pühapäev, 7. september 2008
Hellboy
Lõpuks jõudis Hellboy II: The Golden Army (9/10) meie kinodesse ja selle puhul vaatasin taas Hellboy (2004) ära. Kolmandat korda, kui mälu ei peta. Aastal 2004 olin ikka suures vaimustuses sellest filmist. Polnud minu silmad sellist natsidega möllu varem näinud.
Esimese filmi teeb eriliseks, et siis tutvustati esimest korda kangelast Põrgupoissi. Kui keegi oleks mulle siis öelnud, et see põhineb koomiksil, oleksin kulmu kortsu ajanud ja öelnud: "möh?". Mulle lihtsalt meeldis, mida ekraanil nägin. Üks kickass tegelane annab valusalt tappa veel lahedamatele olenditele - nt. ennast nagu mänguasja üles keerav Karl Ruprecht Kroenen. Hellboy'l olid ka õrnemad tunded Liz Sherman (Selma Blair) vastu ja seda romantika teemat oli mõnus jälgida eriti nt. kohas, kus Hellboy teda luuras. Teises osas on nende kooselu palju edasi arenenud...
Kui nüüd võrrelda neid kahte filmi, siis hetkel pean teist paremaks. Hellboy lõpust polnud vaimustuses, kuigi sama võib öelda järje lõpu kohta. Järjes olid veel kenamad visuaalid ja kolle igale maitsele. Võib-olla oli mõjutajaks see, et vaatasin teist osa kinos suurelt ekraanilt, mida esimese puhul ei saanud kunagi kogeda. Ikkagi on Hellboy lahe tükk. Jään kolmandat ootama.
8/10
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Vaatasin ka extra esimese päev enne teise vaatamist ära Täna nägin teise ära. Del Toro on geenius muud midagi. Niivõrd fantaasiarikas film. Teine oli jah natuke parem kui esimene.Hellboy on lihtsalt nii lahe tegelane.
VastaKustuta