Inside

Prantsuse uue laine horrorfilm À l'intérieur (2007) on üks rõvedalt rõve film. Kui [Rec] oli õudne, siis Inside panustab järjest õõva tekitavate stseenide peale. Ma pole üldiselt nõrganärviline, aga siiski võib öelda, et veristamise filmid pole minu teetass. Filmi alguses sõin ja oli hea rahulik olla. Elu oleks palju lillelisem, kui seda edasi poleks vaadanud.

Peaosas on väga rase naine, kelle koju üks võõras naine tungib ning viimasel on plaan veel sündimata laps ema kõhust välja lõigata. Kuid probleemiks on see, et teda pidevalt segatakse. Nii tapab ta kõik süütud kõrvalseisjaid, kes juhtumisi uksest sisse astuvad. Taparelvaks valib ta käärid, sukavardad, hiljem püssi. Rase naine lukustab end vannituppa, kuid ega see psühhot ei peata. Verd purskab filmis pidevalt, voolab lausa ojadena. Tulevased emad vaadake kindlasti viimast stseeni! Ühes stseenis, kus rase naine endale sukavarda kõrri lükkas, käis võdin tervest kehast läbi. Mille jaoks? Tehke sisuga filme palun, ärge rõvetsege mõttetult. Saw saaga on vähemalt huvitavam, kuid Inside kõrval nagu poisike. Tervitan siinkohal ka JigSaw'd, kes seda filmimängus küsis ning kust ma selle kõrva taha panin. Poleks ikka pidanud. Aga ses mõttes müts maha prantslaste ees. Kas romantilised filmid polegi enam nende pärusmaa?
5/10

Teised kirjutasid: Paranoiadisco (8/10), Trash (7/10), Fletchu (6/10). Märkate languse tendentsi. :) Fletchuga arutasime, et mina vaatasin vist R-reitinguga ja kõvemad mehed Unrated versiooni, mis pidavat 5 minutit pikem olema. Ei tahagi teada, mis mul veel nägemata jäi.