Nüüd, kui pärast No Country for Old Men nägin ära ka Sweeney Todd: The Demon Barber of Fleet Street (2007), võin 2007. aasta filmidele vaikselt joone alla tõmmata. Ma pole vist kunagi varem nii palju ühel aastal toodetud filme vaadanud. Siiski on jäänud nii mõndagi head vaatamata. Oh seda rõõmu... Sweeney Todd hakkasin juba varakult eelmine aasta ootama. Eriti meeldisid mulle filmi posterid, millest mõned ka siin ära tõin. Blogi headeris on samuti pikemat aega Sweeney't näha saanud. Mul on hea meel, et film kandideerib kunstnikutöö ja kostüümi Oscaritele.Pange tähele, et kõik filmist kirjutajad mainivad seda, kas talle muusikalid meeldivad või mitte. Ma pole ühtegi vaatamas käinud, kuid tean ilma vaatamatagi, et need pole minu jaoks. Ainus muusikal mida ma näha tahaksin on Queen'i We Will Rock You, kuid üldiselt päevast päeva neid vaadata oleks jubedus - or would it? - seriaali The Mighty Boosh üks nali, mida peatselt kiitma hakkan. Samas Tim Burton'i muusikale võiks tulevikus veelgi vaadata. Muusikali teemaga sain nüüd vist ühele poole kuidagi lohisevalt.
Mind laulmine ei häirinud, kuid kõik laulud polnud head. Eranditult ei teinud Tim Burton'i filmile muusikat Danny Elfman, vaid algse Sweeney Todd muusikali laulude autor Stephen Sondheim. Johnny Depp ja Helena Bonham Carter ja Sacha Baron Cohen väärivad kõige rohkem esile tõstmist. Cohen mängis eriti vaimukat tegelast, kelle üle publik ka kõige rohkem naeris. Mrs. Lovett (Carter) esitas ühe laulu, mis oli samuti hästi koomiline. Depp istus samal ajal nagu mõtlik kuju oma triibulise rannatrikooga ja isegi abieluvande "Jah" asemel ainult noogutas. Nendes vähestes naljakohtades nägi tuttavat Depp'i tema eelmistest rollidest. Depp sai ka meespeaosa nominatsiooni, mille siiski Daniel Day-Lewis kindlasti ära napsab. Muidu oli Sweeney jõhker kättemaksu ihkav karakter. Ta jäi minu meelest ühekülgseks tegelaseks, aga eks algne muusikal seadis omad piirid.
Sisu oli lihtne ja lõpus ootamatute pööretega. Natukene külmaks jätsid filmis noormees ja tüdruk. Filmis tervikuna pettuma ei pidanud. Parajalt verine ja ilus vaatepilt ühtekokku. Muide mulle pole kunagi habemenoad meeldinud. Eriti siis kui näen, kuidas keegi teine nendega habet ajab, mis võtab kananaha ihule. Siin tuli minu nö. kartus nende nugade ees ainult kasuks. :P 8/10
Uurisin natuke ja paljud peavad parimaks ekraniseeringuks aasta varem valminud briti televersiooni. Aga suule vist ongi tähtsamad näitlejad ja lavastaja kui stoori ise. :)
VastaKustuta*sulle
VastaKustutahöh höh !
Just nii :)
VastaKustutapeab ka meeles pidama et Tim Burton mõtleb eelkõige visuaalselt asja läbi. ma olen selle televersiooni klippe vaadanud ei avalda muljet.
VastaKustutamis puutub "laulud härisid ei häirinud" see on natuke totakas väljendus, sest muusikal on muusikal ja see koosnebki lauludest. Mitmetes intervjuudes on Tim öelnud kui palju välja jäi kõik see mis lavamuusikalis oli mõeldud nö. koorile, inimestele tänaval ja ümberringi. tema ei pannud neid niimoodi lõõritama. minu jaoks kukkus kõik see loo jutustamine laulude kaudu väga loomulikult välja neil, kuigi see oli mu kõige suurem kahtlus et äkki hakkab imelik ja nagu laulud oleks pildi külge "kleebitud". üldse mitte. väga fine oli.
oh ma lõpetan. oma blogis jahvatan sweeneyst juba niigi palju alates juba novembrist....või varem...
Tänud oma vaate avaldamise eest. Häirinud on mul natukene ebasobiv sõna pandud tunnistan.
VastaKustutaMa vaatasin filmi Rocket Science, kus peategelane kokutas ja üks võimalus, kuidas ta normaalselt rääkida sai oli lauldes. Ta oli väitlusklubis ja kujuta ette, et läks pulti ja hakkas laulma. Miks ma sellest praegu räägin ei teagi :)
Ma unustasin tegelikult kiita Sweeney Todd's näitlejat Alan Rickmani, kes koos Depp'ga ühe ilusa dueti laulis (Pretty Woman). Vahepeal Depp seal vilistas ja Rickman ainult mõmises, mis oli väga humoorikas.
Teine laul, mis mulle kõige rohkem meeldis/meelde jäi oli Epiphany, kus Depp tänaval kliente otsib ja laulab I will have vengeance... - see oli ka treileris. By the Sea oli samuti lemmik. Ja nii edasi.
Ma läheksin võib-olla teist kordagi kinno vaatama ja kuulama. Praegu oli 7. saal, mis oli suhteliselt väikese ekraaniga. Äkki panevad kahe nädala pärast esilinastuseks Feel the Difference suurde saali siis näeb ja kuuleb palju suuremalt. :)
Ma ei ole teisi filme ST´ist näinud aga vaatasin Youtube´st lavaversiooni mis mulle hakkas väga, väga meeldima. Tõsi ta on, et paljud laulud on filmist välja jäänud, aga muidu oleks see krempel lohisema hakanud.
VastaKustutaLavaversioon on humoorikam ja kohati saab ikka hea kõhutäie nalja. Kahjuks vaidlevad paljud kas laulmine oli parem filmis või lavaversioonis.. no seda ei tohi teha.. võrrelda kahte täiesti erinevat asja..
Igatahes, laval oli Angela Lansbury ja george Hearn parimad mida nähtud.. Kontsert versioon on väga hea Georger Hearni ja Patti LuPone´ga..
Tim Burtoni film aga klass omaette ja väga hästi tehtud.. laulud mulle meeldisid, sest parimad olid välja võetud ja kõik tulid oma laulmisega toime.. Deppi ja Rickmani duett oli väga hea...
Eraldi tooksin välja Timothy Spall´i kes alati saab kõrvalosi.. aga Beatle roll oli kui rusikas silma-auku :P