Püüan kõvemate meeste sabas sörkida ja vaatasin teisegi Prantsuse uue õudusfilmi nimega Frontière(s) (2007), mis oli mulle meelepärasem kui Inside. Selgelt on mõjutusi saadud The Texas Chain Saw Massacre laadsetest slasheritest. Noored satuvad kahtlasse hotelli, kus elab natsist vanamees oma perega. Hetkel, kui nad uksest sisse astuvad, kirjutavad nad põhimõtteliselt oma surmatunnistusele alla. On juba pigem reegliks kujunenud, et üks naine alati pääseb sellistes filmides. Enne seda peab ta muidugi põrgust läbi käima. Natsi vanamees ja tema väärastunud pere armu ei anna.
Seekord võin uhkelt tunnistada, et vaatasin Unrated versiooni, mis polnudki kuigi hull. Suhteliselt leebe isegi. Naljakas, et ingliskeelse subtiitri autor oli filmi lõppu kirjutanud, et ei oska saksa keelt. Sellepärast oligi imelik vaadata, kuidas vanamees rääkis üht, aga subtiiter hoopis teist. Oskan kuigipalju saksa keelt, et näiteks sellest võis aru saada, kui mööda oli tõlgitud: Arbeit macht frei! -> They worked free! Aga dialoog pole selles filmis just tähtsaimal kohal.
Teised kirjutasid: Trash (6/10), Paranoiadisco (6/10). Neid "lapsi" seal pimedas oleks võidud tõesti rohkem näidata. Üks õudseim koht oli just nende ja käsikaamera poisiga, mis tuletas meelde [Rec] lõpustseeni. Millegi muu üle nagu polegi nuriseda. Slasheri žanr on saanud värske hingamise Prantsusmaalt. Tasub veel ära mainida, et sama lavastaja tehtud Hitman mulle ei istunud.
6/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar