Sügisball

Sügisball'st (2007) kuulsin esimest korda ainult mõni päev enne esilinastust. Esmamulje oli, et järjekordne nö. Eesti film. Ma olen tegelikult üldse vähe viimase aja Eesti filme vaadanud: Tühirand (suhteliselt sama meeskond kusjuures), Stiilipidu, Meeletu ja veel mõned on nägemata. Klass on ikka õnneks nähtud. Jan Uuspõld läheb Tartusse samuti.

Seega jah esmamulje Sügisballist jättis külmaks. Aga siis hakati seda mitmes kohas kiitma. Netis pigem, sest televiisorit ei vaata. Võidetud auhinnad pani kõrvu kergitama. Ja sõber kutsus kinno vaatama, kusjuures ise ta vaatas teist korda juba. Kella 18:00 seansile tuli saal 2 peaaegu täis. Arvata on, et huvi ei rauge veel niipea.

Ja mis ma oskan öelda. Sügisball tuli, nägi ja võitis (hiljem lugesin, et olin postimehega sama väljendit kasutanud). Täiesti super film. Mõni on pakkunud seda parimaks Eesti filmiks üldse, jättes vanemad klassikud kõrvale. Nõustun, et film on väga eriline. Kui anda veel natukene aega, siis küpseb ka parimaks. Või juba ongi...

Sarnaneski eelnevalt räägitud Paha maaga, et näitas kuut elu (all antud filmi kodulehel on rohkem infot). Kõigil on omad probleemid ning mitmete tegelaste teed kattuvad. 6 elanikku, kes elavad Lasnamäel. Eks nii mitmedki vaatajad saavad end samastuda tegelastega juba elukoha järgi. Ja probleemid on igivanad. Suurte inimeste elud on rasked. Kokkuvõtvalt Sügisball on eestlasele veel lähedasem kui Paha maa.

Filmis oli veel kenasti huumorit. Kohati piinlik (Maaja) ja lihtsalt naljakas: Falcki töötaja tarkussõnad Matile (Rain Tolk) või Mati piilumise üritus. Filmi huumor ei väsi arvatavasti ka mitmendat korda vaadates. Ja Sügisballi võib tõesti mitmeid kordi vaadata. Ainult algus venis minu arvates, kuid üpris kohe sai hoo sisse. Muusika meeldis. Näitlejaid kiitsin? Kiidan veel. Eesti näitlejad on head mitte mingit kahtlust. Seksistseenid, joomingud, toores vägivald ja mis kõik veel. Aus film, mille puhul sõnadest jääb väheseks.
Mati Undi raamatut pole kahjuks lugenud.

http://www.sygisball.ee/