Che: Part One & Che: Part Two

Tahan enne juuni lõppu kõrvaldada kuu suurimad võlad ehk siis Che: Part One (2008) ja Che: Part Two (2008), mis olid 11. juunil filmiblogide ühisvaatamiseks. Vaatasin muidu õigel päeval...

Minu varasemad kokkupuuted Kuuba revolutsionääriga on piirdunud filmiga The Motorcycle Diaries (2004), kusjuures rumal nagu ma olen, taipasin alles lõputiitrite ajal, et see oli temast.

Miks on Ernesto 'Che' Guevara nii meeletult kuulus? Miks on tema nägu särkide peal? Pärast neli tundi Steven Soderbergh'i mammutfilmi ma kuigi palju tergemaks ei saanud. Olen muidu suur eluloofilmide fänn, kuid see oli maruigav. Võib-olla jätavad mind lihtsalt Che ja tema kamraadide tegemised niivõrd külmaks, et ei suutnud kordagi neile kaasa elada... Siiski tuli üllatusena tema astma, millega ta võitles Kuuba (I osa) ja Boliivia (II) metsades ise samal ajal vastastega võideldes.

Esimese osa lõpus olev linnalahing oli tegelikult kõva, samas kui teise osa ülekäte tehtud lõpp tekitas hämmeldust: "Nii lambist saigi kuulus revolutsionäär surma? OK". Suri ootamatult nagu lõksu sattunud hiireke. Ei mingit tseremooniat ega midagi. Eks see päriselt nii oligi.

Ei saa isegi väita, et peaosaline Benicio Del Toro oleks väga imponeerinud, kuigi ta on arusaadavalt ainus näitleja, keda selles rollis näeks. Välimus ja päritolu on lähedased originaalile ning see on raudselt tema karjääri uhkeim roll. Oleksid vaid filmid kaasahaaravamad olnud.
5/10


Palju põhjalikumad analüüsid:
LiveForThis - 8/10, 7/10
Spellbound - 8/10, 8/10

Varem kirjutanud:
Bruno - 9/10

Kõige huvipakkuvam koht 4h jooksul, kui Matt Damon tegi 1-minutilise minirolli. Mida sa selles filmis teed Matt!?

Ühisvaatamistest:
Paljudele tuleb kindlasti üllatusena, et 25. juuni ühisvaatamiseks oli AUTOD MUUTUVAD ROBOTITEKS 2! Endal on veel kirjutamata, kuid teen seda sellel nädalal ja ootaksin ka teiste muljeid millalgi...

9. juuli filmiks pakuksin välja Turkish Star Wars (1982), millele tegime SubClubis ühise pimesi tõlke. Olete nõus?

W.

Minu esimene säästuarvustus. W. (2008) plussid: Josh Brolin presidendina ja ongi üldiselt kõik... Miinused: Thandie Newton oli lihtsalt kohutav Condoleezza Rice'na ja film oli suhteliselt igav ning mittemidagiütlev.
5/10

Black Sunday

Vabandan juba ette, et arvustusega jälle hilinen. Olen juba kahel korral välja pakkunud kella 22:00, kui ise mõtlen tegelikult 23:00. Lõpetasin vaatamise alles veerand enne kümmet. Mis sa ikka lolliga teed...

Igatahes seekordne ühine vaatamine oli siis Metsavana teetass, kes mulle ka lahkelt filmi jagas. Black Sunday (1960) on enda teada esmatutvus Itaalia horroriga. See versioon oli muidu inglise dublaažiga ja avatiitrites oli hoopis pealkiri The Mask of Satan (orig. La Maschera del demonio). Heal lapsel ikka mitu nime.

Niisiis 49 aastat vana õudukas. Õudne polnud, aga huumorit ikka natukene sai. Esmalt pani kõkutama ingliskeelne dialoog nagu näiteks:
"How did he get here?"
"The river; can't you see he's dead?"

Näitlemine oli peaaegu eranditult puine (isegi surnud näitlesid üle), kui peaosatäitja Barbara Steele välja arvata, kes on nähtavasti kultusliku mainega horrori staar. Tema suuri ümaraid silmi vaataks mõnes õudukas veelgi. Fellini 8½ vaatasin nii ammu, et sealt teda enam ei mäleta.

Grimm ja efektid olid päris korralikud. Oleks tahtnud seda värviliselt näha. Lemmik kaader oli vist aegluubis liikuv hobusevanker. Samas seisis ühes stseenis arusaadavalt vanker paigal ja liigutati oksi mööda ekraani. Üldiselt midagi väga mannetut silma ei jäänud.
5/10

Klõpsutasin mõned pildid:


5. märtsil kell 23:00 siis Hunger? Pakkuge Orkutis ka järgmisi filme.

Friday the 13th

Tegin 13. veebruaril, mis oli reede, sobivalt tutvust Friday the 13th (1980) originaaliga. Tegelikult oli see ettekavatsemata ja tuli lihtsalt päeva jooksul mõttesse. Olen tõeline nohik sellistes asjades. Näiteks sai Halloween'i ja selle remake'i just kõrvitsapäeval nähtud. Ning ärme küünlapäevast parem räägigi.

Siililegi selge, et Friday the 13th sai mõjutusi esimesest Halloween'i filmist. Kasutatakse isegi samu nippe nagu first-person vaade ehk näeme vahepeal läbi tapja silmade. Theme oli meeldejääv ja olen seda vist kuskilt paroodia filmist vms varem kuulnud... Terve theme kordab "ki ki ki, ma ma ma" sellisel sosistaval häälel.

Teismelised olid sama napakad ja kiimas nagu tavaliselt. Üheks neist filmikarjääri alguses olev Kevin Bacon, keda nägin muide samal päeval presidendi nõuandjana Frost/Nixon's (2008). Bacon'i tegelase surmastseen ruulis kõige enam. Ülejäänud olid igavad.

Kurvastas, et kõige ilusam tüdruk tapeti esimesena (kolmandana, kui arvestada kahte mõrva kõige algusest). Seda rõõmsameelset tüdrukut esitleti alguses kui peategelast, aga leidis hoopis kiirelt otsa - Psycho mõjutused right there. Kuni viimase tüdrukuni polnud Mrs. Voorhees'l mingit probleemi teismelisi tappa nagu kärbseid. Mis juhtus vahepeal? Väsis vist ära vaeseke, eks raske "tööpäev" juba selja taga. Küll ta ikka maadles selle viimasega. See on tegijate poolt täielikult kinnitatud, et Jason ei aidanud nende mõrvadega.


Ongi naljakas, et kogu meedia on jätnud vale mulje, sest Jason oli filmis ainult ühes stseenis - ja veel millises! Kultuslik hokimaskis tapja tuleb minu teada alles kolmandast filmist. Tervet franchise ei viitsi esialgu läbi töödelda. AVGN koostas Top 13 Friday the 13th Moments, mille nägemisest mulle täiesti piisas. 13. veebruaril jõudis ka uus Friday the 13th (2009) kinno, mida uudishimu mõttes näha tahaks, kuid kindlasti mitte kinos.
5/10

Miks on seal mehe käsi? Või on Mrs. Voorhees lihtsalt väga karvane...
Kindlasti make-up guru Tom Savini isiklikult.

Kolmteist blogi lugejat peavad pildil kohe juhtuvat kohta
parimaks terves filmis. Mina kaasa arvatud.

Detsembrikuumus

Nagu Raulile sai lubatud käisin Kosmoses Detsembrikuumust (2008) vaatamas, mis jääb ühtlasi viimaseks kinofilmiks sel aastal. Sellise pealkirjaga filmi tuleb just detsembris vaadata. Nägite, mis ma tegin jah - detsember detsembrikuumus... I'm a loser baby :(

Tuleb tunnistada, et nii väga ei köitnud. Eelistan "Nimed marmortahvlil" igatpidi. Paljukiidetud operaatoritööd mina ei märganud. Lühiduse üle ma ei kurdaks nagu teised blogijad. Samas nõustun, et Liisi Koikson oli halb. Teiselt poolt kiidan värvikamat näitlejat Tõnu Kark! General Põdder on minu uus kangelane! Üks paljudest koomilistest stseenidest, kui ta tormas sisse sinna lõbunaise urkasse. Kõik teised meie näitlejad olid samuti kiiduväärt alustades Sergo Vares'est ja lõpetades Ain Lutsepp'aga.

Kokkuvõttes täiesti keskmine film, mis ei üllatanud millegagi. Mina olin siin saab minu hääle tänavuste Eesti filmide seas. "Soovide puu" ootab oma korda.
5/10

http://mitte-erilist.blogspot.com/2008/10/detsembrikuumus.html 3/4
http://citizenforza.blogspot.com/2008/10/detsembrikuumus-2008.html 7/10
http://eerik.twstr.ee/2008/10/24/detsembrikuumus-jatab-kulmaks/ 6/10

Pride and Glory

Kui ma nüüd ei eksi, siis Pride and Glory (2008) hakkab Plazas jooksma 30. jaanuarist, et tegu on early review'ga. Film lahkab räpaste võmmide maailma ja seda ühe võmmidest kubiseva perekonna raames. Isa (Jon Voight) on endine politseiülem, kelle kaks poega (Edward Norton ja Noah Emmerich) on samuti seadusesilmad. Perekonna mustaks lambaks on õemees Jimmy (Colin Farrell), kes on samuti vormikandja.

Pole midagi uut siin päikese all. Räpaste võmmide filme on varemgi tehtud (näiteks Training Day või Narc) ja Pride and Glory ei too lihtsalt midagi uut lauale. Suurem osa ajast on kuiv dialoog ja tegevustik ei liigu nagu kuhugi. Küll aga olid mõned stseenid väga pingelised ja häirivad - märksõnadeks beebi ja triikraud. Poe röövimise ja pantvangi võtmise olukord oli lahendatud ka pingeliselt.

Jon Voight teeb teistest kõige parema soorituse. Tervikuna keskmine tulemus.
5/10

Smart People

Mina, kui tark inimene, :P pidin ilmtingimata ära vaatama filmi pealkirjaga Smart People (2008). Tegelikult oli põhiliseks mõjutajaks Ellen Page, keda pärast Juno's nägemist ei saa nii kergelt unustada.

Dennis Quaid on tunnustatud professor ja pereisa. Ellen Page on tema oivikust tütar. Thomas Haden Church on professori adopteeritud vend, kellele tütar ligi hakkab ajama... Isa on samal ajal ametis Sarah Jessica Parker'i deitimisega. Selge?

Nendest nimedest mängisid kõige paremini Page ja Church ning eriti põnevaks läks siis, kui nad koos ekraanil olid. Teised olid tavalised. Film oli ka tavaline. Kõik oluline sai vist öeldud. Ei tea küll, miks nii kaua selle kirjutamisega viivitasin. Filmi vaatasin u. kuu aega tagasi.
5/10

You Don't Mess with the Zohan

Juhuks, kui blog.tr.ee ikka veel streigib, siis kutsun kohale Iisraeli eriagendi Zohan'i, sest You Don't Mess with the Zohan (2008)! Mõnes mõttes isegi üllatas see komöödia. Ootasin halvemat.

Kuigi 99% filmist on keskendunud Zohan'i (Adam Sandler) kubemepiirkonna ümber, siis see ei muutunud nii üksluiseks, kui oleks võinud arvata. Zohan pani mulle vist oma super erivõimetega mingi loitsu peale. Ta jätab ju oma võimetega isegi Superman'i häbisse: kuulide püüdmine ninaga, ilma käteta kätekõverduste tegemine, delfiini moodi ujumine jne. Zohan'i vaenlased: kinga müümisest unistav The Phantom (John Turturro) ja oma kitse taga nuttev Salim (Rob Schneider) olid sama värvikad karakterid. Tunnustatud agendi au ja hiilgus aga muutub, kui mees otsustab juuksuriks hakata.

Rassismi teema oli ühe komöödia kohta isegi korralikult esile tõstetud. Oli tõesti naljakas mõnes kohas. Naljad polnud ka väga tavaline Hollywood'i materjal. Judd Apatow oli üheks stsenaristiks... Minu arust kasutati liiga palju neid juudi sõnu või misiganes need olid. Lühem ja kompaktsem oleks võinud ka olla.
5/10

SherryBaby

Eelmine film Cherish ja SherryBaby (2006) on nagu kaks tilka vett. No mitte päris, aga pealkirjad on sarnased nagu ka posterid kuigipalju ning mõlemas on peategelaseks probleemide küüsis vaevlev naine. Lisaks hindan neid võrdselt.

Sherry (Maggie Gyllenhaal) vabaneb vanglast, kuhu ta sattus narkootikumide tõttu. Vend hoidis seniks tema tütart ja ema püüab tütrele taas meele järgi olla, kuid see pole lihtne. SherryBaby on draama, selles pole küsimust. Kohati oli valus vaadata, kui Sherry nt. oma isa tähelepanu püüdis võita, hüpates diivanil nagu väike laps. Enda lapsega ei saanud ta ka hästi kontakti, mis tekitas temas veel suuremat masendust.

See on ka see film, kus Maggie Gyllenhaal (Secretary) paljastab paaril korral oma rindasid. IMDb plot keywords all on sõna breasts lausa esimesena mainitud... Soovitama väga ei kipuks. Keskmine.
5/10

jap Danny Trejo aka Machete

Blood Car

Taglines: "Save gas...drive Blood Car (2007)", "Are gas prices killing you?". Lähitulevikus on bensiini hind üüratult kallis ja üks noormees otsib alternatiivi bensiinile. Ühe katse käigus selgub, et veri paneb mootori kenasti tööle. Alguses hakkab ta siis suurte südamepiinadega oravaid ja muid väikeseid loomi püüdma. Kuna noormees on tänu sõitvale autole naiste seas ülipop, siis hakkab hiljem juba meeleheites ja poolenisti hulluse küüsis olles inimesi pagasnikusse toppima, kus asub hakklihamasina moodi seadeldis.

Ilma Paranoiadisco ja Trash'ta poleks filmist vist kunagi kuulnud. Blood Car filmi idee on geniaalne, kuid teostus jättis soovida. Amatöörlus paistis selgelt silma, kuid siiski vaadatav komöödia õudukas. Peaosaline oli nagu Trikimehe Jürgen Veberi vend.
5/10

Dinosaur

Dinosaur (2000) puhul pean juba vist mitmendat korda mainima Rein Oksa Cinemania saadet, milles kunagi seda Disney animatsiooni tutvustust nägin ning mis tekitas loomulikult suure tahtmise filmi näha. 8 aastat hiljem võib öelda, et missioon on lõpuks täidetud.

Dinosaur tehti enne Shrek'i ja enne Ice Age, kuid Pixar oli selleks ajaks oma filmidega juba kanda kinnitanud. Samas A Bug's Life (1998) polnud minu silmis kuigi hea (5/10). Dinosaur üritas erinevalt neist vähekene teist märki sihtida. Film on suuremas osas draama kui komöödia. Väga suurt rõhku pandi animatsioonile, mis nägi omal ajal super välja. Ega see praegu ka halb pole, aga nt. WALL-E on suure sammu edasi astunud. Dinosaur näeb natukene veider välja kuna üritab olla poolenisti reaalne. Pärast seda pole vist ühtegi animatsiooni nii tehtud.

Sisu pole see tugevaim külg, aga mõne sõnaga ikka. Üks dinosauruse muna läheb rändama, mille tulemuseks kasvab suur saurus üles koos leemuritega. Meteoriitide sajus põgenevad nad oma saarelt ja kohtuvad sauruse karjaga, mis on ette võtnud rännaku parematele aladele. Karja ajab taga kaks näljast T.rex'i ja kangelane Aladar päästab lõpuks kogu karja.

Saurused on tehtud võib-olla liigagi inimlikuks, mis pani neile kuigipalju kaasa elama. Pole kindel, kas lapsed just neist Tyrannosaurus'test väga vaimustuses on, et seda animatsiooni päris esimese valikuna lapsele ette ei söödaks. Hindan keskmiselt.
5/10