The Straight Story

The Straight Story (1999) oli veel üks David Lynch'i film, mida polnud varem näinud. Kuigi see pole üldse Lynch'ilik film, oli siiski väga nauditav. Film on tõsielul põhinev. Vanamees nimega Alvin Straight (Richard Farnsworth) kuuleb, et tema vend sai infarkti ja otsustab viimast vaatama minna. Kuna ta ei näe hästi ja tal pole ka lube, siis otsustab reisi ette võtta muruniidukiga. Bussiga talle sõita ei meeldi ja ei taha ka, et keegi teine teda sinna viiks. Nagu Alvin ise hästi ütles, et ta peab tegema seda enda moodi. Kusjuures esimene proov läks tal aia taha ja pidi uue muruniiduki ostma.

Film kulgeb väga mõnusalt ning on selline rahulik roadmovie ilusate maastikuvaadetega. Peaosaline on just selline muhe papa, kellel on palju huvitavaid lugusid rääkida. Ta kohtub oma reisi jooksul mitmete inimestega. Igaühega istub ta näiteks lõkke ääres ja räägib oma eesmärgist vennani jõuda või üldse elust. Need dialoogid tegid filmi väga meeleolukaks. Ta lausus u. selliseid kuldseid lauseid: "Halvim osa vanaks olemises on meenutamine, et olid kunagi noor." Väga liigutav oli koht, kui ta rääkis perest. Ta ütles kunagi oma lastele, et murdku nad tikk pooleks ning pangu need jupid kokku ja proovigu uuesti katki murda. Muidugi nad ei suutnud seda ja siis ta ütleski lastele: "See pundar on perekond." Veel rääkis ta sõjakogemustest, tähtedest. Need jutud olid huvitavad. Eriti hästi kauples ta ühtede mehaanikutega ning ühe poemüüjaga. Üks stseen hirve alla ajanud naisega oli meeldejääv. Film ei meenutanud kordagi teisi Lynch'i filme. Võib-olla ainult üks mäest alla sõitmise stseen, kus kaadrid vahetusid kiirelt ja oli sellist pinget. Filmimuusika oli muidu mõnus rahulik akustilise kitarri ja viiulitega.


Näitleja Richard Farnsworth kandideeris rolliga Oscarile ja oli üldse vanim kandidaat meespeaosa kuldmehikesele. Kahjuks jäigi see film tema viimaseks. Nüüd mäletatakse teda igavesti sellest südamlikust filmist.


P.S. Trash kirjutas samuti täna The Straight Story'st.