pühapäev, 12. oktoober 2008

Huvitavamad filmiblogid


Nagu tellimise peale trükkiski ajakiri [digi] oktoobri numbris huvitavamad filmiblogid. Juuni numbris olid mäletatavasti kirjas Eesti huvitavaimad muusikablogid. Kas tänu minu palvele said ka filmiblogid tasuta reklaami? Iseenesest olen digi tellija, et oligi viimane aeg makstud raha eest reklaamitud saada :P

Halb uudis on see, et sellesse pisikesse lõiku mahtus ainult 5 filmiblogi, kuid huvitavaid filmiblogisid on meil ju... väga palju! Viska pilk kasvõi paremal menüüs olevale lingikogumikule FILMIBLOGID. Välja on jäetud muuhulgas Fletchu, Paranoiadisco, Xipe, Metsavana, Kalver, KazumiHarakiri, Raul jpt.

Sisse mahtus nt. Filmisilm, mille ise alles septembri lõpus leidsin ja tutvustamisel isegi sama teksti kasutasin. Liikuv pilt oli mul kogemata viidatud blogidest välja jäänud (nüüd parandatud), mida blogtree vahendusel ka alles hiljuti esmakordselt lugesin. Kaks ülejäänut filmiblogi ei vaja vist tutvustamist. Suure uhkustundega leidsin seekord ka oma käkerdise. Mis on ju naljakas, sest viimasel ajal olen kirjutanud rohkem muusikast ning harvemini kui kuuvarjutus... Eks nüüd sain vajaliku boosti, et tuleb ikka filme arvustama hakata.

Aga ilma pikema lobata sõna-sõnalt ümber trükitud (sealhulgas lingid ebavajaliku www'ga):

Huvitavamad filmiblogid

Trash-Can-Dance on Eesti üks parimaid ja elujõulisemaid filmiblogisid, mis värskeneb pea iga päev. Blogis kajastatakse filme kõikvõimalikest žanritest, alates õuduskomöödiatest kuni mõtlemapanevate dokumentaalfilmideni.
www.trash-can-dance.blogspot.com

Filmisilma sobib tutvustama kõige paremini tsitaat neilt endilt: "Seda blogi kasivad, peavad üleval ja täiendavad kaks filmihoolikust tüdrukut, kes ei ütle kunagi ära mõnest stiilsest "kostüümidraamast" James Mcavoy seltsis või Christian Bale'i musklis torsost."
www.filmikas.blogspot.com

Filmiblogi 13-street on suurema osa oma ruumist pühendanud õudusfilmide arvustamisele, aga pakub ka palju, sealhulgas telerist jooksvate seriaalide hooaegade ülevaateid.
www.13-street.blogspot.com

Liikuv pilt on žanri- ja väljalaskeaja piiranguteta filmiülevaateid lugejateni paiskav blogi.
www.liikuvpilt.blogspot.com

Filmidest ja muusikast on veebipäevik, mis räägib täpselt sellest, mida pealkiri lubab. Rõhku on pandud eelkõige hetkel kinos jooksvate filmide kajastamisele ja arvustamisele.
www.filmsmusic.blogspot.com



Mida blogide autorid kirjeldustest arvavad? :)
P.S. see alumine blog pilt on umbes-täpselt sama, mis asus ajakirjas samas kohas minu lingi all. Ülemine pilt on niisama esimene ettejuhtuv.

neljapäev, 9. oktoober 2008

Burn After Reading

Iga uus Coen'te film on sündmus. Eelmine aasta oli selleks No Country for Old Men ja nüüd Burn After Reading (2008). Treileris, mille oma lühiajaliselt tegutsenud wordpressi blogis kunagi ära tõin, mängis taustaks mult juba kiita saanud lugu Elbow - Grounds for Divorce.

Olgugi et teadsin filmi põhilist sisu, suudavad vennad Coen'd ikka üllatada. Positiivselt. Mängleva kergusega teevad nad aasta ühe vaimukama filmi, mis on tegelikkuses enam kui tõsine. Oleme tunnistajateks, kuidas tegelaste maailmad meie silme all aeglaselt pahupidi pööratakse. Sellist puntranussi ei sooviks omale ükski terve mõistusega elav hing.

Lihtsakoelised jõusaali töötajad Chad Feldheimer (Brad Pitt) ja Linda Litzke (Frances McDormand) leiavad äsja vallandatud CIA agendi Osbourne Cox (John Malkovich) salajased dokumendid. Nad haaravad võimalusest ja hakkavad Cox'i väljapressima, mis väljub üsna pea kontrolli alt. Looga on otsapidi seotud ka oma naist pettev Harry Pfarrer (George Clooney), kes kohtub nii CIA agendi naise Katie Cox'i (Tilda Swinton) kui ka väljapressija Linda Litzke'ga.


Coen'd oskavad kirjutada. Absoluutselt iga peategelane ning iga väiksemgi kõrvaltegelane on oma iseloomuga ja äratuntav. Tundsin kaasa isegi jõusaali juhatajale (Richard Jenkins), kes oli Linda nimel valmis kasvõi tulle hüppama. Näitlejatest tõuseb kõige rohkem esile muidugi Pitt. BAR on täis mõningaid ootamatusi. Kui olete näinud, siis teate, mis kohta silmas pean. Sama ootamatu oli Clooney tegelase ehitatud aparaat... sellisteks asjadeks ei oska lihtsalt valmistuda. Ainult Coen'te filmis, milles must huumor ja tragöödia käivad käsikäes. "Põletada pärast lugemist" pole aga arvatavasti igaühe teetass.
8/10

teisipäev, 7. oktoober 2008

Mina olin siin. Esimene arest


"Sassil on üks oluline omadus, mis eristab teda suurest enamikust eesti kirjanikest - ta oskab kirjutada. Ja lugu on veenev, karm ja põnev. Ootan järgmist osa. Ja järgmist."
Kaur Kender, kirjanik

Sain siis lõpuks Sass Henno "Mina olin siin" raamatuga ühele poole. Nüüd vean ennast millalgi kinno, et raamatut ja filmi omavahel võrrelda. Raamat on nagu raamat ikka. 2004. aasta romaanivõistluse võitja. Juba pärast paari lehekülje lugemist on arusaadav, miks sellest film tehti. Nii hästi räägitud lugu ja karakterid on lihtsalt loodud suurele ekraanile. "Esimene arest" on põnev ja lugemine läheb ladusalt. Mitmed illustratsioonid viivad lugeja otse sündmuste keskele, kus mõnel neist on kujutatud nt. auto põgenemistee või siis hoopis see viimane pilt... Raamatul pole muide lehekülje numbreid, vaid ääres on kirjas kellaajad, millal peategelane seda lõiku arestimajas kirjutas. Pole ma mingi raamatukriitik, et jätan viimase sõna autorile.

Raamatu algus:

Värdjad. Munnid. Lojaalsed koerad. Kärnased ja täissittunud, kotte lakkuvad koerad. Te peate mulle paberit juurde tooma, kui te midagi teada tahate. Jah. Sitaks juurde. Mitte idioodi ilmel, mida teile seal mendikoolis kaks aastat ajudesse tambiti, igat sõna jälgima, mida ma kirjutan. Just nii. Pead vaevumärgatavalt viltu. Nagu koerad. Võmmikutsikad. Ma tean, et teil on huvitav. Ma tean, et teil on põnev. Ma tean, et täpselt samasuguse idioodi näoga vaatasite te kunagi oma isa, kui ta teile näärideks kingitud mudellennukit põrandal huviga kokku pani. Vaatasite ja imetlesite, kuidas keegi teeb mängulise kergusega midagi sellist, mida te ei oska. Millest te aru ei saa. Millest te kärbund kottigi ei jaga. Sest te olete liiga lollid, et teid selle kallale lasta.

Lihtsalt üks huvitav koht:
"... Et ega keegi sinust midagi kuulnud ei ole," ütles Hanna ja näppis oma juukseid. Ta oli natuke nagu see tibi "Viiendast elemendist", kui keegi seda oranžide juustega plikat sealt filmist mäletab.

Pildid: http://www.minaolinsiin.ee/
Filmist: http://filmsmusic.blogspot.com/2008/11/mina-olin-siin.html (7/10)

laupäev, 4. oktoober 2008

U2 3D

Olin siis üks neist katsejänestest, kes sai kaks päeva tagasi proovida Plazas esmakordselt 3D-kino. Vaatamiseks pakuti U2 3D (2007), millega olin juba varemalt kursis. Mitmel erineval kontserdil kohati kuni 18 kaameraga filmitud U2 Vertigo tuur oma täies hiilguses suures kinosaalis ja tavapärasemast kõvema heliga. Selle vaatamiseks jagati 3D prillid, mis oma välimusele vaatamata polnudki nii ebamugavad, kui oleks võinud arvata. Sain need isegi edukalt oma tavaprillide peale asetada... 6 eyes! 90 min kannatab nendega ära.

Efekt lõi alguses ikka pahviks küll, kui nt. Bono suur-suur pea või käsi tuli vahepeal ebamugavalt lähedale... Prille sai tegelikult katsetada juba treilerite vaatamise ajal ja see vajabki alguses veidi harjumist. Võtsin korraks ka prillid eest ära ja siis näeb sellist fookusest väljas topelt pilti u. nii nagu ilma tavaprillideta kaugele vaadates (kellel on kogemusi). Ilma 3D prillideta olid ka värvid teistsugused. Katsetasin ka nii, et panin ühe silma kinni ning siis nägi ikka pilti õigesti. Mõtlesin, et need klaasid peavad nö. koos töötama, sest klaasid on erinevat värvi, aga ju siis see ei mängi rolli. Vahepeal unustasin ära, et 3D-d vaatasin, sest päris kogu aeg polnud see nii märgatav. Järgmine hetk tuli aga jälle nt. Edge kitarr näo ette. Kusjuures kõige paremini töötas asi minu arust rahulikumate lugude ajal ning siis, kui kaamerad seisid paigal. Üldiselt on seda efekti raske kirjeldada. See on vaja lihtsalt omal nahal järgi proovida.

Plaza 1. saalis parandati hiljuti ka helisüsteemi ja nüüd oli seda (lõpuks) tunda. Bass pani keha ikka vaikselt värisema. Kontsert ise jäi aga lühikeseks. Kokku kasutati ainult 13 lugu (14. oli lõputiitrite ajal). Põhilised hitid olid esindatud, kuid oleks võinud veel mõni lugu olla. Ainult sellest vaatevinklist vaadates võiks eelistada mõnda muud U2 kontsertsalvestust.

Hea uudis on see, et U2 3D on kõigil võimalik kinos näha alates 24. oktoobrist. Veel parem uudis, et see ei jää ainsaks 3D filmiks. Koos sellega tuleb varsti 3D animatsioon Fly Me to the Moon (2008) ja 2009 suvel nt. Ice Age 3, mille mõlema filmi treilerit ka enne näidati. Üks asi on muidugi vaadata animatsioone, kuid ei jõua ära oodata, et näha nt. 3D actionit või õudukat a la [Rec]... Uus kinoajastu on lõpuks meieni jõudnud. Tallinna Cinamon koos 3D-kinoga avatakse aasta pärast sügisel.
8/10

Mina ja U2 (pildi keskel) koos hängimas...

kolmapäev, 1. oktoober 2008

Radiohead - Reckoner Remix

Nagu Nude singli puhulgi annab Radiohead võimaluse kõigil lugu remixida ja teistel kuulata/hinnata. Reckoner oli mu lemmik lugu In Rainbows albumilt ja üldse eelmise aasta ilusaim lugu. Remixid annavad loole jälle värskust juurde. http://radioheadremix.com/

Sealt minu lemmik remix, mis on hetkel teisel kohal:
Reckoner Remix

To coincide with asking radio stations to think about playing Reckoner we are breaking up the tune into pieces for you to remix.

After the insane response we got from the Nude remix stems and the site that was dedicated to your remixes...
Unique visitors: 6,193,776, Page Views: 29,090,134, Hits: 58,340,512, Bandwidth: 10.666 Terabytes, Number of mixes: 2,252, Number of votes: 461,090, Number of track listens: 1,745,304
...we thought it only fair to do the same with a tune that at least is in 4/4. You can get the stems (the different instruments/elements) from here.

Sample, cut, take the sounds, whatever. Play it in a club. Or your room. Then if you want you can upload your finished mixes to www.radioheadremix.com and be judged by everyone else. YOu can create a widget allowing votes from your own site, Facebook or MySpace to be sent through too.

Have fun.
X

http://www.radiohead.com/deadairspace/

Radiohead - Reckoner (Scotch Mist Version)