Lühidalt: head filmid hetkel kinodes on Super 8 (P.S. istuge rahulikult lõputiitrite ajal edasi) ja Kung Fu Panda 2 (kahjuks nüüd ainult eesti keeles). Ning kuu filmiks kategoorias 'mitte-just-kõige-parem-aga-kui-juba-vaadata-siis-ainult-kinos' on muidugi Transformers: Dark of the Moon. Autod muutuvad juba kolmandat korda robotiteks ja sedapuhku ka 3D's.
Lisaks posteritel väljatoodud kuu lemmikutele ärge jätke kahe silma vahele vähem punkte saanud filme nt. täitsa viisakas õudukas Insidious või hoopis Jackass 3.5, kus tehti rohkem pulli, kui kolmandas osa. RIP Ryan Dunn.
Järgnevalt siis kaasblogija Jolt'i vastused, kellega mu muusika ühilduvus on Last.fm andmetel 99,8% ehk pole ime, et Tartu blogijad meid üheks isikuks peavad. Brother from another mother... Nagu paljud teisedki vastajad tegutseb Jolt Filmiveebi foorumis ja vahepeal potsatab ka siia blogisse mõned tekstid ehk on paberite järgi täieõiguslik blogija. Mu ustav sidekick, kui nii võib öelda.
01. Mida hetkel kuulad või äsja kuulasid?
Band of Skulls'i suvalisi lugusid youtube'st, viimasena nt Light of the Morning.
02. Sinu esimene ja praegune lemmikbänd/artist
Lemmiklugusid oli nooruses kuhjaga ja mingeid üsna pooljubedaid 80ndate palasid kuskilt kuuldes saab jätkuvalt päris hulle nostalgiapauke. Aga esimene bänd, mida tõsiselt kuulasin oli Must Q. And it went down something like this... mingil klassivennal oli ema, kellel oli oma lastest liiga ükskõik, et neid kasvatada, või oli lihtsalt üleüldiselt liiga ignorantne - tagantjärgi ei oska enam arvata. Igatahes, ta ostis oma pojale Musta Q kassetti. Ja siis see levis nagu kulutuli. Kõik pisipubekad, mina kaasaarvatud, lindistasid endale koopia, kuulasid lõputult ja ropendasid lakkamatult. Selline ahvivaimustus kestis minu puhul umbes 3 nädalat. Sest õnneks olid mu põhilised sõbrad veidi vanemad ja oluliselt asjalikumad. Niisiis, Must Q sai ülelindistatud Nirvana ja Helloweeni ja sarnasega. Ja mitu järgnevat aastat mõtlesin, et ohhooo, ma olen elu lõpuni metalimees. Nojah.
Praegusel hetkel on mu muusikamaitse žanrite vahel niivõrd laiali valgunud, et mingit ühte lemmikut välja valida on natukene võimatu. Väga pikka aega kestnud sümpaatia on Unkle'i, Becki ja Gorillaze suhtes.
03. Lemmikbänd/artist(id) Eestist
Vaieldamatult Vaiko Eplik. Ja viimasel ajal ka kõik, mida ta produtseerinud on. Malcolm Lincolni kuulasin umbes pool aastat niimoodi kaugelt, et ahh? ma ei saa kõikide tuttavate vaimustusest aru. Ja siis haakis eelnenud suvel mulle ka külge... ja kuulan siiani üllatavalt pidevalt (mingil põhjusel ongi nii, et pika kuulamise peale tekkinud sümpaatiad jäävad kestma, samas kui kohene vaimustus hajub kuidagi kiirelt). Mimicry ja Galvanic Elephantsi albumeid tahaks ka, juba ammugi. Üldises plaanis on väga hea meel on selle üle, et eestimaist muusikat, mida kuulata, on iga aastaga järjest rohkem.
04. Hiljutine avastus (album või lugu)
Juba päris pikka aega on mul olnud väga vähe põhjust mingit muusikat omal käel otsida, sest kaks muusikauudiste osas oluliselt teadlikumat sõpra (antud küsitluse koostaja + m2rtenkuulab.blogspot.com) teavad kõigest kuidagi varem ja informeerivad mind ka. Selline asi teeb laisaks ning mingitel hetkedel maksab kätte (vt 8. punkt). Vahel juhtub, et mõned esinejad, kes mulle tegelikult meeldiks, ei tule mingitest filtritest läbi.
Aga värskeimaks avastuseks võiks nimestada nt Sleigh Bells - Treats'i. Iseenesest oli see album mul vähemalt aasta aega kuskil kõvakettal, aga esimese hooga ei meeldinud üleüldse. Hiljuti proovisin uuesti ja teisel katsel võlus koheselt.
05. Kui palju kuulad keskmiselt muusikat päevas/nädalas? (nt. Last.fm konto põhjal)
Kui olulisemad raadiosaated ja podcastid läbi, proovin tööpäeva jooksul vähemalt ühe kõrvaga muusikat ka ikka kuulata. Paar albumit tundub üsna turvaline pakkumine.
06. Mis albumi viimati ostsid? Kui suur on su plaadiriiul?
Pole küll ilmumiskuupäeva poolest kõige viimane plaat, mis mu riiulil on, aga viimati sai ostetud Malcolm Lincoln - Louded with Zoul. Plaadiriiul pole just teab mis suur. Võibolla vaid veerandsada albumit. Viimasel ajal ostan vaid kodumaiste artistide loomingut.
Mingi täpse kuupäevaga ei oota ma hetkel ühtegi albumit. Laiemas plaanis sai Mimicry ja Galvanic Elephants juba ära mainitud, kuulu järgi lubatakse ka Lenna ja Epliku koostööle järge. Välismaiste artistide osas Beck (kes on ülimalt tegus, aga päris albumist on juba päris palju aega möödas), Unkle ja nt Animal Collective.
08. Bänd või lugu, mis kellelegi teisele ei meeldi
Mitte nüüd päriselt, aga enamvähem mitte keegi mu tuttavatest ei ole nõus O Childreni headust tunnistama. Üks neid bände, kelle enda jaoks ise kuskilt leidsin.
09. Mis on su lemmikinstrument ning kas mängid ise mingit pilli või tahaksid õppida?
Pole nagu selget lemmikut ja paraku ei oska ise mitte midagi mängida.
10. Mis oli su viimane kontsert ning seni meeldejäävaim kontsert? Kelle kontsertile tahaksid tingimata minna?
Viimane kontsert oli Crystal Castles. Läksin pooleldi nagu sõpradega kaasa, sest album meeldis pigem ainult pooleldi. Live oli aga tõsiselt raju. Meeledejäävaim on vast Sigur Ros. See ongi esimene tõsiseltvõetav esinemine millel käisin. Sattusin sinna kuidagi täiesti pooleldi kogemata (piletiostu hetke magasin ofmuidugi maha), mitmete kummaliste juhuste kokkulangemisel.
Mingil põhjusel olen juba ammusest ajast tahtnud laval näha RHCP't ja Rolling Stones'i (dunno, et miks või veel parem, et kuidas), kuigi ei kuula kumbagi nendest bändidest pidevalt. Võibolla on see mingi inerts, mis ühel hetkel hääbub.
Rauli teadsin kõigepealt (igi)vanast Queen'i foorumist ja nagu viimasest vastusest võite lugeda, siis oleme käinud isegi samadel kontsertidel. Lisaks on ta Filmiveebi foorumis juba aastaid aktiivselt sõna võtnud ning oma endise nimega blogis "Filmid, sport ja muusika" ongi nüüd jäänud just filmidele truuks. Raul on Joonase järel kindlasti teine blogija, kes kulutab ohtralt kinoistmeid. Näiteks käis ta Sügisballi vaatamas 7 (seitse!) korda...
P.S. Rohkem vastajaid hetkel järjekorras pole. Ootan ära Jolt'i vastused ja lõpuks kirjutan ise ka midagi.
01. Mida hetkel kuulad või äsja kuulasid?
Led Zeppelini albumit "Physical Graffiti".
02. Sinu esimene ja praegune lemmikbänd/artist
Esimene selge lemmikbänd oli ja on ka praegu Queen. Seda alates käesoleva sajandi algusest ehk siis nii umbes 10 aastat. Kes seda enam nii täpselt mäletab, mis enne täiskasvanuks saamist päris lemmikuks oli. Praegu tuli meelde, kuidas omal ajal (juba 10-aastasena) olin Tõnis Mägi "Koidust" eriti vaimustuses. Võimas lugu ja meeldib siiani küll ja veel.
Tänapäeva muusikat kuulan vähe. Olen väga 70-ndatesse kiindunud. Queeni parimad albumid on pärit just sellest kümnendist. Ütleks, et nende 5 esimest albumit (1973 - 1976) on eriti kõvad ja ülejäänutest selgelt paremad. 70-ndatel tegi ilma ka, Queeni järel minu edetabelis järgmist kohta nooliv, Led Zeppelin. Eraldi tõstaks esile ka sellised artistid/kooslused nagu Eagles, David Bowie, Pink Floyd, The Who, Bad Company, Free, Aerosmith, Black Sabbath. Mõne loo põhjal sümpatiseeruvad väga Lynyrd Skynyrd ("Free Bird" on täiesti vaimustav!) ja Deep Purple ("Child In Time" on vist üldse mu kõige lemmikum muusikapala hard rock stiilis). Varasemast ajast on suureks lemmikuks biitlid, hilisemast läheb peale Nirvana grunge. Guns N' Roses ja Ozzy on ka ägedad. Ega rokk pole ainus stiil, mis imponeerib. Vahel kuulan heameelega ka näiteks klassikalist muusikat, aga ka kantrit ja bluusi.
03. Lemmikbänd/artist(id) Eestist
Läbi aegade on suurim lemmik vaieldamatult Ruja. Üleüldse pean Rujat Queeni järel oma lemmikuselt 2. bändiks. Siis Tõnis Mägi meeldib väga. Muidugi ei saa ei üle ega ümber Linna Iffist. Palju on bände/artiste, kellel on ainult 1 või mõni superhea lugu. Mõned näited: Virmalised - "Naer", Henry Laks - "Tule Kui Leebe Tuul", Mahavok - "On läinud aastad", Vennaskond - "Kui mustavad udud". Uuema aja esinejatest on rohkem kõrvu paitanud Orelipoiss, Ewert and the Two Dragons, Metsatöll, Vaiko Eplik oma erinevate projektidega. Suhteliselt uus bänd Outloudz sähvatas hiljuti paari väga hea looga. "I Wanna Meet Bob Dylan" on üks läbi aegade üks parimaid Eesti Eurolaulu konkursil osalenud lugudest minu arust. Ühest 16-aastasest tüdrukust, kellel nimeks Rosanna Lints, ootan väga palju!!!
04. Hiljutine avastus (album või lugu)
See on küll taasavastus, aga avastus siiski - Tõnis Mägi "Jäljed". Tohutult meeldib!
05. Kui palju kuulad keskmiselt muusikat päevas/nädalas? (nt. Last.fm konto põhjal)
Last.fm kontot ei oma. Muusikat ei kuula kahjuks just palju, keskelt läbi nii circa tunnike päevas.
06. Mis albumi viimati ostsid? Kui suur on su plaadiriiul?
Leidsin mõned kuud tagasi odava hinnaga Ozzy Osbourne'i klassiku "Blizzard of Ozz". Suurepärane hard rock! Plaadiriiulis on veidi üle poolesaja albumi, millest vähemalt kolmandik on Queeni omad.
07. Oodatuim album sellest aastast või üleüldse
Kahjuks ei oska midagi oodata.
08. Bänd või lugu, mis kellelegi teisele ei meeldi
Tahaks väga midagi originaalset vastata, kuid paraku jään vastuse võlgu.
09. Mis on su lemmikinstrument ning kas mängid ise mingit pilli või tahaksid õppida?
Mul on juba ammu mõtteis hakata kitarri (esialgu akustilist) mängima. Nooti iseenest tunnen. Natuke oskan klaverit klimberdada ("Koerapolkat" mängin vabalt ka kinnisilmi :)).
10. Mis oli su viimane kontsert ning seni meeldejäävaim kontsert? Kelle kontsertile tahaksid tingimata minna?
Meeldejäävaimad ja parimad on kindlasti Queen + Paul Rodgersi 2 kontserti, kus ka sina käisid: üks siis Stockholmis (2005) ja teine Riias (2008). Esimene neist oli kõvasti emotsionaalsem, kus sai ka palju pisaraid valatud. Pikaajaline unistus, näha Queeni liikmeid laval esitamas armastatud lugusid, täitus lõpuks. Riia oma oli aga kuidagi nauditavam isegi. Koostöö Rodgersi ja Queeni poiste vahel oli teisel korral veel parem. Mõlemad kontserdid jätsid nii võimsa ja kustumatu mulje, et vaevalt enam ligilähedaseltki midagi sarnast kogen.
Guns N' Rosese kontserdile tahaks minna, kui nad esineks kosseisuga, millega lindistati "Appetite for Destruction". Axl muidugi peaks heas vormis olema! Loomulikult läheks iga kell veel uuesti kooslust nimega Queen + Paul Rodgers vaatama.
Cochrane aka Filmifanaatik aka Pildifanaatik aka Musafanaatik aka Toidufanaatik ehk üks tõeline (blogi)fanatt. Ma tean teda veel kui Filmiveebi admini, mille andmebaasi on ta lisanud rekordilised 1345 filmi, seriaalidest rääkimata... Mäletan ka tema korraldatud muusikavideode mängu Subclub'i foorumis, mille ma muide kinni panin. :) Ja nagu vastustest selgub, siis muusikavideode kiiks ongi tal küljes.
01. Mida hetkel kuulad või äsja kuulasid?
Õigem küsimus oleks mu puhul, mida hetkel vaatad, sest tublisti üle poole muusikast, mis teadlikult minuni jõuab, st, mida ma ise otsin, on muusikavideod. Tegelikult tekkiski mul üldse mingisugunegi suurem huvi muusika vastu just alles muusikavideote avastamisega, kui nägin esimest korda MTV-d, mis oli tol ajal veel muusikakanal. Igatahes täna olid lahti mõned Dan Le Sav vs Scroobius Pip videod. Nendest on "Thou Shalt always Kill" (http://www.youtube.com/watch?v=CWrMGXwhFLk) üheks lemmikuks.
02. Sinu esimene ja praegune lemmikbänd/artist
Ei tea enam öelda, et ta kõige esimene oleks olnud, kuid ta on olnud läbi aastate üks püsivaim - Weird Al Yankovic. See mees oskab oma lugude paroodiates ükskõik millist stiili järgi teha. Esimeseks kaheks looks temalt, mida vaatasin, oli "Amish Paradise" (http://www.youtube.com/watch?v=xo74Dn7W_pA), originaalis Coolio "Gangsters Paradise", ja "It's All About the Pentiums" (http://www.youtube.com/watch?v=qpMvS1Q1sos), originaalis Puff Daddy "It's All about the Benjamins (Rock Remix)". Kuna mulle meeldivad pea kõik ta lood, ei hakka ma neid siin ükshaaval üles loetlema. Kui mainida mõnda üksikut lugu, siis on raske mööda pääseda Grandmaster Flash and the Furious Five loost "The Message" (http://www.youtube.com/watch?v=O4o8TeqKhgY), ma pole vist ühtki räpilugu rohkem kuulanud, kui seda.
03. Lemmikbänd/artist(id) Eestist
Dagö, Metsatöll ja Singer Vinger. Neilt on kõige rohkem lugusid, mis mulle meeldivad.
04. Hiljutine avastus (album või lugu)
Selleks oleks Video Games Live kontserdid, kus esitatakse niihästi klassikalist videomängumuusikat 8-bitiste konsoolide ajastust kui ka täesti kaasaegset, kasutades täiemõõdulist orkestrit. Mängude jaoks on loodud tõesti imeilusaid ja võimsaid lugusid, kuid kahjuks jäävad need sageli ka mängurite endi poolt tähelepanemata, rääkimata siis teistest. Esmajoones mainitakse tavaliselt Final Fantasy sarja jaoks Nobuo Uematsu poolt loodud lugusid, kuid on nii palju teisi häid ja Video Games Live on hea võimalus osadega nendest tutvuda. Megaman - http://www.youtube.com/watch?v=443jbN-Mkdo Castlevania - http://www.youtube.com/watch?v=BBkRVaZu8g4 Erinevad - http://www.youtube.com/watch?v=JVHGy9XEF9I
05. Kui palju kuulad keskmiselt muusikat päevas/nädalas? (nt. Last.fm konto põhjal)
Mingit lugu kuulan (vaatan) iga päev, kuid pidevalt muusika kõrval ei jookse. Kui ikka mingi pikem töö või tegemine käsil, siis tavaliselt siiski vean mõne MP3-võimelise mängija endale sinna kõrvale.
06. Mis albumi viimati ostsid? Kui suur on su plaadiriiul?
Ega ei olegi ammu ostnud ja muusikaplaatide riiulit mul lihtsalt pole... viimati otsin aastaid tagasi Saksamaal käies ühe imeodava 80date hittide kogumiku. Kui ma midagi riiulisse tahan, siis esmajoones filme või raamatuid.
07. Oodatuim album sellest aastast või üleüldse
Polegi mingit.
08. Bänd või lugu, mis kellelegi teisele ei meeldi
Ei oskagi sellist nimetada. Kellelegi ikka meeldib.
09. Mis on su lemmikinstrument ning kas mängid ise mingit pilli või tahaksid õppida?
Mulle meeldivad just ebatavalisemad, vähemlevinud muusikariistad. Näiteks juba ligemale 100 aasta eest Leon Theremini poolt leiutatud teremin, milles (tsiteerin siinkohal wikit) "tekitatakse heli ostsillaatorite abil. Teremin loob enese ümber elektrivälja. Kui käsi panna antenni lähedale, siis keha muudab elektrivälja. Elektrivälja kasutatakse heli tekitamiseks."
Joonas on ainus filmiblogija, kes on pääsenud Eesti Ekspressi Areeni veergudele filme hindama ja kirjutanud erinevaid filmiartikleid nii Areenis kui ka teistes väljaannetes. Blogi on tal professionaalne ja asjalik, tühja loba ei aja. Kino(d) on tal teiseks koduks, sest ei tea kedagi, kes käiks temast rohkem filme suurel ekraanil vaatamas.
01. Mida hetkel kuulad või äsja kuulasid?
Arvuti valib ise lugusid, just praegu valis kaheksakümnendate indi-folk-klassiku Dead Can Dance, kahtlemata Trashi auks.
02. Sinu esimene ja praegune lemmikbänd/artist
Kõige esimene lemmik oli sama mis Aronofsky "Wrestleri" peategelasel - germaani metallikolli-kombo Accept. Praegu? Pole seda ühte ja ainsat lemmikut juba väga pikki aastaid olnud. Viimane säärane oli kunagi igiammu alt-roki brontosaurus Sonic Youth.
03. Lemmikbänd/artist(id) Eestist
Üks suuremaid lemmikuid siitmailt on Zahir) - vastukõrva paitav ja vabastav. Uuemast ajast on Spice Mouse positiivselt imelik vaikne lauluga elektroonika.
Puhtjuhuslikult koperdasin juutuubis sihukese asja otsa nagu The Sonics - kuuekümnendate kohta päris üllatav saund. Punk before punk, nagu räägitakse.
05. Kui palju kuulad keskmiselt muusikat päevas/nädalas? (nt. Last.fm konto põhjal)
Kuulan vähe. Kunagi kuulasin pidevalt, nüüd on enamuses päevad, kus ei kuula üldse. Misse last.fm on?
06. Mis albumi viimati ostsid? Kui suur on su plaadiriiul?
Ei mäleta täpselt, mis plaadi viimati soetasin. Pakun, et see oli mitu aastat tagasi kingiks ostetud Morrissey sahtliprahi-kogumik "Swords", mille üks väheseid häid lugusid on "Shame is the Name". Plaadiriiulit ei oma, elu jooksul kokku kahmatud sajad kettad konutavad banaanikastides.
07. Oodatuim album sellest aastast või üleüldse
Ausalt öelda ei tunne ühestki plaadist puudust. Muusikat on maailmas niigi rohkem kui kuulamiskapatsiteeti. Silence is sexy.
08. Bänd või lugu, mis kellelegi teisele ei meeldi
Ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kellele siiralt meeldiks sedasorti rahvuslik gnoomidisko nagu Slämi "Sul on kõige kaunim kann". Ega endalegi. Kuigi omamoodi on see ju perversselt lõbus.
09. Mis on su lemmikinstrument ning kas mängid ise mingit pilli või tahaksid õppida?
Ise ei mängi, aga digeridoo ja TB-303 on sümpaatsed instrumendid.
Tohoh, vaatasin praegu, et Xipe alustas blogimist 1 päev varem kui Trash... 30. märtsil 2006 kirjutas ta nii ja filmidest mölisemist harrastab Kole-Jaanus tänase päevani, tehes vahepeal säästupostitusi või kui blogikohustused üle pea kasvavad, siis võtab mõneks ajaks jälle aja maha. P.S. Sain nüüd Wiki abil teada, kust tuleb nimi Xipe. Inimene õpib terve elu.
01. Mida hetkel kuulad või äsja kuulasid?
Avastasin, et viimasest korrast kui midagi arvutist kuulasin on jälle umbes nädal vähemalt möödas, mistõttu panin praegu mängima oma pleilisti ja leidsin sealt Guido & Maurizio de Angelise loo "Wolf", kuulasin kohe veel Alice Cooperi "Dyslexiat", Paul Mauriat "Love is Blue", Motörheadi "Hell on Earth" ja telesarja "The Equalizer" teemalugu http://www.youtube.com/watch?v=EG9X4dJl3Lc
02. Sinu esimene ja praegune lemmikbänd/artist
Esimene? Ei mäleta. Bläck Rokit oli kõva kunagi ja Scatman John.
03. Lemmikbänd/artist(id) Eestist
Ei ole kunagi neilt ühtegi lugu kuulnud, aga Viljandi metal-bänd Uwe Boll on kindlasti hea. Muidu mäletan, et Herald tegi head muusikat. Sven Grünbergi teemalugu filmist "Madude oru needus" kui sellist süntesaatorimuusikat tahad.
Okei, seda praegu kuulasin ja see süntesaatorijant hakkas hoopis ajudele. See alati ei tööta.
Aga Alo Mattiisen tegi head muusikat.
04. Hiljutine avastus (album või lugu)
Paul Mauriat. Põhiliselt see "Love is Blue" aga teised lood on ka head. Morte Macabre on üks bänd, millelt kuulsin paari head lugu, mis olid umbes täpselt need samad lood, mis ma juba filmides kuulnud olin, aga see vist tähendabki, et on head kaverid?
05. Kui palju kuulad keskmiselt muusikat päevas/nädalas? (nt. Last.fm konto põhjal)
Jõusaalis ikka Power Hit Radiot või Spin hitsi kuulan. Arvutist nii keskmiselt kaks kuni kolm lugu nädalas ehk?
06. Mis albumi viimati ostsid? Kui suur on su plaadiriiul?
Kui Trashi albumit, mis viimasel HÕFFil passiga kaasa sai, ei arvesta, siis arvatavasti kellelegi sünnipäevakingiks mõne Läbulaulud või Mati Nuude. Endale ostsin võib-olla Rob Zombie või Alice Cooperi.
Mul ei ole plaadiriiulit. võib-olla teistkümnetes plaate kuskil erinevates hunnikutes.
07. Oodatuim album sellest aastast või üleüldse
Ei tea, et keegi mingit albumit välja annaks. Kas muusikatööstus piraaluse pärast ära ei ole surnud?
08. Bänd või lugu, mis kellelegi teisele ei meeldi
Rebecka Blacki "Friday". See ei ole üldse nii halb. Te olete kõik lihtsalt vanamoelised ja ei oska seda hinnata. Ta räppar vahepeal ei räpi "I am the baddest guy, but i try to be good to you" ja tüdruk ei laula "täida mind oma kreemja armastusega ja kobi tantsupõrandale", aga see ongi žanriline uuendus. Muusika muutub. Nagu et kui veel 4-5 aastat tagasi pidi igas laulus räppar ütlema vahepeal "put your hands in da air like ya just don't care", siis see on juba aegunud eksole ja praegu peab räppar ütlema "aha, i'm so bad, i try not to be so bad. but i'm still so bad, but i try to be good I try, baby I try", siis no nüüd ka on muutused ja ma ütlen, et tulevikus nad laulavadki sellest, millisel autoistmel istuda. Ma ei näe selles suurt muret. No võib-olla sellist tänapäeva raadiomuusikale sobivat kokutamist võiks rohkem olla ja selliseid tähenduseta häälitsusi.
09. Mis on su lemmikinstrument ning kas mängid ise mingit pilli või tahaksid õppida?
Kõik pillid võiks selgeks saada. Triangliga olin kibe käsi a sellest on aega mööda läinud.
10. Mis oli su viimane kontsert ning seni meeldejäävaim kontsert? Kelle kontsertile tahaksid tingimata minna?
Rob Zombie peab millalgi lõpuks Eestisse tulema.
Mälestused kontsertitelt, kus olen käinud? Viimast ei mäleta. Üks meelde jääv kontsert oli W.A.S.P kus sai kahekesi laulja kubemekarvadest ja higist täispühitud lavarätik umbes 7-8 kinni hoidva inimese käest välja võideldud. Kõige parema möllu ja ühest lava servast teise ning teiste kontserdikülaliste jalgade alt üles nende peade kohale liikumise amplituudi ja kiirusega oli Clawfinger 2007 aasta rabarock, kus muidugi tolmu pärast hingata ei saanud ja järgmise pool päeva sülitasid muda, aga emotsioon oli ülev. Mitte, et bändil väga hea muusika oleks, seda eriti kuulata muidu ei viitsi, aga lavaenergia oli super.
Üks meeldejäävaid negatiivseid mälestusi oli a samalt festivalilt Laibach, mida reklaamiti kui hullu kõva kontserdilõpubändi ja siis tulid mehed lavale jäid paigale passima ja hakkasid mingit kunsti tegema nii, et pandi erinevate riikide hümnid mängima, laulja niisama tammus paigal, vaatas kuhugi eemale ja laulis hümnidele peale sotsiaalkriitilisi või hoopis arusaamatuid asju, nagu Ameerika hümnile "we want oil", "we wanna go to war", või midagi sellist.
Aeg on siis teise kaksiku käes ehk Spellbound ja nüüd saab võrrelda vastuseid LiveForThis'i omadega. Tänu mu soovitusele tegid mõlemad ka Last.fm'i (vend). Muide esimene küsimus oli mul tegelikult mõeldud soojendusena ja oleksin pidanud sõnastama "Mis lugu/albumit hetkel kuulad?", aga pole loomulikult vastu, et kõik selle all pikalt vastasite ja Spell tegi nüüd kindlasti rekordi. :)
01. Mida hetkel kuulad või äsja kuulasid?
Praegu ja üldse selle vastuse kirjutamise ajal kuulan Akira Yamaoka fantastilist muusikat. Eks asjapulgad juba teavad, miks on ta fantastiline helilooja :) Silent Hilli kaeblikud palad on viimase nädala jooksul olnud lahutamatud kaaslased. Puhkehetkel ja või koolitööde tegemise ajal mõjub SH OST ühel hetkel adrenaliinipumbana, aga teisel viib oma melanhoolsetele radadele nii kaugele ära, et ei ole muud võimalust kui kuulata Mary Elisabeth McGlynni ja Yamaoka ühisloomingu vilju aina edasi ja edasi ja edasi...
Live`i kiidetud Portishead pole veel minu playlisti sattunud. Vähemalt albumina mitte. Machine Gun käib vahetevahel Youtubes, aga albumi järele pole veel isu tekkinud. Ütle veel, et kuulame samal ajal sama muusikat.
Shadows Falli frontman Brian Fair ja Killswitch Engage kitarrist Mike D`Antonio võtsid end kokku ja ühinesid Death Ray Vision`i nime alla. Kuna Killu on kauaaegne lemmik ja metsikult hea live bänd ning Shadows Fall on oma hiilgemomentidega projekt, siis võtsin end kokku ja kuulasin märtsis välja lastud mini albumi läbi - kärab küll ja kui need viis lugu ongi bändi tulevase täispika albumi stiilimärk, siis miks mitte.
Vanadest lemmikutest käivad kõrvus just uusi albumeid sünnitanud Before the Dawn, Amon Amarth, Pain, Primordial, Samael, Amorphis, Cavalera Consiparcy, Arch Enemy ja Children of Bodom. Tasapisi sätin ennast ka uue Burzumi juurde ja vaikselt sobitan tutvust folgi mõjutustega power metalit viljeleva soomlaste Wintersuniga.
Proovisin ka lõpuks kuulata Ihsahni uut (praegu juba eelmise aasta oma), sest eelmine album oli igati vinge, aga pole suutnud üle kahe loo kuulata. Lihtsalt ei tõmba.
Kuulan palju filmimuusikat. Soundtracke kui sellist vähem, aga originaalmuusika kõlab hea filmi ja hea muusika puhul küll aastast aastasse. Kui filmi vaadates jääb mõni taustal kõlanud viis kas või natukenegi meelde, siis kuulan tavaliselt kohe läbi ülejäänud OST-i. Praegu jooksevad pideva korduskuulamise peal näiteks All About Lily Chou-Chou, Beyond The Clouds The Promised Place, Bioshock 2, Byousoku 5 Centimeter, Gladiator, My neighbor Totoro, Jane Eyre (2011), Millennium Actress, Paprika, Monsters, Never Let Me Go, Perfect Blue, Portal2, vahel käivad läbi ka Scrubsis kõlanud lood, Kõige tihedam kaaslane on aga LOTR-i muusika. Täpsemalt öeldes siis väga pikk ja põhjalik The Complete Recordings versioonid. Viimase piraadifilmi üsna nüri segu vanadest tuntud viisidest oli selgelt talutavam kui film ise.
02. Sinu esimene ja praegune lemmikbänd/artist
Minu esimene lemmikbänd oli kolmeosaline - Children of Bodom, Trivium ja Cradle of Filth. Pärast seda hakkas kõike muud sadama. Samas olen algsetele lemmikutele truuks jäänud ja siiani pole jätnud ühtegi unarusse.
Praegune suurim lemmik In Flames. Raske on leida teist bändi, kes muudaks oma stiili enam-vähem radikaalselt iga järgneva albumiga ja see muudabki nad väga mitmekesiseks. Kuulamisrõõm seisneb nende muusika pidevas arengus. Praegu viljelevad nad modernset Gothenburgi melodeathi, aga alustasid albumiga, mida peetakse klassikalise Gothenburgi melodeathi parimaks näiteks. Stiilide võrlduseks näiteks kolmandalt albumilt lugu "Food for the Gods" ja viimaselt "A New Dawn". Erinevus missugune!
03. Lemmikbänd/artist(id) Eestist
Raske öelda. Ei ole just Eesti muusika kõige maiam kuulaja. Goresoerd on lives väga hea. Siis näiteks Ceremonial Perfection kõlab samuti hästi. J.M.K.E. ja Vennaskond on alati nupuvajutuse kaugusel. Taaki nägin samuti lives. Mp3-e pealt pole kuulanud ja ei tahagi. Neil on lihtlabase tracki jaoks liiga võimas esitus. Muuga eriti kursis pole. Paljude peale satun juhuslikult kontserdile minnes, aga sellega, mida olen kuulnud ja näinud, võib rahule jääda.
04. Hiljutine avastus (album või lugu)
Hiljuti sattusin peale sellistele asjadele nagu Septicfleshi "The Great Mass", Nevermore`i "The Obsidian Conspiracy", Novembers Doomi "Into Night's Requiem Infernal" , Insomniumi "Across The Dark", Immolationi "Majesty and Decay ", Dawn of Solace`i "The Darkness" , Age of Silence`i "Acceleration " ja Windsi "Prominence And Demise" ehk meloodilisest deffist heavy metali ja eksperimentaalse rockini. Kui mulle midagi meeldib, siis kuulan kohe peale viimase albumi maitsmist ka bändi ülejäänud diskograafia läbi ja need eelmainitud maitsevad pagana hästi, mistõttu on nad esindatud igapäevaselt vähemalt korra.
Mainiks ära ka hiljuti avastatud loo, milleks on Akira Yamaoka loodud ja Mary Elisabeth McGlynni esitatud "Room of Angel". Kuidagi jäi see lugu ainukesena kahe silma vahele. Alles nüüd, kus uurisin juhuslikult SH muusika kohta, avastasin, et Silent Hill 4: The Roomi OST-il on täiesti võõra nimega lugu. Nagu kadunud poja tagasitulek.
05. Kui palju kuulad keskmiselt muusikat päevas/nädalas? (nt. Last.fm konto põhjal)
Last.fm-i konto tegin alles hiljuti. Praeguse seisuga olen viie päevaga kuulanud 220 lugu. Nädala kohta ei oska täpselt öelda, aga tavaliselt 2-4 albumit päevas, kuhu lisanduvad üksikud lood kindlatelt albumitelt.
06. Mis albumi viimati ostsid? Kui suur on su plaadiriiul?
Viimane album oli In Flames`i "A Sense of Purpose". Viimane live DVD oli Arch Enemy "Tyrants of the Rising Sun: Live in Japan"
Kunagi ostsin oodatud albumi kohe kui aeg kukkus, kuid siis hakkasin live DVD-sid koguma. Nüüd pole juba teab kui kaua midagi endale soetanud. Eks ta on nii, et My Music on 140 Gb võrra suurem kui plaadikogu.
07. Oodatuim album sellest aastast või üleüldse
Kõige oodatumad on In Flames`i "Sounds Of A Playground Fading" ja Devin Townsendi samaaegselt ilmuvad albumid "Deconstruction" ja "Ghost". Pärast Strapping Young Ladi laialiminekut hakkasin jälgima Towsendi uusi projekte ja tulemus pole paha. Eelmised kaks samaaegselt ilmunud "Ki" ja "Addicted" kandsid Ladi pärandit kenasti edasi. Ladi pole enam, aga Devin tegutseb ikka edasi. Varsti peaks saadaval olema ka Salyu uusim album "S(o)un(d)beams". Eelmised albumid olid võrratud vokaalsed elamused.
08. Bänd või lugu, mis kellelegi teisele ei meeldi
Huvitav küsimus. Igaühele võib olla ei meeldi Jaapanis tegutsev imehäälne Salyu - ilmselt mõjub kauge ja võõra muusikana. Ei ole nagu sellist kindlat lugu, mida ainult mina üksi kuulaksin.
09. Mis on su lemmikinstrument ning kas mängid ise mingit pilli või tahaksid õppida?
Vokaal on ka ju instrument. Erinevate bändide puhul satun alati kuulama vokaalikasutust. Lauluhääl on siis lemmikinstrument. Ise pilli ei mängi, aga kitarri või trummi õppimisest ei ütleks ka ära.
10. Kelle kontsertile tahaksid tingimata minna?
Päris paljud kindla peale minekutest on juba nähtud, aga Salyu esinemisest ei ütleks ära ja Silent Hilli viise tahaks näha ka live-vormis. Kui näeks ära ka In Flamesi siis tulgu või veeuputus.
Gang-pae on nüüd trump tagataskust, sest kas üldse mäletate veel seda filmiblogijat? Ma tundsin teda juba aastaid tagasi SubClub'st, hiljem Filmiveeb'st ja siis põhiliselt aasia filmidest pajatavas blogis KazumiHarakiri, mis läks kahjuks manalateele. coolbeans blogi on tal veel üleval, kuid on seisnud varsti aasta aega. Kui aga tsiteerida Onu Kalverit: "Üks kord filmiblogija, alatiseks filmiblogija." ehk et ei pääsenud ka tema minu küsimuste eest.
01. Mida hetkel kuulad või äsja kuulasid?
Sai Saul Williamsi uuele albumile kõrvad külge löödud. Jääb küll eelmisele alla, aga see eest värskusest puudust pole. Incubusi uut albumit sai ka natuke maitstud. Peaks mainima, et mõlemast albumist sain teada sinult.
02. Sinu esimene ja praegune lemmikänd/artist
Esimene... kaks lugu on küll meeles, mida väiksena sai love'itud - Ini Kamoze - Here Comes The Hotstepper ja Soundgarden - Black Hole Sun. Oli kunagi ühel Eesti telekanalil üks edetabelisaade, sealt see Black Hole Sun meelde jäigi. Praegused lemmikud on ilmselt Cut Copy, The xx, Kaiser Chiefs ja Crystal Castles (seda tutvustasid sa mulle ircis).
03. Lemmikbänd/artist(id) Eestist
Ewert and The Two Dragons jäi üks hommik Terevisoonis silma/kõrvu ja hakkas meeldima. Laika Virginil ja Mimicry'l pole ka viga. Aegajalt satuvad playlisti. Eesti muusika on kahjuks kaugeks jäänud.
05. Kui palju kuulad keskmiselt muusikat päevas/nädalas? (nt. Last.fm konto põhjal)
Viimase aasta jooksul vähe. Õppimise kõrvale vahel ikka, aga muidu kahetsusväärselt vähe. Paar albumit nädalas võib-olla. Suvel natuke tihedamalt.
06. Mis albumi viimati ostsid? Kui suur on su plaadiriiul?
Pole ammu midagi ostnud. Tasuta sain Broken Time Orchestra promo albumi Surmal on Meie Jaoks Tähendus. Vist oma paarkümmend plaati tuleb ära, aga pooled neist sobivad savituvideks.
07. Oodatuim album sellest aastast või üleüldse
Oi oi, see raske küsimus. Pole üldse jälginud, et kes mida praegu teeb. Austraalia elektromeestelt The Presets'ilt tahaks juba midagi uut kuulda.
08. Bänd või lugu, mis kellelegi teisele ei meeldi
Ma arvan, et selleks on ilmselt Justin Timberlake. Jah, Justin, aga seekord siis Timberlake.
09. Mis on su lemmikinstrument ning kas mängid ise mingit pilli või tahaksid õppida?
Süntekas mõnes synthpop pundis oleks täitsa viis, aga kuna muusikast halli ei jaga, siis unistuseks see jääbki.
10. Kelle kontserdile tahaksid tingimata minna?
The Killersi kontserdit tahaks elus jooksul küll vähemalt korra külastada. Trent Reznorist ka lahti ei ütleks.
Kober peab blogi Läbi närimata on raske seedida, kus ta alustas filmidest muljetamist 2010. detsembrist ja on selle lühikese ajaga saanud mu üheks lemmikblogiks, sest kirjutab lühidalt ja konkreetselt, mis meeldis ja mis mitte. Tunnen teda juba aastaid SubClub'i foorumist ja suhtleme ka Facebook's palju, kuid pole kunagi kohtunud nagu ikka netisõprade puhul ning seetõttu ei teagi temast suurt midagi, aga nüüd olen vähemalt muusikaeelistuste osas targem. Tegelikult on mõned vastused tuttavad nt. Laurie Anderson'i soovitaski just tema kuulata ja ma soovitasin talle jällegi Crystal Fighters't.
01. Mida hetkel kuulad või äsja kuulasid?
Hetkel ei midagi. Viimati ilmselt klikkasin kellegi pandud linke kusagil blogis või FB-s. Ise vabatahtlikult panin viimati peale Leonard Coheni – mitu kuud oli viimasest korrast möödas, tekkis isu.
02. Sinu esimene ja praegune lemmikbänd/artist
Esimene oli ilmselt Raphael. Olin u 7-8 aastane, kui ema ostis Мелодия välja antud kaks singlit. Neid ma nühkisin nii kaua, et ime oli, kuidas sealt lõpuks üldse veel heli välja tuli.
Praegu suveräänset lemmikut pole. Nimetada võiks 30 stm, Rammstein, Bon Jovi. Mulle meeldib, kui muusikasse on hinge pandud ja seda täiega välja näidatakse.
03. Lemmikbänd/artist(id) Eestist
Oi, raske küsimus. Läbi aegade pole ma Eesti muusikast suuremat arvanud. Nüüd on viimase 2-3 aasta jooksul hakanud tulema põnevaid asju ja huvitaval kombel on ka mitmed vanad tegijad kuidagi talutavamaks saanud. Kuulan üsna palju vanu asju uuesti läbi, 70.-80. peamiselt. Aga üht lemmikut nimetada pole. Ehk saab kunagi olema.
04. Hiljutine avastus (album või lugu)
Mujalt Crystal Fighters-At Home, Mumford & Sons-The Cave, The Sounds-kõik lood- naljakas, at ma sellise bändi nii hilja avastasin...
Eestist Ewert Sundja and The Two Dragons. See viimane ehk nii väga stiililt ei lummagi, aga üllatas nende professionaalsus.
05. Kui palju kuulad keskmiselt muusikat päevas/nädalas? (nt. Last.fm konto põhjal)
Last fm’i järgi vajadust pole tundnud. Aga päevad pole vennad. Vahel kuulan vaid paar lugu päevas, eks hiljem teen tasa. Tihti ei ole sellist võimalust, segab taust või töö või hobi iseloom, aga keskmiselt ma usun, et plaadi jagu päevas või sinna kanti. Ega mind see situatsioon väga ei kurvasta, sest sellist uut kraami, millest ma sillas oleks, ei tule nii palju peale, et ma rohkemat aega vajaks ja vanad asjad on juba üsna ära leierdatud. Kui tuleks rohkem minu maitsele, küll siis aja ka leiaks.
06. Mis albumi viimati ostsid? Kui suur on su plaadiriiul?
Ei mäleta, mingi kogumik või „Best of“ ilmselt. Kõige uuem asi riiulis on Rammsteini „Liebe ist für alle da“ , aga seda ma ei ostnud, see kingiti. Plaadiriiul on suuremalt jaolt laiali jagatud, olen mp3 inimene.
07. Oodatuim album sellest aastast või üleüldse
Tegelikult ma tahaks, et mind üllatataks, ootused võivad kraavi ka joosta. Aga kindlasti neelan punktis 2. mainitud kolme artisti asjad alati isuga alla.
08. Bänd või lugu, mis kellelegi teisele ei meeldi
Kõigi teiste eest ei tea rääkida, aga oma tutvuskonda arvestades... Laurie Anderson kindlasti. Hullult meeldib kohe!
09. Mis on su lemmikinstrument ning kas mängid ise mingit pilli või tahaksid õppida?
Lemmik on klaver, pillide kuningaks. Aga ise? Mängisin kunagi klaverit, akordeoni ja kitarri, nüüd pole ligi kümme aastat neist ühtegi tõsiselt ette võtta saanud, ega sellest oskusest suurt alles pole jäänud. Tegelikult klaveri või sündi taha ikka satun nii korra aastas, aga iga kord läheb üha hullemini sassi ja isu kaob aina kiiremini. Pole liigset pappi, et mõni korralik asi majja osta, muidu mängiks veel. Aasta eest ostsin soodsalt flöödi, aga et iga flööt on omaette nähtus, siis selgeks pole veel õppinud; miskipärast pole aega leidnud...
10. Kelle kontsertile tahaksid tingimata minna?
See võib pentsik paista, aga ma ei tiku oma lemmikute kontserdile. Kui oled midagi kvaliteeses salvestuses kuulanud ja iga heli, iga sekundi pähe kulutanud, siis see nihe, mis lives toimub, ei istu mulle. Selline konservatiivne kiiks. Samas igasugu muid tegelasi kaifin kontserdil hea meelega. Aasta tippsündmus on 3 päeva Viru Folki Käsmus. Häid esinejaid on seal ehk paar-kolm, aga see melu, see koht....
Hakkasin praegu mõtlema, et ei teagi, kust on tulnud nimi Full-Metal-Metsavana (Full Metal Jacket??), aga keda see ikka huvitab... Igatahes, Metsakana on siis teadupärast halvima filmimaitsega blogija, kuid vahest harva vaatab ka normaalseid filme ehk siis, kui on viskiga natukene liialdanud ja silm enam hästi ei seleta. Pohmakat ravib aga mängudega ning iga kord potile minnes haarab mõne raamatu või Trash'i keldrist "laenatud" koomiksi kaasa. See on siis lühike taust v.a see, mis muusikat ta kuulab ning just seda ma talt pärisingi. P.S. Vastuseid saates oli ta ka muidugi pohmas.
01. Mida hetkel kuulad või äsja kuulasid?
Hetkel kuulan Joy Divisioni, tõenäoliselt liigun sealt edasi kas sarnase teemaga või lähen puhtalt gothic rocky (või metali) peale (pohmaõhtutel on sedalaadi sülti umbe hää manustada, nagu palsam haigele hingele). Eile sai koos isa Pjotriga kuulatud vanakooli doom metalit, funeral doomi ning nukake ka power metalit (vaja oli kuidagi kõrvadest välja loputada see rõige solk, mida juhtusime Elvas Verevi rannapeol kuulma:) )
02. Sinu esimene ja praegune lemmikbänd/artist
Oh, kes nüüd seda mäletab. Ühed vanimad lemmikbändid, mis meenuvad, on hetkel Vennaskond, JMKE ja Velikije Luki. Neid sai kuulatud kutsekooli ajal (2002 midagi) ikka nõrkemiseni. Enne seda ma (nii üllatavalt kui see ka ei kõla) eriti muusikat ei kuulanud. Kassettidele lindistasin ka pigem juttusaateid-järjejutte kui rockilugusid. Vahest sai pandud taustaks iidvanu 50ndate vinüüle kuldsete kommunismiehitajate lööklauludega :)
Hetke lemmikuteks on (juba varem märgitud) Joy Division, Accept, "Sisters of Mercy", "Therion", "Alestorm", "Fall of Leafe", "Vision Bleak", "Type O Negative" ja tänu "Igla" filmile olen hakanud ka "Tsoid" kuulama.
Mul on see suur viga, et kui mingi lemmiku leian, siis kuulan seda järjest senikaua, kuni öökima hakkan. Tavaliselt läheb seejärel mitu head aastat, enne kui "lörtsitud" mussi taas kuulata saan. Näiteks Vennaskond tekitas minus ülekuulamise tõttu viis aastat ägeda vastureaktsiooni. Seepärast üritangi oma osasid lemmikuid teadlikult hoida ning kuulata neid vaid spetsiaalsetel juhtudel.
03. Lemmikbänd/artist(id) Eestist
Konkurentsitult Singer Vinger. Meil on Onu Kalveriga lausa traditsioon vähemalt kord aastas ühel "sinku" (väli)kontserdil ära käia. Teise koha hõivab Mart Kalveti Taak ("Linnadesööja" ja "Roe" on ikka ülikõvad lood). Punki kuulan ka endiselt hea meelega. Elektroonilisema muusika poolelt meeldivad mulle väga Sven Grünberg ja Robi Uppini "Man In Maardu".
04. Hiljutine avastus (album või lugu)
Joy Division. Unustasin alguses märkida, et ma olen tegelikult kohutav muusikavõhik. Paljudest kuulsatest bändidest-artistidest pole ma sageli absoluutselt mitte kui midagi kuulnud. Avastasin selle bändi puhtjuhuslikult sõber Mandi abil, kes soovis ühte Joy dokki minu pool vaadata.
05. Kui palju kuulad keskmiselt muusikat päevas/nädalas? (nt. Last.fm konto põhjal)
Kuulan tegelikult päris palju. Mul peab olema pidevalt tööd tehes mingi "tapeet" taustaks. Industrial netiraadiod on näiteks sagedane valik. Sobivad kuidagi tehnilise arvutitöö ja käsureaga hästi kokku. Elvat/Tartut mööda kõndides kuulan aga mussi asemel pigem podcaste, kuuldemänge, "Müstilist Venemaad" ning "Rahva oma kaitset". Muusikat tavaliselt üsna harva. Siis ka enamasti soundtracke või mingit kerget sündipoppi, mis ei nõua suuremat süvenemist ega takista mõtlemist (nt Birthday Massacre).
06. Mis albumi viimati ostsid? Kui suur on su plaadiriiul?
Nagu öeldud, ma pole suurem asi melomaan. Minu jaoks on riiulil esikohal ikkagi (ulme)raamatud ning filmi DVD'd ja alles siis muusika. Viimased plaadid, mis olen poole aasta jooksul ostnud, on kõik olnud Trash-can-dance & co poolt välja antud ("Sügis-talv", edasi müramuusika ja misiganes selle industrial plaadi nimi oligi? ei leia hetkel karpi üles). Ostusoovi vähendab ka asjaolu, et neid plaate, mida viitsin algusest lõpuni kuulata, on tõesti väga vähe. Enamasti meeldib igalt albumist 1-2 lugu ja ülejäänud tunduvad tarbetu ballast. Hea näide oleks siin Terrolokaust. Nende "Mengele" on ülikõva raske industrial, aga ülejäänud lood täielik sitt kuubis.
Kui päris aus olla, siis pole ma muusikakogumisest kunagi päris lõpuni aru saanud. Juba helikassettide maania läks must 90ndatel suure kaarega mööda ja nüüd, kui meil on olemas youtube, tundub CD/DVD plaat minu jaoks täieliku rudimendi ning anakronismina.
07. Oodatuim album sellest aastast või üleüldse
Piinlik tunnistada, aga ootan tegelikult isegi väikese põnevusega, milliseks osutuvad Trashi kogumikud "Kevad" ja "Suvi":) Muud midagi ei oska ega tea väga oodata.
08. Bänd või lugu, mis kellelegi teisele ei meeldi
Mul on sõprade muusikamaitse väga seinast seina. Ei tule ühtegi sellist bändi või lugu meelde, mida ma ise armastan ning nad üksmeelselt vihkaksid. Mul on üldse kombeks käsnana sõprade muusikat endasse imeda ning nende muusikalisi eelistusi üle võtta. Näiteks olen hakanud tänu Mannule kuulama Ska-d ning Isa pjotri tõttu doom metalit:)
09. Mis on su lemmikinstrument ning kas mängid ise mingit pilli või tahaksid õppida?
Konkreetset lemmikinstrumenti pole. Ise pilli ei mängi ka. Püsivust vist vähe. Tahaks kunagi akordionit mängima õppida. Põhiliselt seepärast, et mul on see pill olemas ning sellega musitseerimine ei tundu ka pealtnäha üle mõistuse raske olevat. Kitarr paistab märksa keerukam (ja suuremat täpsust nõudev) riistapuu olevat.
10. Kelle kontsertile tahaksid tingimata minna?
Viimane kõige rajum kontserdielamus oli talvel Tartus Hukkunud Hingede ja Taaga ühiskontsert. Hea meelga läheks neid bände veel kord kuulama. Härra Vincent "laibahääl" Arckhanum võiks ka viimaks ometi enda Pimeda Tartu vedada. Tahaks ükskord ära kuulata, mismoodi laibad siis häälitsevad. Elvas ta keeldus meile Mannuga viimati privaatkonsat tegemast. Singer Vingerit sooviks ka kuulama minna. Ahjaa, Hard Rock laagrit ootan ka juba pikisilmi. Olen võtnud endale selle aasta eesmärgiks tervenisti kolm bändi seal ära kuulata ;)
Onu Kalver võttiski mul sõnasabast kinni ning vastas lühidalt ja konkreetselt, mis on täiesti lubatud! (neile, kes kohkusid võib-olla ära Trash'i, Paranoiadisco ja LiveForThis'i põhjalikest vastustest). Ei hakka sissejuhatuses ka siis pikalt heietama, sest teate ju kõik seda blondi poissi, kellel on ette näidata selline uhke tiitel nagu Filmiblogijate Kokkutuleku Komitee Idee Sihtasutuse esimehe volitusel esimehe esimene asetäitja... Ning kui juhtubki siia mõni mitteteadja sattuma, siis minge kindlasti tema blogi lugema, kus ta kirjutab pikemalt kui siin. Ja kirjutab hästi.
01. Mida hetkel kuulad või äsja kuulasid? Supertramp - Give a Little Bit
02. Sinu esimene ja praegune lemmikbänd/artist Esimene oli vististi Gunnar Graps, praegune Led Zeppelin
03. Lemmikbänd/artist(id) Eestist Vaiko Eplik, Orelipoiss, No-Big-Silence, Singer Vinger, Sinine
04. Hiljutine avastus (album või lugu) The Brian Jonestown Massacre - Who Killed Sgt. Pepper oli päris huvitav plaat. Lugudest sattusin raadiost kuulama Alvin Stardusti - I feel like Buddy Hollyt ja mõtlesin, et heast laulust on kehvake töötlus tehtud. Loomulikult tuli välja, et tegemist on originaaliga ja töödelnud pole seda keegi. Selline avastus.
05. Kui palju kuulad keskmiselt muusikat päevas/nädalas? (nt. Last.fm konto põhjal) Tavaliselt mõnd postitust kirjutades jõuan ikka mitu head plaati läbi kuulata, no ja tööle ja koju sõites kuulan telefonist. Enamasti siis vana head tuttavat kraami.
06. Mis albumi viimati ostsid? Kui suur on su plaadiriiul? Mari Pokineni - 22. Plaadiriiulis paarkümmend Eesti muusikute plaati. Taagast Toe Tagi ja HU?st Chaliceni.
07. Oodatuim album sellest aastast või üleüldse Epliku Viies ja Orelipoisi uuest on ka mingid jutud lahti.
08. Bänd või lugu, mis kellelegi teisele ei meeldi Shakespeare's Sisters. Kenad naishääled.
09. Mis on su lemmikinstrument ning kas mängid ise mingit pilli või tahaksid õppida? Trummid. Ei mängi.
10. Kelle kontsertile tahaksid tingimata minna? Zeppelin, The Who, Kate Bush.
LiveForThis'i ja tema vennasblogija Spellbound'ga meenub esimesena naljakas seik, kui kunagi nende blogi algusaegadel pärisin mõlemalt, et ega tegu pole sama isikuga, sest filmi- ja muusikamaitse paljuski kattusid, rääkimata sellest, et nad alustasid blogimist samal kuul (2008 august). Mõlemad eitasid, mis on õige, sest nad pole ju sama isik, aga näed tõde ka välja öelda ei tahetud. :) Unustasin siis teema kuniks aasta või paar hiljem selgus Filmiveebi foorumis ikkagi tõsiasi, et nad on kaksikud! See oli sama suur twist nagu see, et Bruce Willis oli terve filmi surnud.
Sellest aastast ühendasid vennad lõpuks oma väed blogis Fireflies of the Night, mida neile juba varem soovitasin, sest kaks on ikka parem kui üks, tuues näiteks kasvõi minu ja Jolt'i.
01. Mida hetkel kuulad või äsja kuulasid? Hetkel kuulan Portishead`i seni viimast albumit “Third”. Sattusin tulevase E3 2011 vaimus trailereid vaadates Metro: Last Lighti kahe klipi otsa, kus Portishead`i pala “Machine gun” oli niigi väga meeleoluka montaažiga traileritele lisatud. Metro`t pole ise mänginud, aga ausalt öeldes oli “Machine gun” nagu armastus esimesest silmapilgust.
Viimasel ajal olen ka laisaks muutunud. Pikkade päevade lõppedes ei taha mitte midagi muud kui oma armastatud filmide muusikat kuulata: The Borrower Arriety, The Village, Summer Wars, The Girl Who Leapt Through Time, The Book of Eli, The Road, 5 Centimetres Per Second, 28 Weeks Later, Moon, The Fountain, Love Letter, All About Lily Chou-chou jne, jne
Mängude muusikast kuulan Bioshock 2 OSTI.
Aga mitte ainult, sest praeguse seisuga on ilmavalgust näinud minu mõnede lemmikuimate bändide värsked üllitised. Kõige enam kuulan peaaegu et iga päev Arch Enemy uusimat “Khaos Legions”, seejärel juba ka Turisase “Stand up and fight”, Children of Bodomi “Relentless Reckless Forever” ja Within Temptationi “The Unforgiving”. Viimasega ei saa just väga rahul olla, aga stiilimuutus on alati huvitav.
02. Sinu esimene ja praegune lemmikbänd/artist Cradle of Filth oli see päris esimene lemmik. Olin kunagi kõigesööja. Siis viskasin sõbra soovitusel oma väikesesse äbarikku playerisse natuke toorest muusikat, mille hulgas oli just nimelt Cradle of Filth.
See oli kaunis hetk minu elus:D Laugh!(If you get what I mean)
Praegune suur lemmik? Ehk see üks ja ainus viimasel ajal tekkinud, mis ei kao kõrvust veel kauaks ajaks? Hmmmm.....peaks ütlema, et selleks on ei miski muu kui Sigur Ros. Enne eelmise aasta talve polnud ma selle imetabase grupiga üldse tuttav, aga nüüd on Sigur Ros vahel ainus, mis rahustab ja aitab mõtteid korrastada.
03. Lemmikbänd/artist(id) Eestist Metsatöll, Loits, Horricane, Taak. Mõni on kindlasti veel. Eesti bändidele pühendan väga vähe aega. Muidugimõista ma ei eira Eesti värsket muusikat, aga eks asi on rohkem selles, et olen harjunud oma valitud gruppidega ja allikatega, mille kaudu end millegi uuega üllatan.
04. Hiljutine avastus (album või lugu) Portishead ongi vast see kõige värskem avastus. Algas võrratult hüpnootilise “Machine gun`iga” ja lõpeb põhjaliku tutvumisega ehk nagu ma alati teen, võtan albumi ette ja kuulan järjest mitu korda läbi. Muu tegevuse taustal muidugi. Ega ma siis mingi fanaatik ka pole:D
Mogwai nimelist bändi olen samuti viimasel ajal ohtralt kuulanud. Umbes sama lugu, mis Portishead`iga.
Atticus Rossi ja NIN frontman`i ühisgruppi How To Destroy Angels`it olen ka küllaltki aktiivset kuulanud. Tänu sinule Pelle selle otsa üldse sattusingi. NIN`ga ma eriti tuttav ei ole, aga usun, et võtan ka selle õige pea põhjalikumalt ette.
05. Kui palju kuulad keskmiselt muusikat päevas/nädalas? (nt. Last.fm konto põhjal) Last.fm`i konto puudub ja ausalt öeldes ei ole jõudnud selle loomise peale mõeldagi. Seda ma arvatavasti ei tee ka. Loomulikult olen ma suur muusikasõber, ei möödu päevagi kui ma oma uusi ja vanu lemmikuid korduvalt ja korduvalt ei kuulaks.
Aga päevas kuulan vähemalt 5 albumit. Kaks on tavaliselt vanad tegijad ja kolm mõned värsked ja põnevad bändid, mis silma on jäänud või mis on pikemat aega käeulatuses konutanud ja alles nüüd olen taasavastanud.
06. Mis albumi viimati ostsid? Kui suur on su plaadiriiul? Viimane plaat oli Cradle of Filthi “Godspeed on the Devil`s Thunder”. Hmmm, tükk aega tagasi juba. Riiulis on umbes kümme albumit. Muusika ei asu enam ammugi riiulis, või mis?:)
07. Oodatuim album sellest aastast või üleüldse Oodatuim on kahtlemata In Flames`i “Sounds of a Playground Fading”. Pikemat aega seda kannatamatult oodanud. In Flames on läbi aastate kohutavalt palju muutunud, aga siiamaani olen ma endalegi üllatuslikult nende arengut nautinud. Nüüd ainult loodan, et uue albumiga ei lähe In Flames mööda valesid radu.
Mis siis veel? USA metalcore grupp Unearth laseb ka see aasta välja oma värskeima “Darkness in Light”. Kuna eelmine “The March” vajutas õigetele nuppude, siis ootusärevus on suur.
Vader, Machine Head, Opeth, Swallow the Sun, Gojira tulevad ka aasta lõpus lagedale oma uue materjaliga, aga sinna on veel aega. Palju, palju aega.
Tuleb välja, et enamik oodatuimaid on juba eelnevate kuude jooksul või just äsja oma albumid müügile paisanud. Pain, Children of Bodom, Amorphis, The Haunted, Times of Grace, Arch Enemy, Within Temptation, Battlelore – kõik kenasti juba ilmavalgust näinud.
08. Bänd või lugu, mis kellelegi teisele ei meeldi Raske küsimus. Mul vist ei olegi sellist kogemust, kus on tekkinud olukord, et mingi konkreetne pala tekitab kellegis ebameeldivust:D
Kui mulle meeldib, siis on ju kõik kõige paremas korras.
09. Mis on su lemmikinstrument ning kas mängid ise mingit pilli või tahaksid õppida? Kitarr, kindlasti kitarr. Pilli ise ei mängi, aga ma naudin kaunist kitarrimängu iga kell.
10. Kelle kontsertile tahaksid tingimata minna? Kõigepealt tahaks iga hinna eest näha: In Flames Arch Enemy Moonspell Children of Bodom
Rõõmustav oleks näha ka: Sigur Ros The Perfect Circle Mogwai Heaven Shall Burn Bände, mida hing elusuuruses näha ihkab, on tegelikult palju rohkem;)
Paranoiadisco on veteran filmiblogijate seas, alustas ta ju blogimist Trash'st mõned kuud hiljem (2006 august). Õnneks on mees viimasel ajal taas aktiivsemaks muutunud kajastades nt. HÕFFi filme. Hetkel tunnen aga huvi hoopis tema muusikaeelistuste vastu, mis meil Last.fm põhjal väga ei kattu, kuid ühilduvus on siiski Very High ning ühisteks artistideks on nt. Salem, Crystal Castles, Imandra Lake, Kali Briis, Sun Araw.
P.S. Olen ikka ohmu, et ei täiendanud viimast küsimust lemmikkontsertiga või viimase kontsertiga. Äkki para lisab need kommentaaridesse? :)
01. Mida hetkel kuulad või äsja kuulasid?
Just panin peale Magrudergrind’i viimase (2009) omanimelise täispika. Avastasin ükspäev, et nad teevad nüüd suvel Soomes väikese minituuri ja kavatsen kindlasti Helsingisse neile külla minna.
02. Sinu esimene ja praegune lemmikbänd/artist
Esimene teadvustatud lemmikbänd oli vist Roxette – vähemalt need lood, mida raadio pidevalt ketras meeldisid väga. Aga praegu... peab vist last.fm’st vaatama, mida ma kõige rohkem viimase aasta jooksul kuulanud olen. Flying Lotus, nende andmete järgi.
03. Lemmikbänd/artist(id) Eestist
Kõige huvitavam punt hetkel on vist Talbot. Täitsid minu arust ilusti ära siin muusikamaastikul ühe haigutava tühimiku. Lisaks respekteerin bändi DIY-suhtumist - ei mingit käed rüppes passimist, et äkki jäävad kunagi mõnele plaadifirmale silma, vaid väsimatu töö tuleviku nimel. Tasub vaid pilk peale visata nende viimas(t)e aasta(te) tuuritamistele. Praegu vaatan, et selle aasta lõpus plaanivad Aasia-Austraalia tuuri... no, huh huh.
Throbbing Gristle „D.o.A: The Third and Final Report of Throbbing Gristle” (1978). Aastakümneid hiljaks jäänud avastus aga parem hilja kui mitte kunagi, eks. Üldse tundub kogu see 80ndate (peamiselt brittide) industrial/avant-garde skene väga põnev.
05. Kui palju kuulad keskmiselt muusikat päevas/nädalas? (nt. Last.fm konto põhjal)
Last.fm ütleb, et 53 lugu päevas. Eriline näitaja muidugi pole, kui arvestada ka seda, et kuulan palju hardcore/punk’i, mille keskmine loo pikkus on 1-2 minutit. Eelnevalt mainitud Magrudergrind’i puhul on minut juba muidugi üsna üllatav tulemus.
06. Mis albumi viimati ostsid? Kui suur on su plaadiriiul?
Viimati ostsin Trash’ilt Edasi plaadid, see oli talvel millalgi. No ja, Crystal Castles’i kontserdile pileti ostes sain ka nende plaadi kaasa. Ei meeldi enam asju koguda millegi pärast. Filmidest üritan ka lahti saada – müüsin eile neid kohalikul kirbuturul 1 euroga aga osteti vaid kuskil 10. Huvitaval kombel just kõige halvemad filmid mu kogus.
Flying Lotus’e uut plaati tahaks. Eriti ei uuri, millal kellelgi uus plaat tuleb. Kui tuleb, siis tuleb ja kui tundub huvitav, siis heidan kõrva peale.
08. Bänd või lugu, mis kellelegi teisele ei meeldi
Sellist lugu ei suuda vist nimetada, mis kellelegi ei meeldi aga näiteks Nursewithwound ei tekita kellelgi sõpruskonnas häid emotsioone. Mulle aga istub, paneb vaimse tasakaalu proovile. Throbbing Gristle’ga sama lugu.
09. Mis on su lemmikinstrument ning kas mängid ise mingit pilli või tahaksid õppida?
Kitarri ostsin endale 16-aastaselt aga enam ei viitsi näppida. Tahaks õppida näiteks parmupilli mängima.
10. Kelle kontsertile tahaksid tingimata minna?
Mõnele Brainfeederi peole näiteks (The Gaslamp Killer, Samiyam, Flying Lotus, Ras G, Tokimonsta jne.).
Ma ei teadnud, et ma olen X-Men'i filmiseeriast sedavõrd kõrgel arvamusel. Või tegelikult, ega ma ilmselt olnudki. Pigem on see uuesti sama efekt, mida kogesin enne TDK linastumist. Batman Begins suutis mind esimesel vaatamisel kuidagi üllatavalt külmaks jätta. Sellest hoolimata, ahmisin vaimustusega sisse kõik TDK'ga seotud uudised, kuni vahetult enne TDK'd Beginsi üle vaadates pöördus arvamus, et tegu on hooti üsna tuima filmiga vaimustuseks.
Ehk siis, kui kogu casting ja isegi režissöör ei suutnud minus First Classi vastu huvi tekitada, siis alates esimest trailerist olen ma totaalselt konksu otsas ja ootan Vaughni sissekannet tollesse filmisarja sedavõrd, et võtsin vaevaks üle vaadata kõik X-Men triloogiasse kuuluvad filmid. Tagantjärgi olen ma väga õnnelik, et otsustasin mälu värskendada. Isegi kui kogemus tervikuna oli pigem kibemagus - vaimustavad ja morjendavat on tollest triloogias umbes võrdselt.
X-Men (2000) on üks filmidest, mida elus kõige rohkem kordi vaadanud olen. Ja see pole üleüldsegi tingitud sellest, et olen tollest filmist vaimustuses. Pigem oli tegu esimene DivX'ga, mille parim sõber kuskilt sai ja hiljem rändas see minu kätte. Siis sai seda umbes kõigile teistele sõpradele individuaalselt näidatud. Film ise oli ka n+10ndal korral väga muhe vaatamine. Kehtestab hästi universumi ja karakterid, kes tegevuse keskel.
X2 (2003) BOOM! alates filmi algusest on kohe näha, et sellel korral oli Singeril 2X rohkemressursse ja võimalusi. Film algab väga mõjusa actionstseeniga, mis tõestab ilmekamalt, kui ükski võitlus eelmises filmis, miks supervõimetega vürtsitatud action võib väga lahe olla. Lisaks silmakommi pakkumisele, kehtestatakse sellega panused kogu järgnevaks filmiks ja pinge lükatakse 11 peal. Kõige lahedam on aga see, kuidas igale karakterile leitakse kuidagi individuaalne sisuliin, kusjuures filmi lõpus põimib Singer need edukalt kokku ja ükski ei liin ei tundu teiste kõrval ülearune. Tõsiselt eepiline lugu ja tõesti üks ilmekamaid näiteid sellest, kuidas teine osa mingis frantsiisis suudab esimeses kehtestatud universumi mitmekordseks laiendada.[/spoiler]
X-Men: The Last Stand (2006) oli kibedam pool tolles ülevaatamises. Vinguda võiks paljude asjade kallal, aga kõige keerulisem on mul andeks anda, kui hoolimatult, massiliselt, temaatiliselt täiesti valesi ja vaatajale kaotuse tunnetamiseks piisavalt aega andmata lõpetatakse paljude karakterite sisuliinid. Ja mõistagi, actionstseenid on kaotanud pool oma sisust, sest neil puudub mingi sügavam emotsionaalne sisu. Kuulake Mike Dougherty arutlust sellest, milline Singeri III osa võinuks olla. Mul tõusis nutt kurku.
X-Men: First Class (2011) on kindlalt kõige coolim film, mida ma sellel aastal näinud olen. Karakterid, action, kinematograafia, montaaž, muusikaline taust - kõik klapivad ülihästi kokku. Ja lugu ise on ühele suvefilmile täpselt sobilik - pahad on ikka tõeliselt pahad (ja ohtlikud) ning head peavad hoolega pingutama, et nad suudaks püsida head. Sügavaim kummardus läheb sel korral lavastajale, sest Vaughn suudab X-Meni filmiseeriale lisada rohkem stiili, kui selles kunagi enne olnud on. Loodan, et Fox annab talle järgmise osa puhul rohkem aega ja vabamad käed... Eriti arvestades seda, et tüüp ütles XM:FC kohta midagi stiilis "Mis eepiline? See oli intiimne eellugu.. alles järgmine osa saab eepiline olema".
Minu puhul varastas filmi Magneto ja see oli võrdselt näitleja ja lavastaja teene. Fassbender on Magnetona muidugi totaalne bad-ass ja heidab ennast sellesse rolli täielikult. Toda võib tajuda sellest, kuivõrd palju suudab ta anda emotsionaalset sügavust Erik Lehnsherrile kui ka selles, kui ilmekalt mängib ta välja Magneto metalliväänamise, seda pingutust on tunda. Samas, talle on kirjutatud kõige sisukam taustalugu. Ja Erik Lehnsherr põhiline võlu, minu jaoks, tulenes hoopiski sellest, et noore Magneto natsijahti päevi vaadates on võimatu mitte mõelda nagu jälgiks Bondi tegutsemas. Vaughn tunnistas ka, et ta on alati tahtnud 007 filmi teha. Ja igaüks, kes on näinud Layer Cake'i, on sellest aimu saanud. Oli ju peale seda filmi selge, et Daniel Craig'st saab tõsistiilne Bond ja blondi juuksevärvi pärast bitchimine on totaalselt mööda.
Sel korral oli Vaughnil võimalik isegi sammu jagu kaugemale minna, sest ajastu klapib väga hästi sellega, mida klassikalise Bondiga seostatakse. Nii et nüüd ma tean, et tahan kaasaegse lavastaja poolt Bondi, mille tegevustik hargneks dekaadidel, milles Fleming tolle karakteri algselt kirjutas. Varuvariant oleks see, et Vaughn lavastaks järgmise 007 filmi.
Võrdväärne aplaus läheb ka James McAvoy'le, sest ta suudab palju tänamatumas rollis Professor X'i tegelaskuju mängida väga meeldejäävaks, sümpaatseks ja humaanseks. Kui esimene kolmandit kuulub totaalselt Magnetole, siis enne lõpuvõitlust omab McAvoy kõik teised karakterid ära. Ning see on hädavajalik, sest ilma temata läheks First Class tasakaalust välja. Sest... ka Kevin Baconi filmi peapahalasena on väga huvitav, šarmantne ja mingi maani mõistetava eesmärgiga (ütleks, et esimene Bondi pahalane, kelle globaalse skaalaga plot tundus karakterit arvestades loogiline).
Muudest karakteritest on tugevaimad vast Mystique ja Beast. Kuigi suur osa esimese klassi mutantidest saab oma hetke säramiseks, kuigi on tõsi, et tumedanahalised tõmbasid taaskord lühema kõrre (Community 2x06 tuli meelde, hehei Abed ja Troy!).
Lisaks sellele, et Vaughn suudab suurele osale karakteritest hea taustaloo anda, filmib ta supervõimetega actionit paremini, kui ükski teine lavastaja tänaseni. Kui Singer läks pigem campi rada ja lennutas karaktereid nööride otsas, siis Vaughni märul on kaasajale sobival määral reaalne (kuid väga selgelt jälgitav), selle erandiga, et hea hulk tegelastest kasutab supervõimeid. Märulit on üllatavalt palju ja see areneb eelnevast tegevusest kuidagi loomulikult välja.
Eks First Classil ole ka mitmeid puudujääke. Tõsi on, et sisu ja karaktereid oli veidi rohkem kui filmi mugavalt mahtus. Hooti oli dialoog veidi liiga otsene (tho, kinos ma seda ei tajunud, see tunne tekkis pigem filmile tagasi mõeldes). Jah, Kevin Baconi vene keel oli sama eepiliselt halb kui ülejäänud film oli hea. Mõned üldplaanid olid ikka veidi liiga ilmselt CGId.
Aga... arvestades, et see film sai purki 10 kuuga on need puudused väga lihtsalt alla neelatavad, seda enam, et First Class tormab algusest lõpuni täistempol, viskab sisse hetkedel, mil seda kõige vähem oodata oskad, mõne cameo, suudab õigel momendil iseenda üle nalja visata (mitmel korral tekkis tahtmine öelda, "see on ju tobe" ja siis ütles keegi karakteritest seda enne mind) ja on lihtsalt nii fun.
Mis ikka, riskeerides sellega, et unustan midagi head hetkel ära, X-Men: First Class on 2011 kinoaasta lemmikfilm. Hindeks 9/10.
