Fargo

Jällegi vaatasin rohkem kui kümne aasta vanust filmi ja seda esimest korda. Fargo (1996) on Joel Coen'i ja Ethan Coen'i väga omapärane film nagu nende teised filmidki. Fargot võib tõesti pidada nende üheks parimaks.

William H. Macy poolt mängitaval muidu täiesti tavalisel pereinimesel tekib ükspäev idee, kuidas raha saada. Alguses läheb kõik plaanipäraselt, aga kui mängu tulevad Steve Buscemi ja Peter Stormare mängitavad kurikaelad, siis hakkab varsti kõik väga valesti minema. Kuna filmis toimus tegevus lumises Fargo linnas Minnesota osariigis, siis toon sellega võrdluse, et lugu hakkab veerema nagu väike lumepall ja mäest alla veeredes muutub pall järjest suuremaks. Mis küll kõik seal valesti ei lähe.

Eelpoolnimetatud 3 meesnäitlejat tegid fantastilist tööd. Aga parim roll filmis oli minu arvates ning ka 1997. a. Oscari jagamistel tunnustatud Frances McDormand mängitud rase politseinik. Ta jääb nüüd igaveseks meelde, kui üks koomilisemaid tegelasi filmilinal. Samas jäädes ikka rolli tõsiduse piiridesse. Lihtsalt see, kuidas ta kogu aeg sõi ja näiteks see dialoog teise politseinikuga, kui ta esimest kuriteo sündmuspaika uurima läks. Ja neid naljakaid episoode oli veel mitmeid. Kusjuures juhtumi lahendas ta kõrvaltvaadatuna täiesti mängleva kergusega. Tema abikaasa (John Carroll Lynch) oli ka omaette ontlik tüüp. Väga lahe paar.

Fargo on põnev, närvekõditav ja kohati omamoodi humoorikas. Puhas kuld.