reede, 23. november 2007

Beowulf

Beowulf (2007) filmi ma ei oodanud eriti üldse, aga vaatama ikkagi läksin. Kui ma ainsal korral treilerit vaatasin, siis mõtlesin, et on täielik jama. Tundus võlts ning ei midagi erilist. Kinos mu arvamus mingil määral muutus. Pärast filmi lõppu mõtlesin välja uurida miks režissöör Robert Zemeckis motion capture kasuks otsustas. Juba tema eelmise filmiga The Polar Express (2004) katsetas sama tehnoloogiat. Ning viimane tavaline film oligi Cast Away (2000). Minu lemmikuteks temalt jäävad alati Back to the Future ja Forrest Gump.

Õnneks on filmi kodulehel vist ainus intervjuu, mille Zemeckis on nii põhjalikult andnud selgitamaks, miks ta sellise filmi tegi. Leiab selle podcasti alt, kuupäevaga 16. november, kus ta vastab kahe podcasti pidajate küsimustele, mitte ainult Beowulf'ga seoses. Jutt oli huvitav. Üritan teha kokkuvõtte tema vastustest. Kõige olulisem küsimus oli muidugi miks ikkagi motion capture. Üks põhjus, et ei olnud võtta sellist näitlejat, kelles oleks seda Beowulf'i välimust ja tugevust. Näitleja Ray Winstone pakkus talle huvi just hääle poolest. Näitleja välimust muudeti digitaalselt. Ning lõpuks arvas režissöör, et filmis oli niigi lohed ja koletised, mida tavaliselt tehakse arvutitega. Miks ei võiks siis juba tervet filmi arvutis teha. Rohelise ekraani tehnoloogia on tema jaoks iganenud.


Veel rääkis ta, et paljud inimesed on valesti aru saanud, mis asi on motion capture. Režissöör on juba väsinud sellest, kui keegi jälle ütleb, et näitlejad teevad ainult voice-over'it ning näitlemist nagu polekski. Tegelikult annab motion capture näitlejale suure vabaduse, sest nad ei pea mõtlema muust, kui ainult heast sooritusest. Alguses tuleb üle saada sellest veidrast kostüümist, aga kuna kõik näitlejad näevad sellised välja, siis selle peale enam ei mõelda.


Ühesõnaga Zemeckis rääkis, et digitaalseid filme on palju kergem teha kui tavalisi. Ei pea muretsema ilmastiku, tehnika ja kõige muude asjade pärast. Saabki ainult näitlejate suunamise peale keskenduda. Ning u. 150 arvuti spetside abiga 3D maailm luua. Tuleb kasutada kujutlusvõimet ja võimalused on lõputud. Samas ta väga kindlalt ei öelnud, et ühtegi tavalist filmi enam ei tee, sest never say never. Vanasti oli ta iga tavalise filmipäeva lõpus masenduses, sest miski ei läinud nii nagu tahtis. Nüüd režissöör mõtlebki, et kõik on kriitikud ja teevad uut tehnoloogiat maha. Kõik kardavad uut. Ajakirjandus, isegi blogijad ei saa sellest aru - meid mainiti :) Ta arvas, et võiks olla üks blogide reviewer, kes talle ütleks milliseid blogijad võiks lugeda. Küsiti kas filmist on tulemas directors cut ja vist tuleb, sest kino reiting on PG-13 ja juba seal oli näiteks Angelina Jolie alasti, aga järelikult mõned stseenid pidi ära jätma, et reiting alla saada. Olgu, siinkohal lõpetan selle podcasti intervjuu teema ära ja räägin enda nägemusest. Kellel tekkis huvi, siis kindlasti kuulake juttu ise kodulehelt.


Lugu on väga lihtne. Kangelane Beowulf kutsutakse appi koletist Grendel't tapma, keda mängis muide Crispin Glover, kes oli pikka aega režissööriga riius Back to the Future II pärast. Fännidele on vist teada see asi. Järele mõeldes raske uskudagi, et selle koletise taga oli näitleja. Tegelikult sama asja tegi näiteks Andy Serkis Gollumi ja King Kongi kehastamisel. Kui Grendel esimest korda laamendama tuleb, siis ikka verega tagasi ei hoita. Vägivald oli päris jõhker ja kohati õudnegi. Teisel korral saab Beowulf temast jagu. See action oli päris põnev. Kangelane võitles muide täiesti paljalt, millega lisati sellist omapärast huumorit. Kui kangelane oli end paljaks võtnud ja magama heitnud, et Grendel't ootama jääda, siis tema üks sõber tuli juurde ja ütles u. nii: "I don't like the smell of it", kuid jutt käis arvatavasti ikkagi koletisest. Publik hakkas just selle koha peal naerma. Nalja sain natukene veel tüdrukutega (kuninganna ilme, kui ta alasti Beowulf'i nägi), aga üldiselt oli teema tõsisemat sorti.


Lugu areneb edasi, et Beowulf'st saab kuningas, võttes üle endise kuninga Anthony Hopkins trooni, kuninganna ja needuse... See Hopkins'i kuninga nö. needus oli vähemalt mulle nii läbinähtav, kui nad esimest korda Grendel'ga tõtt vaatasid. Hiljem tuligi välja, mis ma kahtlustasin. Samasse lõksu langes ka Beowulf. Kes suudakski Angelina Jolie kuldsele kehale vastu panna. Lõpuvõitlus kuldse draakoniga oli hästi õnnestunud, põnevust jagus ja silmale hea vaadata. Film on ilus, aga meenutab eriti just alguses Shreki või mingit sellist animatsiooni. Isegi rohkem tänapäevaseid arvutimänge ja nende vahevideosid. Lõpuks ei pane enam tähele ja saab filmi nautida. Ühe tegelase puhul kogu aeg mõtlesin, kas see on John Malkovich või mitte, sest hääl oli küll väga tema sarnane, aga nägu kuigi palju muudetud. Ikkagi oli tema siis. Kokkuvõtvalt ma pigem jään ikkagi filmi pooldajate hulka, et las Robert Zemeckis jätkab samas vaimus. Järgmine film on tal A Christmas Carol (2009).

Oodata on näiteks ka James Cameron'i Avatar (2009) ja seal podcastis räägiti minu jaoks täiesti uuest projektist Tintin (2009). Lugesin siit, et Steven Spielberg ja Peter Jackson on just hiljuti avaldanud, et hakkavad tegelema Tintin filmi(de)ga, mis kasutaks ka motion capture tehnoloogiat. Ning pange tähele, et juttu oli lausa kolmest filmist. Ühe lavastab Spielberg, teise Jackson ja kolmanda võivad nad koos teha. Aga on pikaks läinud see Beowulf'i kommentaar. Filmi võib võtta nii ja naa, kuidas kellelegi. Kuid jällegi film, mis on mõeldud kinos vaatamiseks. Huvitav oleks näha ka 3D versiooni. 7/10

3 kommentaari:

  1. 100. postitus! Sobivalt mahukas tuli ka.

    VastaKustuta
  2. Õnnitlused. Ära lase hool raugeda.

    VastaKustuta
  3. Tänud!
    Kusjuures selle kirjutisega on huvitav lugu, et panin sama ka filmimöla kommentaaridesse ja täiesti ootamatult kiideti seda ja otsustati anda Beowulfi särk ja võtmehoidja!
    Nüüd sain indu juurde :)

    VastaKustuta