The Mighty Boosh

Trash vaatas hiljuti IT Crowd nimelist seepi ja soovitasin järgmisena The Mighty Boosh (2004), kuid siis meenus, et polegi seda veel ise kiitnud. Esimest korda sai vaadatud 2008. aasta jaanuaris ja hiljem veel valikuliselt lemmik episoode, mida nad on muidugi kõik. Sarjal on 3 hooaega ja kokku 20 osa. Rohkem kui aasta otsa on olnud hammas verel, et millal küll uus hooaeg tuleb.

Fännan praktiliselt igasugust huumorit ning suurim armastus on teadagi inglise (absurdi)huumoril. Mighty Boosh tõstab absurdsuse uutesse kõrgustesse. Sarja veavad koomikud Julian Barratt ja Noel Fielding.

Boosh'i ajalugu on peaaegu identne meie oma Kreisiraadioga, mis oli algselt raadioprogramm, siis TV-seriaal ja lõpuks tulid live tuurid, mida mul pole õnnestunud veel hankida. Enne raadiodebüüti oli neil tegelikult veel 3 lavalist etteastet ehk duo on tegutsenud juba 1998. aastast. 2010 peaks kõikide märkide kohaselt tulema film või siis neljas hooaeg.


Howard Moon ja Vince Noir on sarja peategelased. Nad töötavad loomaaias, nad teevad muusikat: Howard fännab jazzi ja Vince electrot. Lisaks kõigele on nad leiutanud asja nimega crimping - koos ühes taktis jaburuste rääkimine ja samal ajal käsi liigutades - raske seletada. :P Mul läks tegelikult üks episood enne kui Howard ja Vince südamesõpradeks said. Esimene osa känguru poksimisega ei lükanud veel viimast käiku sisse.


Kolmas põhitegelane on loomaaia direktor Bob Fossil, kes ei tea mitte ühegi looma õiget nime, kannab 3 numbrit väiksemat särki ja talle meeldib tantsida. He cracks me up! See näitleja viib iga tegelasega suu automaatselt naerule. Lisaks on sarjas shamaan Naboo, rääkiv gorilla Bollo jpt. Ühesõnaga tõeliselt kirju seltskond... Piisab ainult tegelaste piltide vaatamisest, et näha meeste piiritut fantaasiat.
10/10


Annan prooviks Old Gregg'i, mida võin iga kell vaadata ja ikka südamest naerda.