Speed Racer

Järjekordne esilinastus seljataga. Speed Racer (2008) puhul kahjuks üpris ebameeldiv linastus. Vaatajaid oli saalis ka äärmiselt vähe. Õigesti teete, et sellest eemale hoiate. Polnud väga hull muidugi, aga julgen ainult lastele soovitada.

Ma olin müüdud selle peale, et lavastajateks on võlurid Andy ja Larry Wachowski. Lootsin näha midagi enneolematut või vähemasti lahedat. Eks oleksin pidanud juba treileri vaatamisest aru saama, et ei maksaks midagi eriti oodata. Film põhineb samanimelisel animel. Püüdsin isegi enne vaatamist veidi taustaga tutvuda. Tagantjärele täiesti mõttetu tegevus, sest suur osa filmi venivast algusest keskendus tegelaste tutvustamisele. Algus oli lausa nii närvidelekäiv, et tekkis saalist väljumise soov. Tõsiselt! Feel the difference heli hakkas ka alguses lausa kõrvadele, jube kära. Ülemäära värvilise pildiga harjumine võttis ka oma aja.


Speed (Emile Hirsch) on noor rallisõitja, kelle vanemast vennast eeskuju Rex ühel võistlusel surma saab. Speed'i perel on rallisõit veres. Isa (John Goodman) ehitab autosid ja teised abistavad. Ükspäev tahab suur korporatsioon Royalton Industries Speed'i enda tiiva alla võtta. Speed keeldub ja saab teada firma omaniku tõelised ambitsioonid. Peale seda peab Speed võistlema juba elu eest ja päästma oma pere ja terve ralli au.


Algus oli ülimalt igav. Film tõmbas kaasa alles kuskil keskel, kui toimus suur ralli erinevatel kontinentidel. Seal oli juba mõni lahedam koht. Pealkiri on aga petlik, sest rallitati küll palju, aga see polnud KIIRE. Põhiline, mida need autod tegid, oli saltode viskamine ja hüppamine. Ehk autod olid rohkem õhus kui maa peal. Liiga palju oli ka ebavajalikke cockpiti stseene. Ralli vahel oli üks kaklusstseen, mis oli päris ok isegi. Kuna aga film on PG, siis otseselt kedagi suremas ei näinud.


Suurim miinus on pikkus. 2 tundi ja mõni minut peale on selgelt palju. Eriti veel sellepärast, et nii suur osa filmist on punnitatud dialoog. Olgu, mõnes kohas see kuramuse perekonna idüll isegi töötas, aga mitmed stseenid olid ebavajalikud. Flashbackide abil sai olulisemaid dialooge isegi kaks korda näha! Speed'i väike vend oma ahviga olid omakorda väga tüütud. Vähemalt ühes kohas ta flips the bird. Heh, ja isa kutsus nõmedaid ninjasid nõmjadeks.


Speed Racer oleks nagu malli võtnud kahest Robert Rodriguez'e filmist: Spy Kids ja Sin City. Mõtlen siis visuaalset poolt, mis oleks nagu nende kahe hübriid, kuid 143 korda värvilisem. Õnneks on midagi positiivset ka seoses selle filmiga. Leidsin YouTube's uued lemmikud filmide review tegijad. Spill.com paneb Speed Racer'i ülevaatega 100% täppi ja deem kui naljakalt. Parim koht on neil flashback nali, sest täpselt nii filmis oligi! :D Speed Racer pole igaühele. Lapsed peaksid elamuse kätte saama...või peavalu, üks kahest. Hubba hubba.
4/10 on antud heast südamest.