An Evening with Kevin Smith

An Evening with Kevin Smith (2002) ja An Evening with Kevin Smith 2: Evening Harder (2006) pole midagi muud kui Clerks režissöör vastamas publiku küsimustele, aga ta teeb seda nii vaimukalt. Mõnele inimesele on kohe antud seda suuvärki ja absoluutselt igale küsimusele on tal tagataskust võtta mõni huvitav intsident. Mõndasid esimese õhtu klippe olin varem YouTube'st näinud ning juhuslikult leidsin sealtsamast mõlema õhtu täispikad versioonid. Kumbki kestab ligikaudu 2 tundi ja sisustavad suurepäraselt aega.

Kusjuures 2002. aasta oma on kindlasti naljakam. Seal rääkis ta muuhulgas Tim Burton'i Batman'st (üks tema tuntuim sõnavõtt), Jason Mewes'i (Jay) tehtud amatöörpornost või kuidas Kevin käis iseenda filmi Dogma vastu protesteerimas sildiga "Dogma is Dogshit" :D jpt.

Minu jaoks oli kõige naljakam väga detailne lugu sellest, kuidas Kevin kirjutas omal ajal Superman'i käsikirja. Ta pidi selle ette lugema veidrikust filmi produtsendile Jon Peters'le, kes oli muuseas ka Batman'i produtsent... Peters tahtis Superman'i filmi kolme asja:
a) Superman ei lenda
b) Superman'l pole (liibuvat) kostüümi
c) Filmis peab olema suur ämblik :D
Aastaid hiljem sai "hull" produtsent oma ämbliku himu rahuldatud filmis Wild Wild West...


Teises osas "Evening Harder" polnud enam nii värvikaid lugusid kui esimeses, kuid nalja sai ikkagi. Smith'l on publikuga suurepärane klapp ja ta on loodud lugusid rääkima. Annan maitseks esimese klipi ja lingi kõikidele videodele. Muidugi oleks seda mugavam üldse DVD pealt vaadata ning tegelikult puudub YouTube's Disc 2 materjal, kuid soovitan ikkagi.
9/10

An Evening With Kevin Smith Pt 1
ülejäänud videod

Seriaalid

Tekitasin külgribale väikese nurgakese "10 viimast seriaali, mida Soprano vaatas". Kui ma ei vaata parasjagu filme või ei kirjuta neist, siis suure tõenäosusega vaatan seriaale. Kuna mul pole plaanis neist eraldi kirjutada, siis annan lihtsalt teada, mis osasid viimati vaatasin. List hakkab regulaarselt uuenema ning panen igale osale ka hinde.

Mõnedest hetkel jälgitavatest seriaalidest olen blogis juba kirjutanud: The Office, Californication, Terminator: The Sarah Connor Chronicles, Little Britain mitte USA... ja ülejäänud sarjade sildi all. South Park'i saab teatavasti vaadata nende kodulehelt, et sellele lisan lingi juurde.

Muud suurt polnudki. That's what she said...

Eagle Eye

Eagle Eye (2008) oli juba palju parem kinoelamus. Olin teadlik, et filmis saab palju möllu, kuid poleks uskunud, et see mind nii kaasa haarab.

Jerry Shaw (Shia LaBeouf) ja Rachel Holloman (Michelle Monaghan) saavad ootamatud kõned, milles võõras naishääl käseb neil oma elu või perekonna nimel autodega kihutada, aknast alla hüpata jms. põnevat. Naine telefonis on neil igal sammul silmadeks ja abistab neid igal võimalikul viisil muutes nt. foori tuled rohelisteks või kirjutab tabloodele teateid, et nad jõuaksid oma sihtmärgini. Nende teod pälvivad aga FBI tähelepanu.

I dig Eagle Eye. Pööraselt põnev, tempokas ja vingete kihutamisstseenidega. Muidugi on suurem osa nähtust reaalselt täiesti võimatud, kuid mind see pool ulme ei seganud absoluutselt. Eks suurem osa filmist on ka laenatud teistest filmidest. Esimeses Matrix's jagati nt. Neo'le samuti mobiili teel juhiseid, et pööra nüüd paremale jne. Et Eagle Eye pole midagi ennenägematut, aga toimis siiski üllatavalt hästi.


Režissööriks on D.J. Caruso, kellega Shia LaBeouf tegi viimati Disturbia. LaBeouf nutab nagu igas filmis, kuid teeb Kotkasilmas ka mehetegusid. Rollidega keegi midagi meeldejäävat ei teinud peale salapärast häält lugenud Julianne Moore, kes soovis jääda anonüümseks... spill.com review's tunnistab Korey, et talle meeldib, kui naine teda kamandab. :)
7/10 - poleks kahju ka 8/10 anda.


P.S. üheks Eagle Eye produtsendiks on Steven Spielberg, mille kohta on video...

Steven Spielberg LOVES Shia LaBeouf
NONONONONONONONO

Pineapple Express

Stoner comedy Pineapple Express (2008) polnud minu teema. Puudusid nii sisu kui ka naljad ja film oleks võinud olla julgelt pool tundi lühem. Eks Pineapple Express'l on fänne, kuid mind jätsid kõik kanepi naljad täiesti külmaks. Olen kindel, et ka kivis olles poleks Ananassiekspress naljakas...

Pool filmi oli puhas action, mis ei läinud samuti peale, sest see oli kuidagi algajalikult filmitud. Põhjus on väga lihtne - lavastajal David Gordon Green'l puudusid kogemused actioni filmimisel. Olen juba eelnevalt öelnud (Drillbit Taylor), et Apatow gäng võiks tuure maha võtta ja investeerida oma talent (mida neil ju ometigi on) ainult parimatesse projektidesse. Lisaks on Seth Rogen'i nägemisest vist kõigil kopp ammu ees.


Kuid oli ka midagi positiivset. James Franco oli oma rollis nii veenev, et jäi mulje nagu olekski ta päriselt pilves... Tuleb kohe meelde, kui Franco ja Seth Rogen suitsetasid 2008 MTV Movie Awards laval olles "mängu" kanepit. Danny McBride on selline ühe noodi mees (nt. Tropic Thunder), kuid oli lõppkokkuvõttes filmi naljakaim tegelane. Tutvustan peatselt ka McBride kirjutatud filmi The Foot Fist Way.

Treileris kasutati ülinakkavat lugu M.I.A. - Paper Planes, mis oleks võinud ka filmis olla... Ühesõnaga Fuck Pineapple Express! Sul oli õigus dude, kuid hinde osas sa muidugi ei nõustu. :P
4/10

Moby - Ooh Yeah

Värskelt ilmunud Ooh Yeah video valiti konkursi käigus, mille võitja videos on meestele palju silmarõõmu...

Moby - Ooh Yeah

Vaata ka: Moby - Disco Lies, Moby - Last Night