Alustan nüüd võlgade likvideerimisega. Ootasin väga Run Fatboy Run (2007), sest tundus olevat väga omapärane süžee ja Simon Pegg'lt võis palju nalja oodata. Aga kahjuks polnud film nii naljakas kui lootsin. Režissöör David Schwimmer (Friends) tegi rohkem sellise perekeskse filmi, kuid muhe oli ikkagi. Filmi naljakaim kuju oli Dylan Moran (Black Books), kes mängis jälle oma leivanumbrit sellist boheemlast ning oli kahes kohas palja persega.Simon Pegg jookseb kohe filmi alguses oma pulmast minema jättes raseda naise üksi. Aastad lähevad mööda ja nad elavad ikka lahus. Isa saab vaid poisiga kokku. Ükspäev ilmub naise kõrvale Hank Azaria mängitud edukas ärimees ja jooksu fänn. Loomulikult saab Pegg armukadedaks ja üritab naist tagasi võita osaledes ise ka maratonil. Dylan Moran on Peggi sõber, kes hakkab meest treenima, sest pokkeri armastajana ta panustas, et Pegg maratoni ka lõpetab. Kuna aga Pegg pole kõige paremas füüsilises vormis siis ei lähe kõik just kuigi libedalt.
Jooksmist, higi ja pisaraid on palju. Kohati on filmis äratuntavaid Rocky elemente (toorete munade joomine). Naljad ja dialoog on vahepeal veidi magedad, aga vaadata kõlbab. Run Fatboy Run ongi rohkem südamlik perefilm, kui jabur komöödia. 6/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar