Drag Me to Hell

Xipe (ja ka enda) heameeleks viskan lõpuks oma muljed laia internetti, kusjuures Kole-Jaanus, ma ise leian küll enda blogi arvustused Google'st... Niisiis pea meeles, et iga kord, kui jätad mulle jälle viitamata, siis lohistan sind järjest sügavamale põrgusse!

Juunis nähtud Drag Me to Hell (2009) oli ja on siiani aasta üks suurim üllataja, sest selliseks pauguks polnud valmis isegi oma märjemates unenägudes. Otsustasin osaleda haruldases eksperimendis ja olla planeedil esimene inimene, kes polnud enne DMtH näinud Evil Dead triloogiat... Vaatasin neid pärast! Eksperiment õnnestus edukalt ja kuna ma kindlasti polnud viimane selline katsejänes, siis soovitan kõigil, kel võimalik, seda katset proovida.

Sam Raimi on Jumal! Või on Sam Raimi (ja vend Ivan Raimi) müünud oma hinged kuradile, sest sellist filmi ikka iga suvaline vurle ei tee. Mida kuradit ta üldse mässab selle Ämblikmehega ja raiskab väärtuslikke aastaid, kui ta oleks võinud juba ammuilma meile tutvustada Mrs. Ganush't. Kui ma enne kartsin kõiki väikeseid tüdrukuid pikkade mustade juustega (Ring, Grudge), siis nüüd teen hirmust püksi nähes mustlaseite, kes pangast laenupikendust palub.

Kinos istus mu naabruses üks meeskodanik, kes kogu aeg võpatas ja isegi tüdruku kombel kiljatas - päriselt. Ma ise olin väliselt rahulikum, aga süda puperdas sees pidevalt. Esimene närvekõditav koht oli parklas, mis kestis kaugelt üle taluvuse piiri. Pärast mitut minutit meenus, et peaksin taas hingama. Uskumatu, et see on PG-13.

Lisaks on õudukal fantastiline must huumor nagu nt. rääkiv kits või intsident kassiga. Lõpp oli loomulikult läbinähtav, kuid teistmoodi polekski saanud lõppeda. Tahan juba uuesti näha. Unrated aitäh!
9/10

Loe lisaks: väga huvitav tõlgendus filmist, millega võib isegi nõustuda, sest seda suust-suhu teemat oli palju.