Shooter

Shooter (2007) jätsin eelmine aasta vaatamata. Võtsin vist mõndasid negatiivseid arvamusi liiga tõsiselt. Mina küll midagi halba ei näinud ja eks paljud nõustuvad minuga. Nüüd isegi kahetsen, et kinno vaatama ei läinud. Peaosas ikkagi Mark Wahlberg. Režissöör on Antoine Fuqua, kes on teinud häid filme (Training Day), aga ka päris halbu (Tears of the Sun). Shooter on tal päris hästi õnnestunud.

Bob Lee Swagger (Wahlberg) on parimatest parim snaiper, kes pärast ühte ebaõnnestunud missiooni erru läheb. Riigil on aga tema oskusi jälle tarvis. Presidendile tahetakse teha kuskil avalikul esinemisel atentaat ja tema oskaks seda ennetada. Ma vist ei reeda eriti midagi, kui ütlen, et tegelikult lavastatakse tema hoopis süüdi. Kuna kellelegi poleks ta enam elusana kasulik ja kõik niidiotsad üritatakse kinni siduda siis tahetakse ka tema tappa. Mees pääseb põgenema ja peab elus püsima, et lugu päevavalgele tuua ja reeturitele (kõrgetele ametnikele) kätte maksta.


Shooter oli põnev ja adrenaliinirohke. Verd oli üllatavalt palju. Selline pool Rambo võiks isegi öelda. Pommid, lendavad jäsemed, tappev nuga ja muu taoline. Hollywood läheb väga tihti presidentide kallale või keskendub muudele conspiracy teemadele. Aga nii see päriselt ju ongi, kas pole? Kõik ametnikud on sead, kes tahavad ainult rohkem raha ja võimu. Millal nad õpivad, et halb alati ei võida. Õiglus võidutseb õnneks ka Shooteris. Päris verine õiglus, aga kui muud moodi ei saa, mis sul siis ikka üle jääb. 7/10