Black Sunday

Vabandan juba ette, et arvustusega jälle hilinen. Olen juba kahel korral välja pakkunud kella 22:00, kui ise mõtlen tegelikult 23:00. Lõpetasin vaatamise alles veerand enne kümmet. Mis sa ikka lolliga teed...

Igatahes seekordne ühine vaatamine oli siis Metsavana teetass, kes mulle ka lahkelt filmi jagas. Black Sunday (1960) on enda teada esmatutvus Itaalia horroriga. See versioon oli muidu inglise dublaažiga ja avatiitrites oli hoopis pealkiri The Mask of Satan (orig. La Maschera del demonio). Heal lapsel ikka mitu nime.

Niisiis 49 aastat vana õudukas. Õudne polnud, aga huumorit ikka natukene sai. Esmalt pani kõkutama ingliskeelne dialoog nagu näiteks:
"How did he get here?"
"The river; can't you see he's dead?"

Näitlemine oli peaaegu eranditult puine (isegi surnud näitlesid üle), kui peaosatäitja Barbara Steele välja arvata, kes on nähtavasti kultusliku mainega horrori staar. Tema suuri ümaraid silmi vaataks mõnes õudukas veelgi. Fellini 8½ vaatasin nii ammu, et sealt teda enam ei mäleta.

Grimm ja efektid olid päris korralikud. Oleks tahtnud seda värviliselt näha. Lemmik kaader oli vist aegluubis liikuv hobusevanker. Samas seisis ühes stseenis arusaadavalt vanker paigal ja liigutati oksi mööda ekraani. Üldiselt midagi väga mannetut silma ei jäänud.
5/10

Klõpsutasin mõned pildid:


5. märtsil kell 23:00 siis Hunger? Pakkuge Orkutis ka järgmisi filme.