Filmid aprillis 2011

Natukene filmijuttu siis vahelduseks või õigemini oma esimese HÕFFi muljeid, kus nägin ära 8 filmi. Saan nüüd festivali veteranidega nõustuda, et HÕFFi puhul on seltskond esmatähtis. Käivad ju mõned seal ainult kamraadidega hängimas ning filme ei vaatagi või siis kasutavad kinosaali istmeid kergeks uinakuks (koos valju norskamisega), et hiljem Ehte kohvikus uuesti traksis olla.

Mina, veel noore ja rohelise HÕFFijana, püüdsin ikka võtta festivalist maksimumi, kuigi võitlesin tohutu unepuudusega kõik need päevad ja ööd. Korra otsustasin oma akusid laadida Trolliküti seansi ajal, mida olin küll varem näinud, ent piilusin ikkagi poole silmaga ehk siis magamisest ei tulnud eriti midagi välja, kuid terve filmina siiski päevikusse kirja ei pannud.



Suurim küsimärk enne minekut oligi ööbimine, sest meil Ralfiga polnud kuskil kohti reserveeritud (loobusime kolmesest toast, sest oleks pidanud kolmanda eest lisaks maksma), kuid see pisiasi lahenes õnneks lennult ning erinevaid variante oli isegi mitu. Esimesel ööl pikutasin Paranoiadisco ööbimiskoha eesruumis oleval lisavoodil - kahjuks ilma tekita, et ei saanud korralikult välja magada - ja teisel ööl Trash'i renditud toa põrandal, mille tarbeks olin kenasti magamiskoti ja aluse kaasa tarinud. Nii et ööbimine läks kokku 0€, kusjuures ka transpordiga joppas hästi, et sain end minnes ja tulles autode peale mahutada.

Poleks mingil juhul üldse kaalunudki HÕFFile minemist, kui oleks pidanud need 3 päeva seal üksi konutama ega poleks saanud loota teiste filmiblogijate ja/või Filmiveeblaste peale. Ning ilma pressipääsmeta poleks samuti seda retke ette võtnud või oleks pidanud siis vaid paari filmiga leppima. Võrreldes PÖFFiga, kus olen käinud juba aastaid, on HÕFFi eeliseks kompaktsus. Seansid toimuvad ühes kindlas kohas, mitte pole linna peal laiali ning kahe nädala asemel on vaja reserveerida üks nädalavahetus. Täitsa võimalik, et lähen järgmine aasta uuesti.

Filmidest vaatasin muuhulgas Sidney Lumet mälestuseks mõned tema nägemata linateosed. Seriaalidest jätkasin oma Steve Coogan'i maratoni ehk I'm Alan Partridge ja The Trip - mõlemad on ülihead!





Teine number on kuupäev ja * tähistab kordust.

1. 03. - Kuku: Mina jään ellu (2011) - 8/10
2. 07. - THX 1138 (1971) - 7/10
3. 09. - The Way Back (2010) - 7/10
4. 09. - Elite Squad 2 "Tropa de Elite 2 - O Inimigo Agora É Outro" (2010) - 8/10
5. 10. - Little Fockers (2010) - 3/10
6. 10. - My Sassy Girl "Yeopgijeogin geunyeo" (2001) - 8/10
7. 10. - The Hill (1965) - 8/10
8. 11. - Serpico (1973) - 8/10
9. 12. - Murder on the Orient Express (1974) - 7/10
10. 13. - Foo Fighters: Back and Forth (2011) - 8/10
11. 14. - The Other Woman (2009) - 6/10
12. 20. - Paul (2011) - 5/10 - kinos
13. 20. - Source Code (2011) - 7/10 - kinos
14. 23. - The Verdict (1982) - 8/10
15. 23. - Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta (2011) - 6/10
16. 24. - Hatchet (2006) - 6/10
17. 25. - No Strings Attached (2011) - 5/10
18. 27. - Batman: Mask of the Phantasm (1993) - 7/10
19. 29. - Amphibious 3D (2010) - 3/10 - kinos
20. 29. - Subconscious Cruelty (2000) - ?/10 - kinos
21. 30. - The Pack "La meute" (2010) - 7/10 - kinos
22. 30. - Beyond the Black Rainbow (2011) - 5/10 - kinos
23. 30. - The House of the Devil (2009) - 7/10 - kinos *
24. 30. - Stake Land (2010) - 7/10 - kinos
25. 30. - Hobo with a Shotgun (2011) - 6/10 - kinos

Muu:

• Bill Bailey: Dandelion Mind (2010)
• TV On The Radio - Nine Types of Light (2011)
• The Black Keys @ Coachella (2011)
• Foo Fighters - Wasting Light Live from 606 (2011)
• Talking Funny (2011)
• Beastie Boys - Fight for Your Right Revisited (2011)
• The Kills @ Coachella (2011)
• Interpol @ Coachella (2011)
• Leipzigisse (2011)

Seriaalid (terved hooajad):

• The Thick of It (2005) - 1. hooaeg - 7,5/10
• The Thick of It (2005) - 2. hooaeg - 6/10
• The Thick of It (2005) - 3. hooaeg - 8/10
• I'm Alan Partridge (1997) - 1. hooaeg - 9/10
• I'm Alan Partridge (1997) - 2. hooaeg - 8/10
• The Trip (2010) - 1. hooaeg - 8,5/10
• Mildred Pierce (2011) - 1. hooaeg - 7,5/10

Lykke Li - Sadness is a Blessing

Näitlejaks sündinud. Ilus lugu ka.

Legend vägevast seebist

Me gusta.

Foo Fighters - Wasting Light Live

Foo Fighters'st olen siin lühikese aja jooksul juba mitmel korral rääkinud, kuid tean vähemalt ühte blogi lugejat, kes selle üle ei kurda. Bänd on lihtsalt uue albumi väljatulekul palju rambivalguses olnud ja mängis muuhulgas ette terve Wasting Light'i ning pani selle energiast pulbitseva stuudioesinemise YouTube'i. Eriti kuuma annab Taylor trummidel.

Olengi nüüd viimase kuuga nad enda jaoks taasavastunud. Back and Forth dokist innustatuna kuulasin eelmisel nädalal terve diskograafia uute kõrvadega läbi ja avastasin enda jaoks uusi pärle. Soovitan kuulata ka uut kaveralbumit Medium Rare - nt. kaver Gary Numan'i Down In The Park'st on ülihea.

Muide, Forum Cinemas näitab 10. mail Back and Forth dokumentaali ja veel sedasama 606 kontserti, ainult 3D's.

Boonuseks veel üks lahe gig kellegi garaažis käputäiele fännidele...

Beastie Boys - Fight For Your Right Revisited

Lühifilmis, mis on nö. järg 1987. aasta hitile "(You Gotta) Fight for Your Right (To Party!)", mängivad: Elijah Wood, Danny McBride, Seth Rogen, Will Ferrell, Jack Black, John C. Reilly, Susan Sarandon, Stanley Tucci, Chloë Sevigny, Kirsten Dunst jpt.

Motherlover

Järjekordne poliitiliselt ebakorrektne hitt The Lonely Island grupilt feat. Justin Timberlake. Emasid mängivad Susan Sarandon ja Patricia Clarkson.

Red Hot Chili Peppers b-pooled

Võtsin lõpuks kätte ja lisasin kõik oma albumid, DVD'd ja üksikud kassetid Discogs keskkonda v.a. mõned Eesti omad, mis sealt puudusid ning uue kasutajana ei saanud neid veel lisada. Igatahes on Discogs parem lahendus, kui nimekiri Excelis või lihtsalt blogipostitus.

Niisiis albumeid riiulist välja noppides meenus, kui head olid mõned Red Hot Chili Peppers maxi-singlite b-pooled nende hetke viimaselt albumilt Stadium Arcadium. Kaks esimest on Dani California singlilt ja kolmas Desecration Smile üks b-pooltest. Nautige!

Lately


Whatever We Want


Save This Lady



RHCP uus album peaks ilmuma millalgi suvel, kuid kahjuks ilma John Frusciante'ta.

Arcade Fire, The Black Keys, The Kills, Interpol jpt. @ Coachella

Mõtlen tihti mõnda uut muusikavideo või live'i vaadates, kas panna see ka blogisse või mitte. Enamasti otsustan, et ei hakka "spämmima" ja üritan välja selekteerida need kõige paremad.

Näiteks vaatasin just värsket Moby - The Day video feat. Heather "Rollergirl" Graham, väga emotsionaalset raadioesinemist The Kills - The Last Goodbye ning Eesti lumiste metsade vahel filmitud Kali Briis x Ki En Ra - Camp Feet. Kõik on head videod, kuid eks fännid leiaksid need ilma minu abitagi üles.

Nüüd on aga saabunud olukord, kus ei saa mitte vakka olla ja kogun siia posti mõned kontserdid eelmisel nädalavahetusel toimunud Coachella festivalilt, mis kubises hetke kuumimatest artistidest (esinejate nimekiri ajab suu ammuli). Kõik live'd kestavad ligi 50 minutit v.a. Arcade Fire, mis on 2x pikem. Nagu ikka ei garanteeri, et need videod kaua üleval püsivad.


Arcade Fire

Teine video: http://videobam.com/sASEZ


The Kills



The Black Keys



Interpol



Vaata veel:

• Elbow
• Kanye West
• PJ Harvey
  
• Ratatat
• The National

OT: Leidsin lõpuks settingutest Meeldib nupu ja lisasin postituste jagamise võimalused.

The Black Keys kohtub Tarantino ja Rodriguez'ga

Jagasin The Black Keys - Howlin' For You muusikavideo/libatreilerit esmalt oma Tumblr's, kuid passib ju siiagi kenasti, sest muusika kohtub filmiga, Grindhouse filmiga. Pumppüssiga hulkur on saanud endale järeltulija: Muusik kitarr/mootorsaega...

Crystal Fighters - At Home (Acoustic)

Paar kuud tagasi jagasin seda jumaliku kõlaga lugu, millest on nüüd saadaval akustiline versioon, mis jätab alles kõik originaali heaks teinud komponendid ning lisab juurde akustilist võlu. Lisaks sellele pakutakse bändi SoundCloud lehel erinevaid Remix'e, milledest Fusty Delights Remix on üks sümpaatseim Sonic Tramp Remix'i kõrval, kuid esmalt kuulake muidugi seda Acoustic versiooni:

Cosmos Laguna - Karma Cleaner

Tore ikka, et Trash, kes äsja blogi 5-ndat juubelit pidas, nüüd muusikat aktiivselt välja laseb. Tõsi küll, mitte enda loomingut, vaid paneb õla alla mitmetele magamistubades tegutsevatele artistidele, kes just suurte fänninumbritega hoobelda ei saa. Kui paljud olid nt. Cosmos Laguna'st varem midagi kuulnud? Mina igatahes mitte ja aitangi nüüd head sõna/muusikat levitada.

Alustan plaadikujundusest. Ketast ümbritsevad õhukesed pappkaaned (kartong), mille sisse on kleebitud tavapärane läbipaistev plaadihoidja, mis oli mul ühest otsast lahti tulnud. Pole võib-olla kõige õigem liim. Kõik pinnad on kaetud luukere piltidega ja tekstiga, nii must-valge kui ka värvilisega. Kaante vahel on veel A3 mõõdus must-valge poster ja Trash'i visiitkaart. Plaadikujundus on ühesõnaga kena ja ülesehituselt küllaltki ainulaadne, sest ainus Eestis välja antud Digipak album mu riiulis on Orelipoiss - Üheksakümmendüheksa, millel olid ainult paksemad kaaned.


Sooloartist Cosmos Laguna viljeleb instrumentaalset industriaali. Trash ütles eelnevalt, et peaks mulle peale minema kuna kuulan Nine Inch Nails'i jms. ning ta ei eksinud. Lood on valminud aastal 2009, milledest Trash 9+1 tükki välja valis ja õigesse järjekorda seadis. Lugudel pole küll sõnu, kuid iga loo kohta on kaante vahel paarilauseline tekst, mis on kohati väga intiimsed. Näiteks on avalugu Cancer pühendatud artisti emale, kes suri vähki. See teadmine paneb pala hoopis teise nurga alt kuulama ja muudab loo seda võimsamaks.

Cancer

Album pole tegelikult täielikult instrumentaalne, sest nimiloos Karma Cleaner on kuulda moondatud häältega arusaamatu tekst u. nagu Twin Peaks'i kääbuse tagurpidi kõne, mis tekitab loole huvitava atmosfääri. Lemmiklugu on hetkel Chaos City (eriti alates 2:19), mis on täiesti samas liigas nt. hiljutise Daft Punk'i TRON: Legacy soundtrack'ga. Iga kord Karma Cleaner't kuulates mõtlengi, et see sobiks ideaalselt mõne sünge sci-fi filmi taustaks. Tõstan esile veel Underwaterwar'i, Bel-Air Trash Disco ja saladusliku Boonusloo.

Ei näe ühtegi põhjust, miks Cosmos Laguna ei võiks välismaal läbi lüüa ja nüüd ongi teie kord kõrv peale panna ning teistele edasi soovitada, sest mine tea, kus mõni tähtis onu kuulama satub... Maria Minerva pälvis ju Not Not Fun plaadifirma huvi, et kõike võib juhtuda.

"Igavesti EI mainstreamile!"

Chaos city

Tracklist:

1. Cancer
2. Underwaterwar
3. Chaos City
4. Bel-Air Trash Disco
5. Mover
6. Please Don't Kill Me
7. Karma Cleaner
8. Midnight Silence
9. Memory Begins
10. boonuslugu

Kokku 63:21.

Trash'i ülevaade ja ostuinfo:
http://trash-can-dance.blogspot.com/2011/03/cosmos-laguna-karma-cleaner.html

Vaata: Foo Fighters'i dokumentaal

Update: Video on netist maha võetud, aga nüüd on võimalus filmi nt. kinos vaadata.

Kui nädalake tagasi postitatud LCD Soundsystem'i viimane kontsert midagi õpetas, siis seda, et taolised videod tuleb kohe esimesel võimalusel ära vaadata. Sama asi kordus eile Foo Fighters: Back and Forth dokiga, kui bookmarkisin hommikul lingi ära ja õhtuks oli juba läinud. Õnneks on video uuesti üleval ning teist korda ma võimalust käest ei lase. Kes hiljaks jääb, see ilma jääb, või noh leiab siis kuskilt mujalt...

TV On The Radio - Nine Types of Light

Eile ilmus TV On The Radio kauaoodatud uus album ja koos sellega ka 1h pikkune film, mis koosneb kümnest muusikavideost ja intervjuudest erinevate Newyorklastega, kes räägivad unenägudest, armastusest, kuulsusest ja tulevikust. Enne viimast lugu You on veel üks omamoodi humoorikas lõik bändiga.

Märkisin üles lugude algused:

02:27 - Caffeinated Consciousness
05:44 - Second Song
11:03 - New Cannonball Blues
15:10 - No Future Shock
19:37 - Repetition
24:44 - Will Do
28:28 - Keep Your Heart
34:09 - Forgotten
39:24 - Killer Crane
49:17 - You

Album on juba korduvalt läbi kuulatud ja praegused kõrghetked on: Killer Crane (aasta ilusaim lugu), Caffeinated Consciousness, Second Song, Will Do ning You.

THePETEBOX - Where Is My Mind

Kurat seda teab, mitu kaverit sellest Pixies'e loost tehtud on. Isegi Sucker Punch's anti sellele jälle uus kuub, mille soundtrack mulle teadupärast kuigi meelepärane polnud.

Võib aga julgelt väita, et THePETEBOX kaver on üks parimatest. Kõik on nii läbimõeldud ja omal kohal, et kui ei teaks, siis ei oskaks arvatagi, et kõik on sisse mängitud ainult ühe suu, kitarri ja loop-masinaga, lisaks natukene mõnusaid kajaefekte. 5+

mp3: http://www.thepetebox.com/pixiesdownload.htm

The Prodigy jõuab kinoekraanile

Alles eelmine kuu rõõmustasin Foo Fighters'i dokumentaali üle, mis äkki ka kinno jõuab(?) ja nüüd avastasin, et meieni tuuakse The Prodigy: World's On Fire kontsert. Kuupäevaks on 19. aprill (Prodigy koduleht väidab et 14. aprill) ja uurisin välja, et DVD/Blu-ray ilmub 23. mail.

See aitab ehk osaliselt haavu parandada, et ei käinud neid aastaid tagasi Saku suurhallis vaatamas.

Positiivne, et Forum Cinemas ikka muusikat ekraanidele toob. Juba ülehomme on Faithless kontsert.


Lood peaksid olema järgnevad:

1. Intro
2. Breathe
3. Omen
4. Colours
5. Thunder
6. Warrior's Dance
7. Firestarter
8. Run With The Wolves
9. Weather Experience
10. Voodoo People
11. Omen Reprise
12. Invaders Must Die
13. Smack My Bitch Up
14. Take Me To The Hospital
15. Everybody In The Place
16. Their Law
17. Out Of Space

Treiler:

Vaata: LCD Soundsystem viimane kontsert

Loomulikult pole ma jõudnud seda 2. aprillil toimunud mammutkontsertit (3h ja 41min) ise veel täies mahus läbi vaadata. Küll aga tsekkisin lugu North American Scum'i, milles laulavad/kisavad taustavokaali mikrofonidesse rühmitus nimega Arcade Fire.

Niisiis, pärast kolme albumit pandigi pillid kotti, kurb. Proovisin veel unise peaga Wikipediast põhjust leida, kuid ei õnnestunud ning ega sel polegi tähtsust, sest muusika jääb ja Daft Punk mängib mu kodus edasi...

via anglofiilist melomaani pihtimused

Kuula: Foo Fighters - Wasting Light

Wasting Light jõuab müügilettidele 12. aprillil, kuid Foo Fighters riputas juba terve albumi SoundCloud'i, mis esimese kuulamise põhjal aasta parimate hulka kahjuks ei mahu. Pettusin tegelikult juba nende eelmises üllitises, hakkavad väsima ja ennast kordama. Muidu esimene singel Rope meeldis juba varem, samas kui nt. White Limo albumilt väljajätmise üle poleks üldse kurvastanud. Igaühele oma.

Tundub, et FF saabki kõige paremini hakkama just ballaadilike lugudega nagu nt. I Should Have Known ja Walk. Õigemini siis FF'le omaselt algavad lood rahulikult ja kerivad järjest tuure juurde. Igatahes see on mu väga toores arvamus ainult ühe kuulamise põhjal.

Soovitaksin siinkohal FF trummari Taylor Hawkins'i eelmise aasta soolokat Red Light Fever, kus paaris loos tegid kaasa Queen'i liikmed Brian May ja Roger Taylor. Lisaks, kui oled juhtumisi viimased 2 aastat kivi all elanud ega pole kuulnud supergrupist Them Crooked Vultures (Grohl, Homme, Paul Jones), siis on sul magus komm lutsutada.





Registreerisin end ka HeliPilves ära, sest olen sinna viimasel ajal palju sattunud. Panin igaks petteks blogi paremasse veergu lingi, kui keegi soovib oma loomingut jagada.