Little Children (2006) jätkab just hiljuti vaadatud Paha maa ja Sügisballi temaatikat. Samuti väga kvaliteetne draama, kus vaadeldakse erinevate inimeste elusid.Kohe kõige tugevamatest plussidest: Kate Winslet. Nii palju, kui ma mäletan on ta mulle alati meeldinud. Ta on lihtsalt loomulikult ilus. Andekas ka muidugi (kandideeris rolliga Oscarile). Oma ilu on ta tegelikult väga paljudes filmides näidanud. Ja kohe teine pluss: Jennifer Connelly. Sama teema, et on loomulikult ilus näitlejanna ning samuti andekas. Filmis sai ta kahjuks vähem ekraaniaega. Neid kahte naist ühendav Patrick Wilson oli sümpaatne.
Filmi sisu on tegelikult suurim pluss. Film haarab kaasa. Tundsin igale tegelasele kaasa. Jackie Earle Haley kandideeris oma vaevatud tegelaskuju sooritusega kõrvalosa Oscarile. Pange tähele, et peaaegu iga tegelane nutab kord filmi jooksul. Raske on see elu, mis pole muidugi uudis kellelegi. Tuleb hakkama saada. Taolisi filme vaadates muutub tuju paremaks või halvemaks, kuid külmaks ei tohiks kedagi jätta. Paneb oma elu kõrvalseisja pilguga hindama. Eriti kui nii hästi jutustatud. Meeldis narratori kasutus. Kaameratöö hakkas hästi silma. Südamega tehtud film (käsikiri oli ka Oscari nominaat). Võiksin pikemalt kirjutada, aga ärge raisake aega siin lugemisele, vaid parem filmi vaatamisele. Ja see aeg pole kindlasti raisatud.
Väikesed lapsed - kõik neli...
Mulle ka meeldis. Parim pihensi stseen kino ajaloos. Happiness´i oma on teisel kohal. He he !
VastaKustutaÄra tuleta Happinessi kohe meeldegi :P Sõjaväes puhkehetkel panin midagi teadmata filmi käima, mis siis kiskus üpris kohe väga imelikuks. Veerand või nii suudeti ära kannatada, siis sooviti teist filmi. Little Children oleks kindlasti rohkem rahvale meeldinud.
VastaKustutaJane Adams kusjuures oli mõlemas filmis.