Olen juba piisavalt kaua Miyazaki filmide muljetamisega viivitanud. Animed sai nädala alguses ära vaadatud.Kõikide laste rõõmuks on My Neighbor Totoro (Tonari no Totoro) (1988) täis suuri ja väikeseid armsaid loomakesi eesotsas Totoro'ga, kes on muuseas stuudio Ghibli maskott, mida näeb nende iga filmi alguses. Tema suu oli omaette vaatamisväärsus. Kui suu oli kinni, siis oli see hästi väike, aga kui ta naeris või haigutas, siis venisid suu nurgad silmadeni ja ilmusid nähtavale laiad hambad. Kinnise suuga oli ta nunnum...
Samas see irvitav kassibuss oli suhteliselt creepy! Seostus kohe Alice Imedemaal Irvik-Kassiga, keda ma äkki lapsena pelgasin?? Huvitav, kas väikesed lapsed kardavad seda kassibussi?
Kaks uudishimulikku tüdrukut kohtasid veel elavate Tahmateradega (ingl. k. soot), kes valguse saabudes peitu pugesid. Need samad mustad tahmaterad tegid ägeda comeback'i Spirited Away's. Muidu animatsiooni tase pole Totoro's nii vapustav, kui eelpool nimetatus.
Trivia järgi on film autobiograafilise sisuga. Lapsena oli Miyazaki ema 9 aastat tuberkoloosiga haiglas. Filmis oli tüdrukute ema haiglas. Tuleb tunnistada, et sarnane teema pole minulegi võõras. Õnneks pole film kuigi dramaatiline, vaid lõbus lastefilm, mis sobib ideaalselt tervele perele.
KazumiHarakiri ütles: "Ole valmis Totoro tunnuslugu laulma. See kummitas mind päris kaua." - Sul oli õigus, jäi ka mind kummitama :)
8/10
Loe lisaks:
http://cinema.rockwitch.com/2008/05/18/filmiarvustus-minu-naaber-totoro-1988/ 8,5/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar