Brazil

Brazil (1985) on üks Terry Gilliam'i töödest, mis on mul jäänud alati õnnetult tähelepanuta. Jõulud andsid hea ettekäände viimaks see üles korjata. Filmiveebi foorumi ühes filmimängus sain teada, et selle tegevus käib pühade ajal, kuigi tegemist pole üldse jõulufilmiga. Algse pealkirjaga "1984 and 1/2" on futu fantaasia, mis põhineb kaudselt "1984" romaanil.

Tasub mainimist, et olen Monty Python'i #1 fänn ja hoian eelkõige au sees kõike MP'ga seonduvat, kuid kõik Gilliam'i filmid on visuaalsed meistriteosed ja seetõttu suhteliselt kohustuslikud. Ootan väga The Imaginarium of Doctor Parnassus (2009), mis jäi Heath Ledger'i viimaseks.

Kõik see nüüd öeldud, siis Brazil oli hea, aga lõplikult endasse ei tõmmanud. Lööb vist välja minu Blade Runner'i sündroom, mis tähendab, et vaatasin arvatavasti filmi valel ajal, vales kohas ja vales formaadis (director's cut). Sellised filmid nõuavad suurt ekraani ja teravat pilti, mida mul pole. Kusjuures arvan, et annaksin enne šansi Blade Runner'i teistkordsele vaatamisele, et ennast selle headuses lõplikult veenda. Samas ma polegi suur sci-fi austaja.

Sain targemaks, et WALL-E treileris kasutati Brazil ühte lugu: see kirjutamismasina tippimise track. Veel märkasin lahedat sarnasust The Longest Journey mänguga, milles oli kaks täpselt samasugust remondimeest, kellega oli samuti palju paberimajandust.

Sisu jäi nii pika filmi kohta igavaks (142 min) ja kaotasin lõpus juba huvi. Mul on nädal aega hiljem raskusi meenutamisel, mis oli viimane kaader filmis, kuid vähemalt polnud see kurikuulus "Love Conquers All" ending. Vajab kunagi uuesti vaatamist, kuid siis väldin vist director's cut'i. Igatahes Dark City puhul tuli Dir. Cut nägemine just kasuks, et mine võta kinni...
7/10