Interview

Interview (2007) on küll film, aga tundub nagu vaataksid näidendit. Näitleja Steve Buscemi lavastatud, kes ise mängis ühte kahest peaosast. Sienna Miller oli teine peaosa ja uskumatu, kui hästi ta sinna sobis. Suuresti ongi nende kahevaheline näitemäng ning tegevus käib peaaegu ainult ühes korteris. Tagantjärgi mõtlesin, et miks mulle film nii väga istus. Sest mulle meeldis Before Sunrise (1995) ja selle järg Before Sunset (2004). Just neid kahte head filmi meenutaski Interview. Kaks inimest räägivad kõigest, mis pähe tuleb. Interview oli aga mõnevõrra süngem ja isegi sügavama mõttega. Tegelikult on see remake Hollandi filmist Interview (2003), millele vihjati kusjuures päris mitmes kohas. Korraks käis ekraanilt läbi originaali naisosatäitja jne.


Kui Layer Cake (2004) või Alfie't (2004) vaadates võis näha, et Sienna Miller on iludus, siis Interview's ei saa lihtsalt silmi tema pealt ära. Täiesti klass omaette. Võrratu. Öeldakse, et nii ilusana ei peagi ta näidelda oskama, aga ma ei oskaks ka näitlemise kohta vähem öelda kui suurepärane. Ehtne on õige sõna... Steve Buscemi mängib u. sama rolli nagu tavaliselt. Otsekohene, jutukas ja kohati julm. Siin on ta ajakirjanik Pierre Peders, kes peab intervjueerima nö. kuulsust Katya't (Sienna Miller). Aga sellest lihtsast ettevõtmisest areneb välja väga imelik õhtu. Dialoog haarab kaasa. Panin tähele, et näitlejad vahetasid seal korteris väga palju istekohti, kui nad omavahel vestlesid. Kord toolil, põrandal, diivanil siis diivanil, aga pea alaspidi. Üks korter oli seega alati värske ilmega. Filmi lõpp oli hea nagu iga eelnev minutki. Lihtsalt hämmastav, kui huvitava filmi saab teha nii väheste vahenditega.