reede, 31. juuli 2009

Juuli kinos ja kodus

Juunikuu kokkuvõttes sai suure suuga lubatud, et juulis hakkan tõsiselt blogima. Sittagi. Olen nagu mõni poliitik lubades maad ja ilmad kokku. Enam ei luba mitte kunagi mitte midagi, siis on kõigil pettumusi vähem.

Igatahes nii kiirelt, kui juuli, pole veel ükski kuu mööda lennanud. Mismõttes juba on august? Kõige veidram on see, et ei vaadanudki kuigi palju filme ega seriaale. Apocalypse Now (Redux) oli kuu parim film, sest teised 10/10 filmid olid kordused, aga panen ka nende posterid. Apocalypse Now on tegelikult 10 miinusega, aga see selleks. District 9 oli kuu parim kinofilm.

Vaatasin Evil Dead triloogiat, 4 x Scorsese, 3 x Mann, 1 x isegi telkut... Esmane juhus, et pole ühestki filmist kirjutanud. Saate siis lihtsalt pealkirju ja hindeid uudistada.

Filmid:
  1. The Evil Dead (1981) - 7/10
  2. Evil Dead II (1987) - 8/10
  3. Army of Darkness (1992) - 9/10
  4. Saw V (2008) - 4/10
  5. Manhunter (1986) - 8/10
  6. Public Enemies (2009) - 7/10 - kinos
  7. The Insider (1999) - 7/10
  8. Infernal Affairs (2002) - 9/10
  9. The Departed (2006) - 10/10 *
  10. Children of Men (2006) - 10/10 *
  11. Apocalypse Now Redux (1979) - 10/10 + pool Redux kommentaaridega
  12. Funny People (2009) - 6/10 - kinos
  13. Seven Pounds (2008) - 7/10
  14. Apollo 13 (1995) - 7/10 - telkust
  15. Hearts of Darkness: A Filmmaker's Apocalypse (1991) - 8/10
  16. Hearts of Darkness: A Filmmaker's Apocalypse (1991) - 8/10 * - kommentaaridega
  17. I Love You, Man (2009) - 7/10
  18. The Soloist (2009) - 6/10
  19. Patton (1970) - 8/10
  20. Straw Dogs (1971) - 7/10
  21. The Rules of Attraction (2002) - 9/10
  22. District 9 (2009) - 9/10 - kinos
  23. Ghosts (1997) - 7/10 * - YouTube
  24. Mean Streets (1973) - 7/10
  25. Taxi Driver (1976) - 10/10 *
  26. The King of Comedy (1982) - 8/10




Seriaalid:
  1. "Psychoville" (2009) - S1
  2. "Twin Peaks" (1990) - 2x01-2x05
  3. "Nurse Jackie" (2009) - 1x01-1x08

Twin Peaks'ga läheb kuidagi kaua. Nurse Jackie esimeses hooajas tuleb kokku 12 osa, mis saab augusti lõpuks läbi. Psychoville olen juba siin-seal soovitanud.

Augustis lähen vaatama Inglourious Basterds't, Brüno't ja vist District 9 teist korda, sest Forza pidi sünna puhul välja käristama. Võib-olla kaen midagi veel, aga rohkem lubadusi ei anna. :P SubClubi seriaalimängu võitsin igatahes ära ja saan 2 tasuta piletit.

P.S. http://www.forumcinemas.ee/club/ põhjal olen hetkel Kinofänn, sest olen aasta jooksul ostnud 19 piletit, mis tähendab, et kõik kinopiletid on 7% - 25% soodsamad. Hea seegi.

Drag Me to Hell

Xipe (ja ka enda) heameeleks viskan lõpuks oma muljed laia internetti, kusjuures Kole-Jaanus, ma ise leian küll enda blogi arvustused Google'st... Niisiis pea meeles, et iga kord, kui jätad mulle jälle viitamata, siis lohistan sind järjest sügavamale põrgusse!

Juunis nähtud Drag Me to Hell (2009) oli ja on siiani aasta üks suurim üllataja, sest selliseks pauguks polnud valmis isegi oma märjemates unenägudes. Otsustasin osaleda haruldases eksperimendis ja olla planeedil esimene inimene, kes polnud enne DMtH näinud Evil Dead triloogiat... Vaatasin neid pärast! Eksperiment õnnestus edukalt ja kuna ma kindlasti polnud viimane selline katsejänes, siis soovitan kõigil, kel võimalik, seda katset proovida.

Sam Raimi on Jumal! Või on Sam Raimi (ja vend Ivan Raimi) müünud oma hinged kuradile, sest sellist filmi ikka iga suvaline vurle ei tee. Mida kuradit ta üldse mässab selle Ämblikmehega ja raiskab väärtuslikke aastaid, kui ta oleks võinud juba ammuilma meile tutvustada Mrs. Ganush't. Kui ma enne kartsin kõiki väikeseid tüdrukuid pikkade mustade juustega (Ring, Grudge), siis nüüd teen hirmust püksi nähes mustlaseite, kes pangast laenupikendust palub.

Kinos istus mu naabruses üks meeskodanik, kes kogu aeg võpatas ja isegi tüdruku kombel kiljatas - päriselt. Ma ise olin väliselt rahulikum, aga süda puperdas sees pidevalt. Esimene närvekõditav koht oli parklas, mis kestis kaugelt üle taluvuse piiri. Pärast mitut minutit meenus, et peaksin taas hingama. Uskumatu, et see on PG-13.

Lisaks on õudukal fantastiline must huumor nagu nt. rääkiv kits või intsident kassiga. Lõpp oli loomulikult läbinähtav, kuid teistmoodi polekski saanud lõppeda. Tahan juba uuesti näha. Unrated aitäh!
9/10

Loe lisaks: väga huvitav tõlgendus filmist, millega võib isegi nõustuda, sest seda suust-suhu teemat oli palju.

Up

Pean esmalt mainima, et nägin Up (2009) ingliskeeles ja 2D-s ehk eestikeelse 3D versiooni kohta ei oska midagi kosta, kuid selle treileris kõlanud hääled ajasid kergelt öeldes pea valutama. Kaks aastat tagasi "rikkusin" sedasi näiteks oma Ratatouille esmavaatamise, kusjuures hankisin selle just uuesti, et näha viimaks originaalkeeles.

Up on Pixari hittide seas unikaalne film. Kui varemalt on nende fantaasialugude peategelasteks olnud nt. kokkav rott, oma poega otsiv kalapapa, üksik prügikoristajast robot, siis Up räägib vanapapist Carl Fredricksen'st, kelle lugu leiab aset reaalses maailmas - vähemalt alguses. Keegi ei saa sellest filmist rääkida ilma mainimata 10 minutit hingelõhestavat algust, mis on täiesti dialoogivaba (nagu ka WALL-E algus). Produtsent John Lasseter kommenteeris seda nii, et hästi tehtud animatsioonid on need, millel heli maha keerates jõuab sõnum ikka kohale.

Režissöör Pete Docter kõnnib hapral jääl, sest päris väikestel võib see täiskasvanute teema mõistmatuks jääda. Teisalt on filmistuudio võlurid mitmel korral öelnud, et lapsed mõistavad tegelikult palju rohkem, kui me arvame. Laste rõõmuks liitub pahura Carl'ga agar skaudipoiss Russell, kes on veel kogenematu, aga ainult siirate kavatsustega ja suure südamega. Russell'i põgusalt vihjatud minevik polnud samuti kuigi roosiline ja Carl hakkab talle seikluse käigus (vana)isafiguuriks. Seoses sellega tuli kerge deja vu Gran Torino'ga...

Tulles nüüd tagasi maa peale, siis kõige selle headuse hulgas jäi minu jaoks sisu õige pisut nõrgaks. Ma ei oska konkreetselt näpuga kitsaskohale osutada, aga võib-olla polnud ma lõplikult rahul filmi kurjamiga või lõpplahendusega. Justkui oleks viimasel otsustaval hetkel lati alt läbi joostud.


Kõigele vaatamata on Up's ikkagi nii palju positiivset: vapustavalt värviküllane pilt (õhupallid ja kõik muu), rääkivad koerad, konn/äratuskell ja kas ma mainisin juba... squirrel!... rääkivat koera?

Seekordne lühianimatsioon enne filmi kannab nime Partly Cloudy. See pilve pilk, kui teda esimest korda näeb, on lihtsalt hindamatu. Lisaks nunnud kiisupojad, kutsikad ja... krokodillid! Lühilugu on jällegi ilma dialoogita ja töötab sama hästi ka teist korda vaadates - järgi proovitud.

Oleksin nüüd nõus vaatama eesti dublaažiga "Üles", et näha, kuidas Pixar lahendas oma esimese 3D filmi. 2010 juunis tuleb Toy Story 3, mis on samuti kolmemõõtmeline.
9/10

neljapäev, 23. juuli 2009

Filmidest ja Muusikast on 2-aastane!


Alles oli tordil üks küünal, nüüd juba kaks. Veidral kombel pean blogi sünnipäeva tähtsamaks kui enda oma. Eks asi on selles, et ise ei taha vanemaks saada, seevastu blogi läheb aina küpsemaks ja näitab aastate möödudes "elukogemust". Oleme koos ikka palju korda saatnud: näinud igasuguseid filme ja seriaale, kuulanud muusikat, käinud kontsertitel, lugenud isegi mõnda raamatut jpm.

Loomulikult kahetsen, et 2009 on blogimise aktiivsus langenud, kuid olen siiani positiivne ja loodan lähitulevikus naasta postituste hiilgeaegadele. Toon järgnevalt välja mõned sündmused, mis on aasta jooksul toimunud.


1. juulil avasime mängublogi Mängumaania, mis hakkab vaikselt jalgu alla võtma. Autoreid on seal juba 12 ja postitusi hetkel sama palju.

Kurb, et filmiblogide ühisvaatamine nõnda ära vajus. 10 filmi sai siiski koos vaadatud. Sügisel kindlasti jätkame eks? Ning me kõik ootame juba Fletchu ja Forza podcasti...

Aasta alguses liitusin interneti fenomeniga Twitter, kus olen viimasel ajal üpris jutukas. Just sinna lähevad mul kõik säutsud seoses viimati vaadatud filmide ja seriaalidega. Näiteks kinost tulles viskan kohe sinna oma esmased muljed. Mulle meeldib sealne 140 tähemärgiline piirang, mis sunnib ütlema ainult kõige tähtsamat. Säutsun muide põhiliselt inglise keeles, mis on omakorda väga kasulik.

Peale selle poetan Twitter'sse mõnikord fakte oma haledast elust nt. et ma pole sel suvel veel rannas käinud jms. Säutsun enda arvates isegi suhteliselt vähe. Täna oli muuseas Comic-Con avapäev ning just Twitter'i vahendusel hoian end uudistega kursis. Twilight!!!


Paljud teavad mind kindlasti Filmiveebist. 26. juulil 2008 sain seal moderaatoriks ja tänavu 25. mail pakuti ootamatult admini kohta, et asi on juba päris tõsine hehe! Filmiveebis on mul ka 2009 filmipäevik postitus. Kahju, et pole sellist päevikut varem teinud.

Tänu Filmiveebi tutvustele olen saanud laenuks suures kogustes seriaale ja filme, mida nüüd järjest vaatan. Hetkel on käsil "Twin Peaks" teine hooaeg. Järgmisena "Arrested Development", "Pushing Daisies", "Veronica Mars", "Avatar: The Last Airbender". Sellega seoses meenub, et ma pole siiani jõudnud rääkida ühest loetud koomiksist...

Subclub's veedan ikka vanast harjumusest aega ja hetkel juhin seal ühes seriaalimängus, mille võidu korral saaksin 2 kinopiletit jeee. Supiklubis on veel jutukas, mille tõttu on nii mõnedki filmid vaatamata jäänud. Pean oma aega ratsionaalsemalt kasutama hakkama...

Blogi statistikat:
Aasta tagasi näitas kaunter numbrit 26 851. Nüüd juba 95 101.
Postitusi on varasalves 611 ja õige pea tuleb lisa!

reede, 17. juuli 2009

The Mighty Boosh

Trash vaatas hiljuti IT Crowd nimelist seepi ja soovitasin järgmisena The Mighty Boosh (2004), kuid siis meenus, et polegi seda veel ise kiitnud. Esimest korda sai vaadatud 2008. aasta jaanuaris ja hiljem veel valikuliselt lemmik episoode, mida nad on muidugi kõik. Sarjal on 3 hooaega ja kokku 20 osa. Rohkem kui aasta otsa on olnud hammas verel, et millal küll uus hooaeg tuleb.

Fännan praktiliselt igasugust huumorit ning suurim armastus on teadagi inglise (absurdi)huumoril. Mighty Boosh tõstab absurdsuse uutesse kõrgustesse. Sarja veavad koomikud Julian Barratt ja Noel Fielding.

Boosh'i ajalugu on peaaegu identne meie oma Kreisiraadioga, mis oli algselt raadioprogramm, siis TV-seriaal ja lõpuks tulid live tuurid, mida mul pole õnnestunud veel hankida. Enne raadiodebüüti oli neil tegelikult veel 3 lavalist etteastet ehk duo on tegutsenud juba 1998. aastast. 2010 peaks kõikide märkide kohaselt tulema film või siis neljas hooaeg.


Howard Moon ja Vince Noir on sarja peategelased. Nad töötavad loomaaias, nad teevad muusikat: Howard fännab jazzi ja Vince electrot. Lisaks kõigele on nad leiutanud asja nimega crimping - koos ühes taktis jaburuste rääkimine ja samal ajal käsi liigutades - raske seletada. :P Mul läks tegelikult üks episood enne kui Howard ja Vince südamesõpradeks said. Esimene osa känguru poksimisega ei lükanud veel viimast käiku sisse.


Kolmas põhitegelane on loomaaia direktor Bob Fossil, kes ei tea mitte ühegi looma õiget nime, kannab 3 numbrit väiksemat särki ja talle meeldib tantsida. He cracks me up! See näitleja viib iga tegelasega suu automaatselt naerule. Lisaks on sarjas shamaan Naboo, rääkiv gorilla Bollo jpt. Ühesõnaga tõeliselt kirju seltskond... Piisab ainult tegelaste piltide vaatamisest, et näha meeste piiritut fantaasiat.
10/10


Annan prooviks Old Gregg'i, mida võin iga kell vaadata ja ikka südamest naerda.

pühapäev, 12. juuli 2009

Moby

Paras aeg oma muljed kirjavormi panna. Need, kes on mõnda aega kivi all elanud, siis infoks, et Moby käis 8. juulil Õllesummeril, mida ta ise enne Bodyrock kitarrisoolot naljatlevalt rockfestivaliks kutsus (vaata alt videot).

Mulle meeldib öelda, et olen suurim Moby fänn Eestis, kuid eks mõni on võib-olla kõvem diehard austaja, kes on end nt. kiilaks ajanud või taimetoitlaseks hakanud... 2005. a. oleksin napilt tema pärast Lätti läinud, kuid alles sel kolmapäeval täitus siis üks mu suur unistus. Tõelistest gigantidest on nüüd järgmine ihaldusobjekt RHCP, kuigi tüübid on hetkel puhkusel. Veel tahaks näha lives U2, NIN, Radiohead, The Killers, Muse etc.

Ma polnud absoluutselt selle vastu, kus kontsert toimus. Eks Franz Ferdinand karastas eelmine aasta. Võtsime koha varakult sisse lava keskmest veidi paremal ja u. neljandas reas ehk aed oli käeulatuses. Kontserti ajal oli seal isegi üllatavalt palju ruumi ja trügimist polnud üldse. rada7 foorumis kurtsid mitmed publiku üle. Mu ainus huvitav moment oli ühe tüdrukuga, kes koputas Porcelain loo ajal mulle õlale ja ütles, et tahtis lihtsalt ettepoole tulla, sest see olla tema lemmiklugu. Pärast loo lõppu koputas ta järgmise tüübi õlale, et aiale veel lähemale liikuda... naised.

Kontsert oli minu jaoks üllatustevaba, sest olen DVD'lt näinud erinevaid esinemisi. Lisaks teadsin tuuri eelnevaid setliste, mis oli meil peaaegu sama. Kusjuures väga põnev oli teda neil päevadel jälgida Twitteri vahendusel. Hakkas kohe seest soe, kui ta kirjutas midagi Eestist ja siis näha teda samal päeval laval kitarriga jooksmas ja näost näkku - kirjeldamatu.

Minu 3 highlight'i olid:
Lift Me Up - esimene lugu, mis pani mind (ja terve publiku) automaatselt hüppama. Loo pühendas ta kusjuures Obama'le... Moby oli teatavasti suur Bush'i vastane.
Honey - lugu tehti vähemalt 10 minutit, täiesti hull. Isegi bändikaaslased vaatasid veidra pilguga, kui Moby ikka uuesti ja uuesti riffi mängima hakkas.
Feeling So Real - tema kohustuslik lõpulugu. Moby ütleb alati selle loo sissejuhatuses, et see on pühendatud neile, kes on kell 6 hommikul koos päikesetõusuga viibinud rave kontsertil ja nii saingi oma esimese ja arvatavasti viimase rave kogemuse.

Lugude lõpus ütles ta oma tavapärase "Thank you, thank you, thank you" asemel "Tänan, tänan, tänan". Peale tuntud hittide mängis ta lugusid uuelt albumilt Wait For Me. P.S. mõnus rahulik album.

Õhtu staar oli muuseas mustanahaline lauljanna Joy Malcolm, kellel on aukartustäratavad häälepaelad. Ta hoidis ühte nooti meeletult kaua. Teiseks armusin ma bassimängijasse ja tema lahedasse lenduri? mütsi.

Igatahes aasta oodatuim kontsert on nüüd läbi. Kõik käis kuidagi nii kiiresti, et ei jõudnud registreeridagi. Eks kuulan plaate edasi. Ääremärkusena, et Moby on tõusnud mul Last.fm's üpris ülekaalukalt #1 artistiks.


we just finished our estonian show, and it was really fun. i know, i need to find better adjectives to describe shows. fun. great. awesome. i have the vocabulary of a 12 year old skater.

http://www.moby.com/journal/2009-07-09/we-just-finished-our-estonian-show-and-i.html


Are you motherfuckers ready to rock!?

teisipäev, 7. juuli 2009

Tales of Monkey Island


Täna, 7. juulil 2009 näeb ilmavalgust uus Monkey Island mäng alapealkirjaga Tales of Monkey Island Chapter 1: Launch of the Screaming Narwhal.

Mängu loojaks on sedapuhku Telltale Games, mis on paar aastat tuntust kogunud Sam & Max mängude uustöötlusega. Loomulikult andis oma panuse ka Monkey Island looja LucasArts. Uus MI seeria ilmub samamoodi peatükkidena nagu Sam & Max. Viis peatükki, mis jätkavad kõik sama narratiivi, annavad lõpuks kokku ühe hooaja.

  • Chapter 1: "Launch of the Screaming Narwhal" - ilmub 7. juulil
  • Chapter 2: "The Siege of Spinner Cay"
  • Chapter 3: "Lair of the Leviathan"
  • Chapter 4: "The Trial and Execution of Guybrush Threepwood"
  • Chapter 5: "Rise of the Pirate God"

Iga peatükk sisaldab u. 2-4 tundi mänguaega. Looja Dave Grossman sõnul pole see kauaoodatud Monkey Island 5, vaid lihtsalt seeria, sest viies osa peaks tema sõnul olema eepiline 40-tunnine kogemus nagu vanades mängudes. Uus mäng on 3D-s.

Tegevustik käib pärast Escape from Monkey Island (2000) mängu ja tagasi on kõik tuttavad tegelased: Guybrush Threepwood, LeChuck, Elaine Marley ja Voodoo Lady.

http://www.telltalegames.com/monkeyisland/
http://en.wikipedia.org/wiki/Tales_of_Monkey_Island


kolmapäev, 1. juuli 2009

Mängublogi

Armsad blogi lugejad, mulle on teile üks uudis. Kõiki, keda huvitavad mängud, siis suunduge värskelt avatud blogisse mangumaania.blogspot.com. Hetkel on meid seal juba 5 ja kindlasti tuleb mõni filmiblogija veel juurde. Lisage siis link oma RSS lugejasse või tehke muud vajalikud protseduurid ning kohtume edaspidi mängude maailmas!

Filmiblogi väljasuremist ärge kartke, sest leian aega mõlema jaoks. Mängin nüüdsel ajal palju vähem kui vanasti, aga vahetevahel ikka klõbistan midagi. Olen siin blogis isegi mõnest mängust kirjutanud.


P.S. Mulle meeldib, et Filmidest ja Muusikast blogi sünnipäev on 23. juulil ning Mängumaania 1. juulil. :)