Che: Part One & Che: Part Two

Tahan enne juuni lõppu kõrvaldada kuu suurimad võlad ehk siis Che: Part One (2008) ja Che: Part Two (2008), mis olid 11. juunil filmiblogide ühisvaatamiseks. Vaatasin muidu õigel päeval...

Minu varasemad kokkupuuted Kuuba revolutsionääriga on piirdunud filmiga The Motorcycle Diaries (2004), kusjuures rumal nagu ma olen, taipasin alles lõputiitrite ajal, et see oli temast.

Miks on Ernesto 'Che' Guevara nii meeletult kuulus? Miks on tema nägu särkide peal? Pärast neli tundi Steven Soderbergh'i mammutfilmi ma kuigi palju tergemaks ei saanud. Olen muidu suur eluloofilmide fänn, kuid see oli maruigav. Võib-olla jätavad mind lihtsalt Che ja tema kamraadide tegemised niivõrd külmaks, et ei suutnud kordagi neile kaasa elada... Siiski tuli üllatusena tema astma, millega ta võitles Kuuba (I osa) ja Boliivia (II) metsades ise samal ajal vastastega võideldes.

Esimese osa lõpus olev linnalahing oli tegelikult kõva, samas kui teise osa ülekäte tehtud lõpp tekitas hämmeldust: "Nii lambist saigi kuulus revolutsionäär surma? OK". Suri ootamatult nagu lõksu sattunud hiireke. Ei mingit tseremooniat ega midagi. Eks see päriselt nii oligi.

Ei saa isegi väita, et peaosaline Benicio Del Toro oleks väga imponeerinud, kuigi ta on arusaadavalt ainus näitleja, keda selles rollis näeks. Välimus ja päritolu on lähedased originaalile ning see on raudselt tema karjääri uhkeim roll. Oleksid vaid filmid kaasahaaravamad olnud.
5/10


Palju põhjalikumad analüüsid:
LiveForThis - 8/10, 7/10
Spellbound - 8/10, 8/10

Varem kirjutanud:
Bruno - 9/10

Kõige huvipakkuvam koht 4h jooksul, kui Matt Damon tegi 1-minutilise minirolli. Mida sa selles filmis teed Matt!?

Ühisvaatamistest:
Paljudele tuleb kindlasti üllatusena, et 25. juuni ühisvaatamiseks oli AUTOD MUUTUVAD ROBOTITEKS 2! Endal on veel kirjutamata, kuid teen seda sellel nädalal ja ootaksin ka teiste muljeid millalgi...

9. juuli filmiks pakuksin välja Turkish Star Wars (1982), millele tegime SubClubis ühise pimesi tõlke. Olete nõus?

The Needle

Jäin seekord hilja peale (veel rohkem kui tavaliselt), sest tegelesin eile Filmimängu(de) finaaliga ja otsustasin täna teha ainult Igla (1988) kokkuvõtte + paar oma sõna juurde, sest nagu teate on "ülikooligängster Soprano Hollywoodi hittide peale läbimärg" ehk keda mu arvamus vene sürrealistilikust narkodraamast (törtsu huumoriga) ikka kotib... Peale selle käis Xipe eile mu naist tavapäraselt magatamas ja pidin end baaris Pepsiga lohutama.

Lugesin kõigi muljed läbi ja noogutan agaralt kaasa. LiveForThis ja Spellbound ei teadnud mitmes vaatamine see järjekorras on. Väga lihtne. Üheksas. Muuseas me oleme kolmekesi ainsad, kes on kõik need korrad filme vaadanud ja muljetanud! Teistel on vähemal või rohkemal määral ette näidata põhjuseta puudumisi.

Metsavana rääkis MSN's juba kaks nädalat tagasi, kuidas tal üks Nõela lugu täiega kummitab. Soundtrack oli sellel tõesti hea eesotsas vene kuulsa bändiga Kino, mille laulja Viktor Tsoy mängis ka filmi kangelast Moro, kelle ristisin otsemaid Bruce Lee kaheks. Laulja/näitleja Tsoy oli nimelt asiaadi välimusega - isa oli korealane ja ema venelane, ta suri samuti noorelt (2 a. pärast seda filmi) ja filmis oli tal paar vana head kung-fu stiilis kaklust.

Nõel oli nagu joodiku seosetu möla. Sisust ei saa eriti sotti, aga on samas nii huvitav, et tahad tingimata lõpuni kuulata/näha. Äkki pajatab nt. mingi suure saladuse, mida kaine peaga kunagi ei paljastaks... Kui ma oleksin spliffi tarbija, siis paneks selle filmi peale ja näeksin raudselt varjatud sõnumeid. Miks ikkagi just Wremja tunnuslaul, pudelis keefir, kuivanud Araali meri jne? Kindlasti selguks ka mis värk selle kellaga kogu aeg oli... Raudselt mingid koordinaadid ära peidetud morfiini lastini.


Mu lemmiktegelane oli Pjotr Mamonov'i mängitud doktor/hangeldaja või kesiganes ta ka oli. Fantastiline näitleja, kes andis emotsioone edasi praktiliselt kordagi rääkimata. Näiteks see tants koridoris (alumisel pildil). Ja see heli, kui ta tatti? kurku tõmbas!

Üks asi veel enne lõppu. Mul oli suhteliselt kahtlane ingliskeelne subtiiter, kus nt. keefir oli tõlgitud yoghurt ja kuna sellega mu vene keel piirdubki, siis võis nii mõnegi tähtsama kõne ajal midagi tõlkes kaduma minna.
Näiteks Moro elutarkus...

"There are two kinds of people in this world: Those who are sitting on pipelines and those who need money. You are sitting on the pipeline."

... mis oli ainus IMDb quote filmi kohta, oli subtiitris küll sarnaselt, kuid veidi konarlikult tõlgitud...

"There is two kinds of people in this world: There's the ones - sitting on pipes, and the others, that need the money. You are sitting on the pipe."

Teised muljed:

• Juurak - 9/10
• Metsavana - 8/10
• Spellbound - 8/10
• Xipe - 8/10
  
• LiveForThis - 7/10
• Soprano - 7/10
• Kalver - 5/10

Varem muljetanud:

• Nuxx
• Trash - 8/10

Keskmine hinne: 7,5

Tegin esimest korda piltide kolaaži, mida mõned blogijad armastavad teha.
Klikake suuremaks.

Pirates

Filmiblogide ühisvaatamise 8. filmiks taheti porri ja kes teab mitme miljoni hulgast jäi napi häälteenamustega sõelale Pirates (2005), mille pakkus välja yours truly, sest see oli mul juba aastaid sahtlipõhjas olemas ja isegi paremaid palu natukene piilutud, aga terve 2h 9min vaatamine poleks varem kõne allagi tulnud. Nüüd võin "uhkusega" öelda, et vaatasin läbi ilma kerimata ja vahepeal pidin hoopis tagasi kerima, sest üritasin tabada, mida naispiraadid kirehoos laususid... Subtiitrit kahjuks polnud.

Olin alguses lausa nii agar (ogar), et märkisin üles olulised kellaajad:

filmi esimene paljas tiss - 3:52 min
vagiina - 3:54
handjob - 5:05
penetration - 6:37
Pärast esimest suguakti hakkas aga film päriselt pihta ja jätsin statistika tegemise sinnapaika. Aus kapten Edward Reynolds on algaja piraadikütt, kellel puudub küttimise kogemus, kuid seevastu on tal süda õiges kohas ja tahab Kariibi merel korda hoida. Piraadist kapten Victor Stagnetti ajab taga mingisugust reliikviat, mis suurendaks tema võimu või miskit. Eesmärgini jõudmiseks ei kõhkle ta nt. preestrit tapmast.

Jesse Jane (posteril teine) on vist maailma koledaim pornostaar. Tema kaameli nägu oli lihtsalt rõve vaadata ja eriti kahes lesbistseenis, kus ta märatses nagu ahv ja sülitas nagu... kaamel. Carmen Luvana (kolmas) on kena näolapi ja kehaga, kuid tal olid kunstrinnad nagu märkasin. Kapten Edward Reynolds on tõeline koomik. Esiteks olid tal juba naljakad laused, kuid ka nende esitus oli iga kord tasemel.

Ma ei hakka CGI kallal nöökima, vaid pööran tähelepanu väikesele detailile. Mis aastal või sajandil leiutati kondoom? Vähemalt meile tuttavad polüuretaan- ja latekskondoomid ei saanud ju kuidagi piraatide ajastul eksisteerida või mis... Väike asi, aga häiris. Parim seksistseen oli kahe naisega, kus kari piraate ümberringi pealt vaatasid ja hõiskasid: "That's the spot" ja "Hip hip hazaa!". Küünlaid kasutati lõpus huvitavalt...

Ma ei saanud Pirates II: Stagnetti's Revenge (2008) õigeks ajaks kätte, kuid vaatan seda millalgi hiljem. Selles teeb kaasa nt. Sasha Grey, kes mängib muuseas Steven Soderbergh'i filmis The Girlfriend Experience (2009).

Sellel vaatamisel oli suur pluss, et nüüd lähevad kõik need google otsingusõnad "parim porno" jpt. asja ette. Tasuta see porno küll pole, kuid midagi ikka. Pilte ei hakanud panema.
4/10

The Seventh Seal

Ingmar Bergman'i The Seventh Seal (1957) võib leida pea igast parimate filmide nimistust alustades IMDb Top 250'st ja lõpetades raamatuga "1001 filmi, mida...", kuid samas milline Bergman'i film seal raamatus EI oleks. Igatahes on see meistriteos väärt kõige priskemaid kiidusõnu. Rootsi kuulsaima režissööri repertuaar on mul seisnud pikka aega WIP faasis. Kui kunagi rikkaks saan, siis ostan esimesel võimalusel kõik tema Criterion'l saada olevad filmid.

Juhuse tahtel sattuski mulle "Det sjunde inseglet" Criterion koopia, millel oli lisaks tavalisele heliribale ka Peter Cowie (Bergman'i ekspert) kommentaaridega versioon, mis viis selleni, et vaatasin filmi kaks korda järjest, kuigi teisel korral rohkem kuulasin. Ta jagas mõningaid kaadritaguseid fakte filmi tegemisest, lavastajast jms. Mõne huvipakkuma dialoogi ajal "käskis" lihtsalt kuulata ning jäi ise vait. Minu jaoks kõige olulisemat rolli mängisid tema tõlgendused mitmetele stseenidele, mida ise võib-olla esimesel korral ei tabanud. Näiteks metsmaasikad ja piim sümboliseerisid kui armuleiva söömist ja püha veini joomist. Filmi väljatuleku ajal oli käimas Külm sõda, mille saab filmis eksimatult siduda musta katkuga. Joseph, Mary ja nende poeg Michael on teadagi kes. Selliseid paralleele võis pea igas kohas tõmmata.

Kuulus malemäng surmaga on tõepoolest sööbinud sügavalt filmivaatajate kollektiivsesse mällu samavõrd nagu King Kong Empire State Buildingu katusel või Janet Leigh' pussitamine duši all. - poolik lause "1001 filmi..." raamatust, kus tuuakse veel mitmeid võrdlusi ja hilisemaid viiteid teistest filmidest nagu nt. Last Action Hero (1993) - täiega alahinnatud muuseas. Parim Seventh Seal paroodia on raudselt Monty Python's The Meaning of Life (1983), kus surm lõpus samamoodi uksest sisse astub ja seltskonna endaga kaasa võtab.

Parim tsitaat filmist:
"I could have raped you, but I don't believe in that kind of love."

Mis on elu mõte? Kahju, et minu kunagine keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja* seda filmi analüüsimiseks ei valinud, vaid Tšehhovi, Puškini, Dostojevski jpt. klassikute mõtteteri otsima pani. Ma oleks täna hoopis teine inimene... äkki. "Seitsmes pitser" kooli kohustusliku teoste hulka!
9/10**

* - oli tegelikult minu üks lemmikõpetaja.
** - hoian hetkel natukene tagasi, kui juhtumisi mõni Bergman'i film peaks selle üle trumpama.

piim = vein

Surm saeb puud...

Oravapoiss nuusib värskelt saetud puud.

Surm seisab ukse lävel...

Mary ja Michael, kes jäid katkust puutumata. SPOILER haha!

Judgement Day

Black Cat, White Cat

Crna macka, beli macor (1998) ehk pulmad Jugoslaavia moodi - nii tõlgiksin mina. Pealkiri on otsetõlkes tegelikult "Black cat, white tomcat" ja tomcat tähendab kõutsi, isakassi... Igatahes sai see hoogne jant valitud järjekorras 6. grupikaks.

Miks on filmil ikkagi selline pealkiri ja mida need kassid representeerivad? Kas õnn ja ebaõnn? Pulmad ja matused? Rikkus ja vaesus? Armastus ja viha? Kassid käisid vilksamisi läbi terve filmi ja ühes kohas tegelesid isegi vanainimeste asjaga. Loomad tunduvad olevat üldse režissöörile väga südamelähedased. Üks väga näljane või lihtsalt ogar siga sõi lambist ühte autot (moskvitš?). Haned olid peaaegu igas kaadris ja ühte vaest lindu kasutati nii muuseas svammina ja pesti temaga sitta maha...

Ma ei hakka pikalt heietama ja ütlen ära, et elamus oli positiivne, kuigi naersin vist üldiselt vähe. Siiski on tegu lõbusa jandiga ja mis kõige tähtsam, et kordagi ei hakanud igav. Pildid räägivad rohkem:
9/10

Pit Bull... Terrier
See vunts oli täielik tantsukunn!

Tüdruk maiustab maasika ja vanillijäätisega, mille poiss talle ujudes! tõi.

Õndsus

Üks mu lemmik täiesti RANDOM koht.
Poiss lõi lihtsalt papile vastu pead. Kas seal oli kärbes või mis?

Parem nael persses kui... silmas?

Känd võttis jalad alla.

Must kass ja valge kass doin' it.

Vaene hani :(

Minu lemmik tegelane.

Päikeseprillidega papi lemmik film oli Casablanca, kust ta tsiteeris:
"I think this is the beginning of a beautiful friendship."
Teine papi noogutas.

Tükk aega nuputasin, keda mulle see tüdruk meenutas
ja leidsin lõpuks vastuse ja isegi palju enamat...

Ühesõnaga kui tehtaks Must kass, valge kass Eesti versioon, siis paneksin
need "Tuulepealse maa" tegelased mängima^^ Evelin Pang tüdrukuna, etc.
Vuntsid ja puha, nagu päris!

Duck, You Sucker

Ei taha mõeldagi mitu päeva mul nüüd see Ennio Morricone theme kõrvus püsib: "Sean, Sean, Sean"... Olen taaskord valiku ees, millist pealkirja kasutada, kas Duck, You Sucker (1971), orig. Giù la testa või A Fistful of Dynamite, mis seoks kõige paremini Leone varasemate vesternidega, kuigi seda peetakse lavastaja nö. mustaks lambaks. Jään Duck, You Sucker juurde, mis kõlab lahedalt ja filmis oli see lause elulise tähtsusega...

Mul on juba mitu kuud Leone dollaritriloogia arvustused võlas koos veel mõnede vesternitega. Ses suhtes sobis mulle seekordne ühisvaatamine igati hästi, et äkki annab põhjust nendegi kohta varsti mõne sõna öelda.

Mulle meeldis väga filmi esimene pool, mis tutvustas kahte peategelast Juan'i ja John'i. Esimene on Mehhiko bandiit ja teine dünamiidi ekspert Iirimaalt! Paras paar. Koos satuvad nad Mehhiko revolutsiooni keskele ja filmi teine pool läheb tunduvalt süngemaks: seina ääres mahalaskmised ja üks jõhker genotsiid. Õhku lastakse kõikemõeldavaid asju alates rongidest ja lõpetades sildadega. Üks kuulipilduja oli nii kõva laskevõimega, et nihutas laipa mööda maad edasi!

Leone kasutas filmi alguses ühte oma trademarki eriti ekstreemselt nt. silmade close-up oli nii lähedal, et võis kerge vaevaga kokku lugeda kõik ripsmekarvad. Päris võigas oli vaadata toitu mugivat suud nii lähedalt. Muus osas kaameratöö eriti silma ei paistnud, kui see varem mainitud genotsiidi kaader välja arvata, mis oli väga efektne. Kõik dünamiidiga õhkulaskmised muidugi ka. Kõige veidram stseen oli haige häälega kaagutanud kanaga...


Olete tähele pannud, et peaaegu kõik ühisvaatamiste filmid on olnud siiani mitte ingliskeelsed, ainsaks erandiks siis Hunger. Duck, You Sucker'ga trend jätkus, kuigi juhuse tahtel sattus mulle jälle inglise dublaažiga versioon, mida tavaliselt alati väldin. Muuseas 16. aprilli film on veel lahtine, tehke Orkutis pakkumisi.
8/10

Dellamorte Dellamore

Kaalusin millist pealkirja postituse tiitliks panna ja jäin ikka Dellamorte Dellamore (1994) juurde. Jäi nimelt enne vaatamist mulje, et see on itaalia keeles (IMDb valetab?!), kuid oli ikka in English ja ainult mõned tegelased olid dubleeritud. Lihtsalt teadmiseks, et USA's teatakse seda kui "Cemetery Man" ja veel "Of Death, of Love".

Dellamorte Dellamore oli väga ebatavalise atmosfääriga õudus/splatter/romantika/erootika ja ennekõike komöödia! Lisaks kõigele on sellel zombiefilmil ajud nagu keegi filmiandmebaasis kommenteerib, mis on huvitav, sest ajusid lastakse selles sodiks nii relvade kui ka labidatega. Nii paljude žanritega suurepärast kokkumängu ei kohta just tihti. Lõpplahendus tegi kogu asja huvitavaks ja tekitas küsimuse, mida ma siis lõpuks ikka vaatasin. Kaameratöö oli muuseas leidlik ja hoidis silmi ekraanil.

Naljakaid ja isegi elu mõttel filosofeerivaid tsitaate sadas paremalt ja vasakult, et võta üht ja viska teist. Näiteks ütles peategelena Francesco Dellamorte (Rupert Everett), et ta on elus ainult kahte raamatut lugenud, üks jäi pooleli ja teine oli telefoniraamat - viimane oli tema jaoks nagu piibel ega raatsinud isegi vanu aastakäike hävitada: "These books are classics!"

• "What are you doing on the floor, sister?"
• "She's praying."

Miks ei ole Cemetery Man rohkem tuntud? Sellised filmid väärivad sügavamat arutelu ja sobiksid näiteks ideaalselt podcasti jaoks, mida võiksime kunagi ühiselt filmiblogijatega proovida. Fletchu isegi plaanis seda vahepeal teha...
9/10

Teised kirjutajad:

• Paawo - 10/10
• Paranoiadisco - 9/10
• Xipe - 9/10
• LiveForThis - 8/10
• Spellbound - 8/10

Varem kirjutanud:

• Ulmeguru - 5/5
• J2nku - 10/10
• Metsavana - 10/10
  

Keskmine hinne: 9,222 - seda me enam niipea ei ületa!

Vaata ka järgmisi pilte...

Hunger - filmiblogijad soovitavad

Kahe erandiga... Ülipikal pildil on kõikide blogijate blog.tr.ee postitused - kliki suuremaks. Selleks tuli kasutada muidugi oma osavat Photoshopi skilli. Hunger (2008) tegi ühise vaatamise ülekaaluka rekordi, millest kirjutas 12 blogijat! + 1 varasem arvamus. Eelmine rekord oli 13 Tzameti: 9 + 1.

• Bruno - 9/10
• LiveForThis - 9/10
• Spellbound - 9/10
• Eigo - 8/10
• Fletchu - 8/10
• Lizzahy - 8/10
• Paranoiadisco - 8/10
• Soprano - 8/10
• Purk - 7/10
• Trash - 7/10
• Metsavana - 4/10
• Kalver - 3/10
• + ürituse väliselt Forza - Hindamatu
  

Keskmine hinne: 7,333 - kõva rekord.
Olin ise 7-8 vahel ja otsustasin lõpuks kõrgema kasuks. Veel selline statistika, et praeguseks on kõiki kolme filmi vaadanud 5 kodanikku. Järgmine kord liitub äkki taas Gang-pae, Xipe või veel keegi...
19. märtsil kell 23:00 on Dellamorte Dellamore (1994) - pakkujaks Paranoiadisco.

Parim pilt seekord Lizzahy'lt. See on nagu Joonistajad koos blogis, kus pildi autorid mõnikord näitavad, kuidas lõpptulemuseni jõuti. Kirjutan samuti filmide vaatamise ajal märksõnu ülesse, ainsaks erinevuseks et Notepadi. :)

Hunger

Veetsin suurema osa tänasest päevast kinosaalis. Jõudsin kodunt kaasa haarata ainult ühe õuna ja praegu tagasi jõudes on jube nälg. See on aga köömes võrreldes 66-päevase näljastreigiga, mida võis näha tõsielulises filmis Hunger (2008). Näitleja Michael Fassbender võttis Bobby Sands rolliks ebanormaalselt palju kaalu alla, olgugi et arstliku järelvalve all, kuid tundus sellele vaatamata äärmiselt ohtlik. Hiljuti sai sama vägitükiga hakkama Christian Bale filmis The Machinist.

Hunger võitis PÖFFi Grand Prix: "Väljapaistvalt jõulise filmikeele ning kindla ja kirgliku narratiivi eest." Steve McQueen'i debüüt kõnelebki peamiselt läbi kaamera. Vaatajat ei hakata ohtra dialoogiga vaevama, kui üks 17,5-minutiline katkematu kahekõne välja arvata, mida salvestati neljal korral... Üldiselt oli kõik selle puhul mokkamööda. Isegi pikk stseen koristajaga läks asja ette. Nendel vaikushetkedel saab omaette mõtiskleda ja nähtut analüüsida. Hunger šokeerib. Parim näide selle puhul 43. minutil toimuv. Kergeks vaatamiseks seda pidada ei saa.

Sain maha kõige igavama arvamusega sellest filmist. Äkki andestate seekord, kõht koriseb jubedalt ja mõte hästi ei liigu. Lähen sööma nüüd.
8/10

17,5-minutiline arutelu preestriga elust ja surmast...

...ja sellele järgnenud close-up.

Black Sunday kokkuvõte

Eelmine neljapäev oli siis teine filmiblogijate ühine filmi vaatamine. Ei anna pead, et hakkan iga kord kokkuvõtteid tegema, kuid praegu tahaks meelde tuletada, et järgmine kuupäev on 5. märts kell 23:00 (kirjutamine). Filmiks Hunger (2008).

Orkutis on tehtud juba palju pakkumisi järgmisteks kordadeks: Leone A Fistful of Dynamite aka Duck, You Sucker, Dellamorte Dellamore, Bergmani The Seventh Seal jpt. Nendega hakkab siis järjest minema.

Black Sunday (1960) ehk La Maschera del demonio ehk The Mask of Satan vaatas 8 + 1 blogijat:

• Full-Metal-Metsavana - 7,5/10
• Fletchu - 7/10
• Xipe - 7/10
• Sander - 6/10
• Spellbound - 6/10
• Kalver - 6/10
• Soprano - 5/10
• LiveForThis - 4/10
• + aasta tagasi muda

Keskmine hinne (ilma mudata): 6,06

Mul on järgmine neljapäev kinos palju askeldamist. Nimelt on 5. märtsil Forum Cinemas 16. sünnipäev, mille puhul maksavad kõik piletid 16.-
Enda kava tuli selline:
14:05 - Revolutionary Road
16:30 - Yes Man
19:30 - Friday the 13th

Kui kirjutan Hunger'st juba midagi varem ära, siis peaksin 23:00'ks jõudma. Jõudu kõigile.

Black Sunday

Vabandan juba ette, et arvustusega jälle hilinen. Olen juba kahel korral välja pakkunud kella 22:00, kui ise mõtlen tegelikult 23:00. Lõpetasin vaatamise alles veerand enne kümmet. Mis sa ikka lolliga teed...

Igatahes seekordne ühine vaatamine oli siis Metsavana teetass, kes mulle ka lahkelt filmi jagas. Black Sunday (1960) on enda teada esmatutvus Itaalia horroriga. See versioon oli muidu inglise dublaažiga ja avatiitrites oli hoopis pealkiri The Mask of Satan (orig. La Maschera del demonio). Heal lapsel ikka mitu nime.

Niisiis 49 aastat vana õudukas. Õudne polnud, aga huumorit ikka natukene sai. Esmalt pani kõkutama ingliskeelne dialoog nagu näiteks:
"How did he get here?"
"The river; can't you see he's dead?"

Näitlemine oli peaaegu eranditult puine (isegi surnud näitlesid üle), kui peaosatäitja Barbara Steele välja arvata, kes on nähtavasti kultusliku mainega horrori staar. Tema suuri ümaraid silmi vaataks mõnes õudukas veelgi. Fellini 8½ vaatasin nii ammu, et sealt teda enam ei mäleta.

Grimm ja efektid olid päris korralikud. Oleks tahtnud seda värviliselt näha. Lemmik kaader oli vist aegluubis liikuv hobusevanker. Samas seisis ühes stseenis arusaadavalt vanker paigal ja liigutati oksi mööda ekraani. Üldiselt midagi väga mannetut silma ei jäänud.
5/10

Klõpsutasin mõned pildid:


5. märtsil kell 23:00 siis Hunger? Pakkuge Orkutis ka järgmisi filme.