3:10 to Yuma ei jäänud huvitaval kombel ainsaks vesterniks sel nädalal. Nimelt PÖFFi kavas oli film Sukiyaki Western Django (2007), mida ise ootasin kõige rohkem. Ütlen kohe, et justnimelt see film sai minu lemmikuks 11. PÖFFil. Muidugi olid This Is England, A Dirty Carnival, 2 Days in Paris, Ex Drummer ja varem nähtud Black Sheep, Interview kõik head filmid, kuid Sukiyaki pani 10'ga täppi. Või ütleme nii, kui mind relva ähvardusel pandaks parimat filmi valima, siis ütleksin ilma pikemalt mõtlemata SWD.
Millest alustada? Sukiyaki on Jaapani vestern! Režissöör on Takashi Miike. Filmis näitleb Quentin Tarantino! Ning kõige erakordsem, et film on ingliskeelne. Ehk kõik Jaapani näitlejad räägivad inglise keeles ja kinnitan, et see teeb filmile ainult head. Nii saab lääne publik räägitust aru ja mis põhiline, et see kuidas nad räägivad, on koomiline. Inglise keele kasutus oli minu silmis parim pluss, miks mulle film nii väga meeldis. Subtiitrid olid ka ingliskeelsed ning olid vahepeal samuti abiks. Filmis on huumor ja tõsine pool hästi tasakaalus. Olid väga lahedad põnevusstseenid, jälgitav lugu, koomilised ja lahedad karakterid samal ajal. Märkamata ei jäänud isegi ilusad kostüümid, mida muidu ei pane nii väga filmides tähele. Kohati sai nautida väga head kaameratööd ja monteerimist.
Film algab kohe Quentin Tarantino stseeniga, mida tema fännina hmm fännasin. :) Miike palus meest ise näitlema ja kuidas Tarantino saakski keelduda. Arvan, et Tarantino jäi ise samuti filmiga väga rahule. Kusjuures mõned stseenid tõi silme ette just Kill Bill'i. Võin muidugi mööda panna, aga see kuidas Tarantino tegelane Ringo õpetas ühte filmi naistegelast, meenutas pruudi õpetust Kill Bill: vol. 2's.
Sukiyaki tegelastest eriti koomiline oli linna sheriff. Tal oli kahestunud isiksus ja rääkis endale vastu. Isegi läks endaga kaklema. Ta oli nagu Gollum, aga väga naljakas. Filmis oli veel naljakaid karaktereid. Näiteks punaste kamba liider, kes läks omamoodi hulluks, hakkas Shakespeare lugema ning käskis end edaspidi kutsuda Henry'ks. Väga muhe huumor oli tervel filmil. Pean tunnistama, et pole näinud Django (1966), mille remake Sukiyaki Western Django't suuresti on. SWD jääb eredaimaks elamuseks PÖFFilt. Väga hea lõpp minu selle aasta PÖFFile. 9/10
Kuigi mul on Miike vaimustus juba aastaid tagasi läbi põetud, tuleb vist siiski tutvust teha.
VastaKustuta