Magnus

Sel kuul kasutasin juba pealkirja Magnus ära, kui sellest 7 aastasest filmi keelust põgusalt teatasin. Asjata kirusin seda päeva, kui mul jäi Kinomajja minemata, sest nüüd on see Nähtud. Film on puine. Eks ühelt poolt debüütnäitlejate Kristjan Kasearu (Magnus) ja Mart Laisk (isa) tõttu. Kui näitlemise koha pealt võib veel silma kinni pigistada ja kuidagimoodi leppida, siis puist dialoogi ei andesta suurt miski. Kadri Kõusaar on ju ometi kirjanik. Kas ta siis paremini poleks saanud? Siinkohal ütlen ka oma põhilise arvamuse: Magnus oleks raamatuna paremini töötanud. Kõusaare filmidebüüti vaadates käis kogu aeg see mõte läbi, et ta (nad) on vale meedia valinud. Film pole väga mõttetu, aga midagi erilist selles pole. Ühe täispika filmi jaoks ikka liiga sisutühi. Lõputiitrid hakkasid ka jooksma juba kuskil 1h 10min juures.

Uskumatu, kuidas pereliikmed enesetapu teemat nii pohhuistlikult võtsid. Magnus: "...ma teen selle nüüd täna ära" - Õde: "OK, oot kas sa arvuti liisingu võtsid, et meie siis maksma ei peaks?...". Umbes sellise sisuga oli viimane kõne. Ainult isale jõudis lõpus olukord pärale ja valas pisara. Enne seda üritas ta koos pojaga elurõõmude nautimisega poja enesetapu mõtted eemale hoida. Nad olid päevast päeva pilves ja käisid näiteks litsimajas. Aga Magnus arvas kuni lõpuni, et isa teda ei armasta. Filmi vältel need Magnuse lubadused olid huvitavad: "Kui ma teen 5 kükki, siis ma Täna ei sure."


Ma ei tea Magnuses on nagu see sügavam mõte sees, aga see lihtsalt ei tule filmist nii hästi välja. Soovitan filmi 7 aastaks unustada. Kui on selleks ajaks (või varem) lubatud, siis võib muidugi üle vaadata, aga ennustan pigem pettumusi. Tavaliselt jäävad lavastajate debüütfilmid märkamata. Ses suhtes Kõusaare ees müts maha, et ta oma esimese filmiga vähemalt Euroopa nii kihama pani. Lätlased said filmi näiteks kinos näha kuigi vist ainult nädala jagu. Raamat "Magnus" oleks võinud saada bestselleriks. Kultusfilmi maine pole ka muidugi paha.
5/10

zen

Kui sulle meeldib see film, sa sured.

Kui sulle ei meeldi see film, sa sured.

Tjah, zenist arusaamine eeldab kõrgemat taset... Kuidas jõuda punkti, kus pole enam vahet (heas mõttes)? Eksistentsiaalselt pole ju millelgi vahet. Kõik sureb ja kaob.
Samas: siin ja praegu on suur vahe. On vahe, kas sa peksad oma kaaslase läbi või teed talle pai. On vahe, kas sa annad oma lapsele armastust, või ei tegele temaga üldse. Sellest “Magnus” räägibki.

KK

Tsitaat ja pildid: http://www.magnusfilm.com/