Alice Cooper

Eile sai Alice Cooper'it kuulamas käidud. Üritan midagi kirjutada sellest pikast õhtust kuigi ma pole kunagi varem kontsertite elamusi üles kirjutanud. Samas olen nii mõnelgi juba käinud nt. sealsamas Saku Suurhallis. Pilet tehti põhimõtteliselt välja, et muidu poleks vist läinudki. Jõudsin täpselt siis, kui esimene soendusbänd Brides In Bloom alustas. See oli natukene enne 19:00. Mängiti hästi, olen neid varem ka laivis kuulnud, kuid ei fänna. Eriti hea oli aga siis, kui järgmine bänd Aides nendega ühines ja nad koos Led Zeppelin - Immigrant Song tegid. Ehk siis laval oli 2 trummarit, 2 lauljat ja 4 kitarri! Aides enda kava oli normaalne, kuid jällegi ei fänna. Nüüd tagasi vaadatuna võinuks Eesti soendusbändid olemata olla, sest õhtu venis väga pikaks ja ma väsisin päris ära. Järgmine kord peaks istekoha võtma. Olen vist vanaks juba jäänud, et ei suuda 4 tundi püsti seista. :)

Meeldis see, kui just enne Foreigner lavale tulekut kõlas Muse - Supermassive Black Hole. Lugu nende viimaselt albumilt, mida olen viimasel ajal kõvasti kuulanud. Minu jaoks oli õhtu suurim hämmeldus see, et pidasin Foreigner lauljat päris tükk aega Alice Cooper'ks! Ma peaksin vist uued prillid muretsema või kõrvakuulmist parandama. Ühesõnaga asja seletab ka sellega, et ma olen Alice Cooper't ning eriti Foreigner'i väga vähe kuulanud/näinud, aga häbi ikkagi. :) Muidu mulle meeldiski Foreigner rohkem kui Alice Cooper. Tundus, et esimesel oli palju parem sound. Laulja, kelle nimi oli siis Kelly Hansen, hääl kostus palju paremini. Ning ta suhtles palju publikuga ja tõmbas publiku väga hästi käima. Tuttavad lood olid nt. Cold As Ice ja I Want to Know What Love Is.

Minu jaoks oli õhtu teemaks trummid. Juba Eesti bändide puhul paistis hästi silma ning eriti siis, kui nad koos esinesid. Foreigner trummar andis eriti valusalt. Ning tema soolo oli parim, mida tükil ajal näinud olen. Ükshetk soolo ajal viskas üldse pulgad minema ja hakkas kätega mängima! Ning muide laulja Kelly Hansen tagus mingi loo ajal lehmakella. More cowbell. :) Ühes loos kasutati väga mõnusalt saksofoni. Ühe loo ajal mindi üle Led Zeppelin - Whole Lotta Love peale ja siis oma loo juurde tagasi. Foreigner laiv kestis üle tunni kindlasti ehk võis segi ajada sellise lühema kontsertiga. Mõned inimesed vist läksid ka minema pärast selle lõppu. Kokkuvõtvalt Foreigner kohta, et bänd tekitas minus samamoodi huvi, kui nt. mõni aasta tagasi Deep Purple soendaja Nazareth. Oleksin võinud juba enne kontserti natuke rohkem nende loominguga kurssi viia.

Cooper'i lava pandi veidi aega üles, kuid ma olin juba selle alguseks üpris väsinud. Võis alata kuskil 21:30 ja lõppes u. 2 tundi hiljem. Cooper'i sound oli halvem kui Foreigner'l, palju müra. Ma küll liikusin natukene ettepoole, kui Foreigner'i ajal, aga see ei tohiks mõjuda. Kuigi Cooper'i üldine sound oli kõvasti parem, kui tänavu Ozzy kontsertil. Pillid olid enam-vähem, aga Cooper'i laul oli väga nõrk, halvasti kosta. Desperado loos oli nt. aru saada, kui halb sound oli. Sai aga näha kurikuulsat lavashow'd. Alice nt. tappis imiku, siis pandi ta hullusärki ja poodi üles! Muusika jäigi suhteliselt teisejärguliseks, kuid lood läksidki just etendusega kokku. Näiteks Elected ajal oli tal käes raha ja laval liiguti ringi loosungitega nagu Vote For Alice. Erinevaid tegelasi käis palju lavalt läbi. Mõtlesin, et oleks suvaline tüüp nt. publikust lavale hüpanud, siis poleks vaatajad arugi saanud, kas ta on üks osa show'st või mitte. Paljude lugude ajal loopis Alice erinevaid asju publikule nt. oma käekeppe u. 3x, kaelakeesid (Dirty Diamonds) üle 10x jne. Mingi aeg visati suured õhupallid rahva sekka. Trummari soolo oli normaalne ning eriti hea oli siis, kui trummariga liitusid kaks kitarristi e. andsid kolmekesti trummidele valu. Show'd ikka oli, aga nagu eelnevalt ütlesin, et Foreigner meeldis rohkem.