pühapäev, 4. november 2007

28 Weeks Later

28 Weeks Later (2007) meeldis mulle rohkem, kui 28 Days Later (2002). 28 Days oli väga uudne, aga kaotas oma võlu siis, kui tegelased sõjaväe tüüpidega kohtusid. 28 Weeks tundub, et võttis kõik eelmise filmi paremad osad ja lisas veel väga häid momente. Filmide režissöörid on muide erinevad. Esimesel inglane Danny Boyle ja järjel hispaanlane Juan Carlos Fresnadillo. Kui nii võtta siis on ka filmid üpris erinevad.

Esimene asi, mida võis märgata mõlemas filmis, aga eriti järjes, oli märkimisväärselt hea kaameratöö. See haaras tõesti kaasa. Kui alguses nakatanud majja tungisid, siis oli juba sellised kiiresti vahetuvad kaadrid. Pärast, kui Robert Carlyle tegelane nakatanute eest ära jooksis, oli jällegi üllatavalt reaalne pilt ja nii terve filmi jooksul. Snaiprite vaade oli lahe nagu ka üle õla kaamera, mis nagu jooksis tegelasega kaasa (seal, kus üks peategelastest nakatus). Ei saa mainimata jätta ka efekte vere ja kõige muuga, mis olid õõva tekitavalt reaalsed. Üks kopteri stseen oli nagu Planet Terroris... Kusjuures kopteri juht oli Harold Perrineau, kes mängis ju Matrix'i järgedes u. sama tegelast. Muusika aitas tegelikult mõlemas filmis pildilisele poolele väga palju kaasa. John Murphy teeb mõnusat tempokat muusikat, mida võib pidada üheks suurimaks plussiks 28 filmi(de)s. Esiteks on muusika minu maitsele ja teiseks sobib ülihästi pildiga kokku.

Sisu oli enam-vähem normaalne. Ei tasugi kunagi õudukatelt seda nii väga oodata, kuid siin ei jäänudki midagi halba silma. Kogu teema oli isegi usutav. Kohati oli üllatusmomente. Kuid näiteks oli etteaimatav, mis ühtede tegelastega juhtub, kui nad laste olulisusest rääkisid. Täiesti ebaloogiline oli see, et üks ja sama nakatanu lapsi jälitas või lihtsalt sattus olema alati seal, kus nemad. Lapsed ise mängisid muidu hästi. Filmis oli kogu aeg pinget. Veel oli paljulubav lõpp. Ning kõige coolim koht oli see, kui tegelased inimtühjas Londonis ringi käisid ning võisid teha mis tahtsid. Hea efekt terve linn inimtühjaks kujutada, mis tegigi juba esimese filmi nii ainulaadseks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar