Aeg on siis teise kaksiku käes ehk Spellbound ja nüüd saab võrrelda vastuseid LiveForThis'i omadega. Tänu mu soovitusele tegid mõlemad ka Last.fm'i (vend). Muide esimene küsimus oli mul tegelikult mõeldud soojendusena ja oleksin pidanud sõnastama "Mis lugu/albumit hetkel kuulad?", aga pole loomulikult vastu, et kõik selle all pikalt vastasite ja Spell tegi nüüd kindlasti rekordi. :)
01. Mida hetkel kuulad või äsja kuulasid?
Praegu ja üldse selle vastuse kirjutamise ajal kuulan Akira Yamaoka fantastilist muusikat. Eks asjapulgad juba teavad, miks on ta fantastiline helilooja :) Silent Hilli kaeblikud palad on viimase nädala jooksul olnud lahutamatud kaaslased. Puhkehetkel ja või koolitööde tegemise ajal mõjub SH OST ühel hetkel adrenaliinipumbana, aga teisel viib oma melanhoolsetele radadele nii kaugele ära, et ei ole muud võimalust kui kuulata Mary Elisabeth McGlynni ja Yamaoka ühisloomingu vilju aina edasi ja edasi ja edasi...
Live`i kiidetud Portishead pole veel minu playlisti sattunud. Vähemalt albumina mitte. Machine Gun käib vahetevahel Youtubes, aga albumi järele pole veel isu tekkinud. Ütle veel, et kuulame samal ajal sama muusikat.
Shadows Falli frontman Brian Fair ja Killswitch Engage kitarrist Mike D`Antonio võtsid end kokku ja ühinesid Death Ray Vision`i nime alla. Kuna Killu on kauaaegne lemmik ja metsikult hea live bänd ning Shadows Fall on oma hiilgemomentidega projekt, siis võtsin end kokku ja kuulasin märtsis välja lastud mini albumi läbi - kärab küll ja kui need viis lugu ongi bändi tulevase täispika albumi stiilimärk, siis miks mitte.
Vanadest lemmikutest käivad kõrvus just uusi albumeid sünnitanud Before the Dawn, Amon Amarth, Pain, Primordial, Samael, Amorphis, Cavalera Consiparcy, Arch Enemy ja Children of Bodom. Tasapisi sätin ennast ka uue Burzumi juurde ja vaikselt sobitan tutvust folgi mõjutustega power metalit viljeleva soomlaste Wintersuniga.
Proovisin ka lõpuks kuulata Ihsahni uut (praegu juba eelmise aasta oma), sest eelmine album oli igati vinge, aga pole suutnud üle kahe loo kuulata. Lihtsalt ei tõmba.
Kuulan palju filmimuusikat. Soundtracke kui sellist vähem, aga originaalmuusika kõlab hea filmi ja hea muusika puhul küll aastast aastasse. Kui filmi vaadates jääb mõni taustal kõlanud viis kas või natukenegi meelde, siis kuulan tavaliselt kohe läbi ülejäänud OST-i. Praegu jooksevad pideva korduskuulamise peal näiteks All About Lily Chou-Chou, Beyond The Clouds The Promised Place, Bioshock 2, Byousoku 5 Centimeter, Gladiator, My neighbor Totoro, Jane Eyre (2011), Millennium Actress, Paprika, Monsters, Never Let Me Go, Perfect Blue, Portal2, vahel käivad läbi ka Scrubsis kõlanud lood, Kõige tihedam kaaslane on aga LOTR-i muusika. Täpsemalt öeldes siis väga pikk ja põhjalik The Complete Recordings versioonid. Viimase piraadifilmi üsna nüri segu vanadest tuntud viisidest oli selgelt talutavam kui film ise.
02. Sinu esimene ja praegune lemmikbänd/artist
Minu esimene lemmikbänd oli kolmeosaline - Children of Bodom, Trivium ja Cradle of Filth. Pärast seda hakkas kõike muud sadama. Samas olen algsetele lemmikutele truuks jäänud ja siiani pole jätnud ühtegi unarusse.
Praegune suurim lemmik In Flames. Raske on leida teist bändi, kes muudaks oma stiili enam-vähem radikaalselt iga järgneva albumiga ja see muudabki nad väga mitmekesiseks. Kuulamisrõõm seisneb nende muusika pidevas arengus. Praegu viljelevad nad modernset Gothenburgi melodeathi, aga alustasid albumiga, mida peetakse klassikalise Gothenburgi melodeathi parimaks näiteks. Stiilide võrlduseks näiteks kolmandalt albumilt lugu "Food for the Gods" ja viimaselt "A New Dawn". Erinevus missugune!
03. Lemmikbänd/artist(id) Eestist
Raske öelda. Ei ole just Eesti muusika kõige maiam kuulaja. Goresoerd on lives väga hea. Siis näiteks Ceremonial Perfection kõlab samuti hästi. J.M.K.E. ja Vennaskond on alati nupuvajutuse kaugusel. Taaki nägin samuti lives. Mp3-e pealt pole kuulanud ja ei tahagi. Neil on lihtlabase tracki jaoks liiga võimas esitus. Muuga eriti kursis pole. Paljude peale satun juhuslikult kontserdile minnes, aga sellega, mida olen kuulnud ja näinud, võib rahule jääda.
04. Hiljutine avastus (album või lugu)
Hiljuti sattusin peale sellistele asjadele nagu Septicfleshi "The Great Mass", Nevermore`i "The Obsidian Conspiracy", Novembers Doomi "Into Night's Requiem Infernal" , Insomniumi "Across The Dark", Immolationi "Majesty and Decay ", Dawn of Solace`i "The Darkness" , Age of Silence`i "Acceleration " ja Windsi "Prominence And Demise" ehk meloodilisest deffist heavy metali ja eksperimentaalse rockini. Kui mulle midagi meeldib, siis kuulan kohe peale viimase albumi maitsmist ka bändi ülejäänud diskograafia läbi ja need eelmainitud maitsevad pagana hästi, mistõttu on nad esindatud igapäevaselt vähemalt korra.
Mainiks ära ka hiljuti avastatud loo, milleks on Akira Yamaoka loodud ja Mary Elisabeth McGlynni esitatud "Room of Angel". Kuidagi jäi see lugu ainukesena kahe silma vahele. Alles nüüd, kus uurisin juhuslikult SH muusika kohta, avastasin, et Silent Hill 4: The Roomi OST-il on täiesti võõra nimega lugu. Nagu kadunud poja tagasitulek.
05. Kui palju kuulad keskmiselt muusikat päevas/nädalas? (nt. Last.fm konto põhjal)
Last.fm-i konto tegin alles hiljuti. Praeguse seisuga olen viie päevaga kuulanud 220 lugu. Nädala kohta ei oska täpselt öelda, aga tavaliselt 2-4 albumit päevas, kuhu lisanduvad üksikud lood kindlatelt albumitelt.
06. Mis albumi viimati ostsid? Kui suur on su plaadiriiul?
Viimane album oli In Flames`i "A Sense of Purpose". Viimane live DVD oli Arch Enemy "Tyrants of the Rising Sun: Live in Japan"
Kunagi ostsin oodatud albumi kohe kui aeg kukkus, kuid siis hakkasin live DVD-sid koguma. Nüüd pole juba teab kui kaua midagi endale soetanud. Eks ta on nii, et My Music on 140 Gb võrra suurem kui plaadikogu.
07. Oodatuim album sellest aastast või üleüldse
Kõige oodatumad on In Flames`i "Sounds Of A Playground Fading" ja Devin Townsendi samaaegselt ilmuvad albumid "Deconstruction" ja "Ghost". Pärast Strapping Young Ladi laialiminekut hakkasin jälgima Towsendi uusi projekte ja tulemus pole paha. Eelmised kaks samaaegselt ilmunud "Ki" ja "Addicted" kandsid Ladi pärandit kenasti edasi. Ladi pole enam, aga Devin tegutseb ikka edasi. Varsti peaks saadaval olema ka Salyu uusim album "S(o)un(d)beams". Eelmised albumid olid võrratud vokaalsed elamused.
08. Bänd või lugu, mis kellelegi teisele ei meeldi
Huvitav küsimus. Igaühele võib olla ei meeldi Jaapanis tegutsev imehäälne Salyu - ilmselt mõjub kauge ja võõra muusikana. Ei ole nagu sellist kindlat lugu, mida ainult mina üksi kuulaksin.
09. Mis on su lemmikinstrument ning kas mängid ise mingit pilli või tahaksid õppida?
Vokaal on ka ju instrument. Erinevate bändide puhul satun alati kuulama vokaalikasutust. Lauluhääl on siis lemmikinstrument. Ise pilli ei mängi, aga kitarri või trummi õppimisest ei ütleks ka ära.
10. Kelle kontsertile tahaksid tingimata minna?
Päris paljud kindla peale minekutest on juba nähtud, aga Salyu esinemisest ei ütleks ära ja Silent Hilli viise tahaks näha ka live-vormis. Kui näeks ära ka In Flamesi siis tulgu või veeuputus.
01. Mida hetkel kuulad või äsja kuulasid?
Praegu ja üldse selle vastuse kirjutamise ajal kuulan Akira Yamaoka fantastilist muusikat. Eks asjapulgad juba teavad, miks on ta fantastiline helilooja :) Silent Hilli kaeblikud palad on viimase nädala jooksul olnud lahutamatud kaaslased. Puhkehetkel ja või koolitööde tegemise ajal mõjub SH OST ühel hetkel adrenaliinipumbana, aga teisel viib oma melanhoolsetele radadele nii kaugele ära, et ei ole muud võimalust kui kuulata Mary Elisabeth McGlynni ja Yamaoka ühisloomingu vilju aina edasi ja edasi ja edasi...
Live`i kiidetud Portishead pole veel minu playlisti sattunud. Vähemalt albumina mitte. Machine Gun käib vahetevahel Youtubes, aga albumi järele pole veel isu tekkinud. Ütle veel, et kuulame samal ajal sama muusikat.
Shadows Falli frontman Brian Fair ja Killswitch Engage kitarrist Mike D`Antonio võtsid end kokku ja ühinesid Death Ray Vision`i nime alla. Kuna Killu on kauaaegne lemmik ja metsikult hea live bänd ning Shadows Fall on oma hiilgemomentidega projekt, siis võtsin end kokku ja kuulasin märtsis välja lastud mini albumi läbi - kärab küll ja kui need viis lugu ongi bändi tulevase täispika albumi stiilimärk, siis miks mitte.
Vanadest lemmikutest käivad kõrvus just uusi albumeid sünnitanud Before the Dawn, Amon Amarth, Pain, Primordial, Samael, Amorphis, Cavalera Consiparcy, Arch Enemy ja Children of Bodom. Tasapisi sätin ennast ka uue Burzumi juurde ja vaikselt sobitan tutvust folgi mõjutustega power metalit viljeleva soomlaste Wintersuniga.
Proovisin ka lõpuks kuulata Ihsahni uut (praegu juba eelmise aasta oma), sest eelmine album oli igati vinge, aga pole suutnud üle kahe loo kuulata. Lihtsalt ei tõmba.
Kuulan palju filmimuusikat. Soundtracke kui sellist vähem, aga originaalmuusika kõlab hea filmi ja hea muusika puhul küll aastast aastasse. Kui filmi vaadates jääb mõni taustal kõlanud viis kas või natukenegi meelde, siis kuulan tavaliselt kohe läbi ülejäänud OST-i. Praegu jooksevad pideva korduskuulamise peal näiteks All About Lily Chou-Chou, Beyond The Clouds The Promised Place, Bioshock 2, Byousoku 5 Centimeter, Gladiator, My neighbor Totoro, Jane Eyre (2011), Millennium Actress, Paprika, Monsters, Never Let Me Go, Perfect Blue, Portal2, vahel käivad läbi ka Scrubsis kõlanud lood, Kõige tihedam kaaslane on aga LOTR-i muusika. Täpsemalt öeldes siis väga pikk ja põhjalik The Complete Recordings versioonid. Viimase piraadifilmi üsna nüri segu vanadest tuntud viisidest oli selgelt talutavam kui film ise.
02. Sinu esimene ja praegune lemmikbänd/artist
Minu esimene lemmikbänd oli kolmeosaline - Children of Bodom, Trivium ja Cradle of Filth. Pärast seda hakkas kõike muud sadama. Samas olen algsetele lemmikutele truuks jäänud ja siiani pole jätnud ühtegi unarusse.
Praegune suurim lemmik In Flames. Raske on leida teist bändi, kes muudaks oma stiili enam-vähem radikaalselt iga järgneva albumiga ja see muudabki nad väga mitmekesiseks. Kuulamisrõõm seisneb nende muusika pidevas arengus. Praegu viljelevad nad modernset Gothenburgi melodeathi, aga alustasid albumiga, mida peetakse klassikalise Gothenburgi melodeathi parimaks näiteks. Stiilide võrlduseks näiteks kolmandalt albumilt lugu "Food for the Gods" ja viimaselt "A New Dawn". Erinevus missugune!
03. Lemmikbänd/artist(id) Eestist
Raske öelda. Ei ole just Eesti muusika kõige maiam kuulaja. Goresoerd on lives väga hea. Siis näiteks Ceremonial Perfection kõlab samuti hästi. J.M.K.E. ja Vennaskond on alati nupuvajutuse kaugusel. Taaki nägin samuti lives. Mp3-e pealt pole kuulanud ja ei tahagi. Neil on lihtlabase tracki jaoks liiga võimas esitus. Muuga eriti kursis pole. Paljude peale satun juhuslikult kontserdile minnes, aga sellega, mida olen kuulnud ja näinud, võib rahule jääda.
04. Hiljutine avastus (album või lugu)
Hiljuti sattusin peale sellistele asjadele nagu Septicfleshi "The Great Mass", Nevermore`i "The Obsidian Conspiracy", Novembers Doomi "Into Night's Requiem Infernal" , Insomniumi "Across The Dark", Immolationi "Majesty and Decay ", Dawn of Solace`i "The Darkness" , Age of Silence`i "Acceleration " ja Windsi "Prominence And Demise" ehk meloodilisest deffist heavy metali ja eksperimentaalse rockini. Kui mulle midagi meeldib, siis kuulan kohe peale viimase albumi maitsmist ka bändi ülejäänud diskograafia läbi ja need eelmainitud maitsevad pagana hästi, mistõttu on nad esindatud igapäevaselt vähemalt korra.
Mainiks ära ka hiljuti avastatud loo, milleks on Akira Yamaoka loodud ja Mary Elisabeth McGlynni esitatud "Room of Angel". Kuidagi jäi see lugu ainukesena kahe silma vahele. Alles nüüd, kus uurisin juhuslikult SH muusika kohta, avastasin, et Silent Hill 4: The Roomi OST-il on täiesti võõra nimega lugu. Nagu kadunud poja tagasitulek.
05. Kui palju kuulad keskmiselt muusikat päevas/nädalas? (nt. Last.fm konto põhjal)
Last.fm-i konto tegin alles hiljuti. Praeguse seisuga olen viie päevaga kuulanud 220 lugu. Nädala kohta ei oska täpselt öelda, aga tavaliselt 2-4 albumit päevas, kuhu lisanduvad üksikud lood kindlatelt albumitelt.
06. Mis albumi viimati ostsid? Kui suur on su plaadiriiul?
Viimane album oli In Flames`i "A Sense of Purpose". Viimane live DVD oli Arch Enemy "Tyrants of the Rising Sun: Live in Japan"
Kunagi ostsin oodatud albumi kohe kui aeg kukkus, kuid siis hakkasin live DVD-sid koguma. Nüüd pole juba teab kui kaua midagi endale soetanud. Eks ta on nii, et My Music on 140 Gb võrra suurem kui plaadikogu.
07. Oodatuim album sellest aastast või üleüldse
Kõige oodatumad on In Flames`i "Sounds Of A Playground Fading" ja Devin Townsendi samaaegselt ilmuvad albumid "Deconstruction" ja "Ghost". Pärast Strapping Young Ladi laialiminekut hakkasin jälgima Towsendi uusi projekte ja tulemus pole paha. Eelmised kaks samaaegselt ilmunud "Ki" ja "Addicted" kandsid Ladi pärandit kenasti edasi. Ladi pole enam, aga Devin tegutseb ikka edasi. Varsti peaks saadaval olema ka Salyu uusim album "S(o)un(d)beams". Eelmised albumid olid võrratud vokaalsed elamused.
08. Bänd või lugu, mis kellelegi teisele ei meeldi
Huvitav küsimus. Igaühele võib olla ei meeldi Jaapanis tegutsev imehäälne Salyu - ilmselt mõjub kauge ja võõra muusikana. Ei ole nagu sellist kindlat lugu, mida ainult mina üksi kuulaksin.
09. Mis on su lemmikinstrument ning kas mängid ise mingit pilli või tahaksid õppida?
Vokaal on ka ju instrument. Erinevate bändide puhul satun alati kuulama vokaalikasutust. Lauluhääl on siis lemmikinstrument. Ise pilli ei mängi, aga kitarri või trummi õppimisest ei ütleks ka ära.
10. Kelle kontsertile tahaksid tingimata minna?
Päris paljud kindla peale minekutest on juba nähtud, aga Salyu esinemisest ei ütleks ära ja Silent Hilli viise tahaks näha ka live-vormis. Kui näeks ära ka In Flamesi siis tulgu või veeuputus.
No näed Soprano! Said ikka hakkama. Pärast küsitlus olin nagu juba sunnitud sammud Last-fm-i poole seadma.
VastaKustutaKasulik tõesti. Saab soovitusi vastavalt maitsele ja annab ka hea ülevaate oma aktiivsusest. Miks ka mitte.
Esimene küsimus on tegelikult ju väga lai ja parem ongi. Hetke kuulatavaim on vähemalt minu puhul umbes pool aastat kõrvus helisenud.
Peegeldab ka mingil määral kuulaja seisunditki.
Pole ime, et hilja õhtul arvuti ette jõudes ainult mahehäälseid naisi ja vaikseviisilisi OST-e kuulan:D
Enam mitte, nüüd ju suvi:D
Üks näide, kuidas Last.fm tuleb veel väga kasuks: olen sellest aastast hakanud kuulama hästi palju remix'e ja artistide lehelt saab kohe näha, mis remix'd on kõige kuulatumad. Täna kuhjasingi nii nt. Yeah Yeah Yeahs remix'e ja leidsin kohe mitu pärli.
VastaKustutaStrapping Young Lad oli aga klass omaette ja isegi Towsendi enda iseseisev ja küllaltki võimas projekt ei saa üle Ladi nimelisest eepilisest minevikusaavutusest. Towsend ise on aga pull kuju, geniaalne pull kuju.
VastaKustutaMelodeath - no mine munni! Tuletan meelde, et aasta on 2011 ja sa ei ole enam 13 aastane.
VastaKustutaÄra palun kunagi midagi omaloominguliselt tee, see juba nüüd haiseb ilge sita järele!
Mhh...
VastaKustutaHakka või Lat.fm kontot tegema siin teie tõttu...
Trash ma saan aru, et oled tõeline muusikagurmaan, aga asi kipub juba naeruväärseks. See, mis sulle ei meeldi, ei tohi siis meeldida ka teistele?
VastaKustutaPüüa rahuneda. Maitsed on erinevad ja see, et sa kellegi muusikat maha teed ei tähenda, et see on halb või et keegi peaks oma muusikamaitse üle vaatama.
Ära muretse. Kui mina elan üle, siis elad ka sina :)
mul ei olnud küll õrna halligi, mis loom on Melodeath, aga Trashi kommentaar paistis tulevat otse südamest, nii et ma tippisin kohe näpukeste värinal aadressiribale youtube.com ja seal otsingusse melodeath.
VastaKustutatundus päris veider kooslus.
Nii ei leia küll midagi head. Eks praegu on seda nii hoolikalt solgitud, et niisama otsides leiab ausalt öeldes ainult paska. Kui mina mõtlen melodic death metali peale siis pean silmas selliseid nimesid nagu Carcass, Ceremonial Oath, At the Gates, Dark Tranquillity, Arch Enemy, algusaastate In Flames ja Amorphis, Amon Amarth, Hypocrisy ja võib olla ka alguspärases koosseisus tegutsenud Scar Symmetry. Neid on muidugi veel ja veel.
VastaKustutaTrashil on vist sellega halbu kogemusi. Äkki heidab valgust?
Melodeath'st ei tea midagi, aga Spell soovitan Electric Wizard't kuulata. Ise avastasin nad Witchcult Today (2007) albumiga ja sellepärast on too neilt lemmik.
VastaKustutaJa kuidas on lood Tolmunud Mesipuuga?
Electric Wizardit kuulan ja meeldib :) kuigi viimane album Black Masses on praegu ainuke seos nendega.
VastaKustutaTolmunud Mesipuu on ka mitu korda läbi käinud. Samuti meeldib.
Spell, sa pead elama adi sõnade järgi nagu mina: "mis sa nüüd põed, sa ei pea vabandama. ning kui Trash veel midagi möliseb sinu maitse üle, ütle talle, et mine persse hipi ja pane edasi nii nagu ise heaks pead"
VastaKustutaJa Hypocrisy on awesome!
VastaKustutaTrash oli lihtsalt täis, ärge võtke südamesse.
VastaKustutaOlin täis jah. Aga ei vabanda, sest melodeath muusikastiiline on süüdi kogu metalscene allakäigus, sest pakub vedelat vahtu mis mõeldud naistele, lastele ja koduloomadele. Ma olen kohe jube vihane selle peale, häirib isegi rohkem kui teised metali lahjendajad nagu nu-metal ja metalcore, sest viimastes on vähemalt aimata HC põhja, melodefis aga vaid raha maitset ja veel kord raha maitset.
VastaKustutaKuula sellist eesti bändi nagu Sorts, neil EP ilmunud ja plaat samuti ootel. Väga korralikult mängitud ja seatud bläkk mil samas UG maitse ikka tugevalt man. Või kuula Mass In Cmatose´i mis on IMO eesti parim death, samuti piisavalt meloodiline olemata moledeath, he he!
Sain viha põhjusest juba enne aru, kuigi ei nõustu sellega, et varajane ja algupärane melodeath, mida viljelevad paljud (kuigi vähem kui enne) ka praegu, oleks sellepärast nüüd hirmus pask.
VastaKustutaRaha maitset on tunda oma arust "melodeathi" harrastavates bändides nii palju, et ei suuda ühtegi neist tõsiselt võtta. Carcassi, DT ja Hypocrisy taolised bändid lähevad senini peale, aga muu sealt võrsunud jama kohe üldse mitte, kuigi on erandeid. Sortsiga polegi nii võõras, aga Mass in Comatose`i uurin küll kohe järele. Thank you for explaining.