutatakse intervjuusid läbi aastate. Ühes selgus näiteks tema huvi muusiku Nick Drake vastu, kellest tal oli plaan film teha. Kurb ongi see, et me ei kaotanud mitte ainult näitleja, vaid ka tulevase lavastaja. Dokis avaldavad austust ka teised näitlejad ja režissöörid.

22. veebruari õhtul selgub, kas tuleb postuumne meeskõrvalosa Oscar Joker'i rolli eest filmist The Dark Knight. Ise olen selles enam kui kindel. Sedasama doki näitab vist E! kanal enne Oscari ülekannet.


Tegelen vaikselt Heath'i filmide hankimisega, mida pole veel näinud nagu nt. Ned Kelly, Candy, Casanova jt. Millalgi teen siis vaatamise maratoni. Ootan loomulikult ka viimaseks jäänud rolli Terry Gilliam'i filmis The Imaginarium of Doctor Parnassus (2009).

Pildi autor on Vincent Fantauzzo

The Day the Earth Stood Still

Kuna olen 1951 a. originaali näinud, siis see andis vähemalt õigustuse The Day the Earth Stood Still (2008) uusversiooni vaatamiseks. Ega ma lootnudki midagi vapustavat, aga see remake oli lihtsalt naeruväärne. Kas see oligi kõik, mis nad suutsid välja mõelda? Näppu tuleb vibutada esmalt algajast režissööri suunas, kuid ega kogenematu stsenarist pole samuti süüst puhas - alles tema teine stsenaarium.

Keanu Reeves sobib võib-olla esimest korda oma puise olekuga inimkonda hoiatama (loe: hävitama) tulnud Klaatu rolli. Seriaalis "Family Guy" oli kunagi hea sketch temast. Koer Brian kohtus Keanu'ga ja nägi, et näitleja peas toksis rähn. Brian juhtis siis sellele tähelepanu ja Keanu vastas tülpinult u. "Yeah, he comes and goes".


Jennifer Connelly oli ainsaks põhjuseks, miks mul oli üldse uusversiooni vastu huvi. Tema karakter palju ei võimaldanud ja jäi kesiseks. Kuidagi eriti pinda käis Kathy Bates USA presidendi parema käena. Tema karakter oli ebausutav ja täiesti ebavajalik.

1951. a. versiooni poster

Jääb järele CGI. Keskmine, kui sedagi. Robot Gort (üleval posteril) oli täitsa enam-vähem, aga lõpus nende pisikeste putukatega mindi liiale. Samuti oli vastumeelt nende kerade välimus, mida näitas vaat et pool filmist. Seevastu filmitegijatel endal kerad puudusid. Hea potentsiaal lasti tualetist alla. Lõpp imes jah nagu Raul ütles.

Vaatasin huvi mõttes Box Office Mojo'st, kuidas sel kinodes läks. Eelarve oli $80 miljonit. Praeguseks hetkeks on USA's tagasi teeninud $79 miljonit. Kui poleks lisandunud ülemaailmselt $151 miljonit, siis oleks tulnud kena läbikukkumine. Eks nüüd DVD hakkab ka oma tööd tegema.
3/10

Loe lisaks:
13-Street FilmiBlog - Bruno: 4/10; Shin: 8/10 - kommentaarides on tuline arutelu käinud!
Filmisilm - 3/5
Let`s Go! LiveForThis! Live! Live! - 7/10

Reede, 20. veebruar 2009

Inglourious Basterds


Jäljendan nüüd nagu viimane ahv teisi blogijaid, aga 2009 oodatuima filmi uusi postereid ei saa minagi näitamata jätta. Eriti veel nii lahedaid. Kusjuures see esimene treiler jättis mind külmaks. Ootan järgmist ja kindlasti Red Band!



Lt. Aldo Raine (Brad Pitt): Each and every man under my command owes me one hundred Nazi scalps... and I want my scalps!

Quentin Tarantino Inglourious Basterds (2009) esilinastub Eestis 11. septembril 2009.

Esialgne poster

Watchmen



Who Watches the Watchmen (2009)? Üks kümnest 2009 oodatuimast filmist nähtud. See nimekiri muidugi aasta jooksul muutub, kuid "Valvurid" oleks seal nii või naa sees. Graphic novel sai õigeks ajaks läbi loetud ja võin nüüd kinnitada, et Zack Snyder'i visioon läheb ajalukku, kui üks algmaterjalile truum teos. Oli nii kodune tunne nagu loeksin uuesti Alan Moore'i koomiksit või siis vaataksin filmi juba teist korda - oleneb, kuidas võtta. Mõelda vaid, et alles jaanuaris oli Warner Bros. kompaniil kohtuasi Fox'ga ning polnud üldse kindel, kas ja millal filmi üldse näha saab.

Storyline ühtib peaaegu 100% algmaterjaliga. Vähesed asjad on üldse välja jäetud või muudetud. Üheks suurimaks kärpeks siis teatavasti Tales of the Black Freighter lisalugu, millest ilmub eraldi spin-off animatsioon (22min). Seda piraadilugu luges koomiksis üks tegelane. Film on juba ilma selleta 2h 43min. Director's cut tuleb Snyder'i sõnul 3h 10min, kus on rohkem vägivalda ja seksi... DVD'le tuleb "Crazy Ultimate Freaky Edition" kogupikkusega 3h 25min, mis peaks vist absoluutselt kõik lüngad täitma.

Muudatustest jäi silma näiteks see, et Night Owl ja Rorschach ei sõitnud lumel nende sõiduvahenditega, vaid kõndisid jala. See oli väike pettumus. Rorschach'i maski päritolu jäeti selgitamata, kuid eks director's cut'is saab seda näha. Mask oli muidugi sama lahe nagu seda lugedes võis ette kujutada. Jätsin enne filmi viimase 12. peatüki lugemata. Liiklesid jutud, et Snyder'i lõpp pidi erinema, kuid midagi kardinaalselt nad ei muutnud. Olid mõned erinevused dialoogides ja puudus nt. squid.


Kostüümid, setid, dialoog, meeleolu olid perfektselt tabatud. Kõik näitlejad olid head valikud. Ei oska enam ette kujutadagi, kui kunagi plaaniti näiteks Robin Williams't Rorschach'i ossa või Gary Busey kui Comedian. Erinevaid näitlejaid ja režissööre on sellest projektist aja jooksul nii palju läbi käinud. Darren Aronofsky nägemus oleks kahtlemata huvitav tulnud. Tema tahtis muidu tuua lugu tänapäeva ehk vahetada Vietnam'i sõda Iraagi ja terrorismi vastu.

Actionit on vähesel määral, aga see-eest tasemel. "300" tegemine tuli Snyder'il kasuks. Aegluubis kaklused olid nauditavad. Verd ja gore oli ka piisavas koguses. Parimaks näiteks selle puhul Rorschach'i põgenemine vangikongist. Ei saa jätta muidugi mainimata mõlema sugupoole alastust. Meeste rõõmuks Silk Spectre II (Malin Akerman) ja naistele sinine Dr. Manhattan (Billy Crudup). Nende kahe seksistseen oli koomiline, kui dr. oli end kopeerinud ja tegeles amelemise ajal tööga.

Soundtrack koosnes vanadest hittidest: Bob Dylan - The Times They Are A-Changin', Jimi Hendrix - All Along The Watchtower jpt. Dylan'i lüürika oli ka kahe koomiksi peatüki pealkirjaks. Mõned lood tõmbavad võib-olla enestele liigselt (halba) tähelepanu, mis tulenebki vist sellest, et lood on niivõrd tuntud.

Filmi saavad kindlasti nautida ka koomiksit mittelugenud, sest tegelaste taust ja terve W-i maailm mahub ilusti 160 minuti sisse. Samas ongi huvitav, kuidas võtab tavaline publik selle vastu. Blogija Forza ütles: "Olen õnnelik, et ei läinud selle maaniaga nii kaasa - seda suurem oli elamus." Siin polegi mingit maaniaga kaasa minemist. Sa kas oled graphic novelit lugenud või mitte. Maania alles tuleb. Kui eelmine aasta oli Halloween'i ajal tohutult Jokkeri kostüümides fänne, siis sel aastal tulevad kommi nuruma Rorschach, Night Owl, The Comedian või miks mitte Silk Spectre.

Fännid võivad kergendatult hingata, sest enam paremaks minna ei saa. Jätan ühe punkti varuks pärast director's cut nägemist.
9/10

Loe lisaks:
http://filmsmusic.blogspot.com/2009/02/watchmen-graphic-novel.html

Neljapäev, 19. veebruar 2009

Watchmen graphic novel

Teen koomiksi ja filmi tarbeks kaks eraldi postitust. Lugemisega läks ootamatult kiireks, sest sain kino kutse u. 24h enne linastust. Selleks hetkeks oli loetud kolm peatükki. Sihtisin ju algul 13. märtsi esilinastust ja olin omadega n.ö. graafikus. Kuna mul oli algne plaan see kindlasti enne filmi läbi lugeda, siis andsingi öösel valu.

Lugesin arvutist pdf kujul, mis hakkas pikapeale silmadele, kuid kõige hullem polnudki. Kvaliteet oli väga hea. Siiski ei saa miski asendada päris raamatut, mida saaks käes lehitseda. Autoriks on Alan Moore, kelle tööde hulka kuuluvad veel nt. V for Vendetta, From Hell ja The League of Extraordinary Gentlemen. Olengi neist kõigist ainult filmiversiooni näinud. Vendetta DVD eriväljaandel oli kaasas u. kolmandik või pool raamatust, mida olen põgusalt sirvinud.

Watchmen nägi ilmavalgust juba 1986-1987 aastatel, kuid sõnum on ikka päevakajaline. Filmiks püüti aja jooksul mitmeid kordi teha, kuid peeti siiani võimatuks projektiks. Režissööridest käisid varem läbi nt. Terry Gilliam (Brazil), Paul Greengrass ja Darren Aronofsky - viimane oleks kindlasti huvitav tulnud. Zack Snyder (300) tegi lõpuks ära.

Graphic novel on tegelikult nii risti-põiki läbi uuritud, et hirm hakkab: The Annotated Watchmen. Nii süvitsi minekuks jääb viitsimisest kõvasti vajaka. Räägin filmi postituses veidi lähemalt nende kahe erinevustest, kuid peamiselt muidugi sarnasustest. Mainin seda, et 160-minutilisest filmist jäeti täielikult välja koomiks koomiksis lugu Tales of the Black Freighter, millest tuleb eraldi animatsioon.

Kusjuures ma polegi kindel, kas soovitada nüüd graphic novelit enne või pärast filmi lugeda. Ise jäin enda otsusega väga rahule. Filmi vaadates oli täpselt selline tunne nagu loeksin uuesti... samal päeval! Otsustasin igaks juhuks viimase 12. peatüki sinnapaika jätta ja lugesin seda pärast filmi. Iga peatükk on 28+ lehekülge.

Loe lisaks filmist:
http://filmsmusic.blogspot.com/2009/02/watchmen.html

Lõpetuseks mõned pildilised võrdlused:





Päris Galle "naerunägu" kraater Marsil ja koomiksis.