Indiana Jones and the Temple of Doom (1984) kohta ütles Steven Spielberg hiljuti Empire ajakirjas nii: "Personally, I don't love the movie. There is some work I'm proud of - the roller-coaster mine car chase, and the sequence in which Indy's trapped with Short Round as the ceiling spikes grind down toward them, while Willie Scott tries to find the courage to stick her hands in a hole full of insects and slime to pull a lever that will reverse the mechanism and save the day - but the parts on that one don't add up to a satisfying whole, at least for me."Hiljem tunnistab ta, et selle filmiga juhtus temaga parim asi maailmas, kui ta tänu castingule kohtus oma tulevase abikaasaga Kate Capshaw'ga, kellega on 2008. aasta oktoobriks olnud abielus 17 aastat.
Nõustun Steven'ga, et Temple of Doom pole parim, aga väga hea siiski. See kaevanduskärudega ralli on üks ere mälestus lapsepõlvest ning praegugi oli lahe vaadata. Ja pärast veel paanika seal silla peal. Temple of Doom on oma olemuselt süngem, kui teised Indy filmid. Kõiki filme uuesti vaadates panin tähele, et tegelikult kõik Indy filmid on üpris vägivaldsed ja inimesi näeb ikka igatepidi suremas. Mis on ju lahe! Temple of Doom vaenlasteks pole enam natsid, vaid ühed hullud usukummardajad, kes külast ühe püha kivi ära varastasid. Indy ülesandeks jääb see tagasi tuua.
Seekord on tal abiliseks väike poiss: Ha ha very funny. Need poisi naljad olid ülepingutatud, kuid ju olid siis vajalikud. Lastele peaks need näpuga näitamise naermised kindlasti peale minema. Mul jäi segaseks üks koht, kui seal haaremis Indy'le üks tüüp kallale tungib ja Indy läheb siis naise tuppa kontrollima. Nähes, et seal kedagi pole läheb ta täiesti lambist sinna seina juurde ja lükkab kuju tissidest salakäigu lahti. Kuidas ta küll teadis, et seal salauks peab olema?
Temple of Doom pole nii kaasahaarav seiklusfilm, kui esimene ja kolmas, kuid vaatamist väärt.
8/10
Minu jaoks on ka kolmest filmist tegu nõrgimaga. Aga samas on siis kaks asja mis tohutult külge jäävad. Esimene on seesama Ha ha very funny. Ja teine on see KALIMA (kalimaa). See viimane on veel eriti nakkav ja naljalt ei lähe meelest vist elu lõpuni. See umbes sama, mis kunagi nõukogude klassikalises multikas Kolm banaani, kolm banaani.
VastaKustutaSuhteliselt filmikauge kommentaar sai. Aga olgu öeldud, et ilmselt üks tegur miks ta vähem meeldis oli see, et siin polnud natse mängus. Need lisasid alati filmie võlu juurde.
KALIMA :D jep see ka. See ohverdamise sequence on hästi meelde jäänud.
VastaKustutaJust uut filmi näinuna võib öelda, et ka venelased on vahvad. Kui ma vaid oskaks vene keelt, sest neid harvaid sõnavõtte poldud miskipärast tõlgitud. Paari sõna õnneks mõistan. Ega nad väga muud ei öelnudki, kui "kiiremini" vms. Aga sellest juba arvustuses.
"Mul jäi segaseks üks koht, kui seal haaremis Indy'le üks tüüp kallale tungib ja Indy läheb siis naise tuppa kontrollima. Nähes, et seal kedagi pole läheb ta täiesti lambist sinna seina juurde ja lükkab kuju tissidest salakäigu lahti. Kuidas ta küll teadis, et seal salauks peab olema?"
VastaKustutaTa tuli oma toast välja ja avas naise toa ukse, et kontrollida kas seal on keegi.. kuna mõlemad uksed on lahti siis tekkis tuuletõmme. See on selgelt näha just siis kui ta vaatab peeglisse ja siis paneb käe lillevaasi juurde.. lilled liiguvad. Selle põhjal oletas ta, et kusagil peab olema väljapääs (eelnevad kogemused :P) ja kuna tuuletõmme oli suurem just selle kuju juurest siis.. voila!
Suured tänud! Nüüd enam ei paina see küsimus. Huvitav, et ma ise ei pannudki seda tähele. loll mina :P
VastaKustuta