Olin varasemat PJ Harvey't vähe kuulanud (viga, mida nüüd proovin parandada), kuid olen veendunud, et Let England Shake on tema parim ja küpseim kauamängiv. Kui midagi ette heita, siis ainult seda, et mõned lood on häbematult lühikesed. Samas on need tosin lugu ja kogukestvus 40 minutit täpselt paras. Pikkade plaatidega on ikka see, et peale esimest kuulamist hakkad hiljem ainult enim meeldejäänud lugusid ketrama ja ülejäänud albumi "unustad", eriti kuna uut muusikat tuleb kogu aeg nii palju peale.
Õnneks oli Let England Shake'ga kohe alguses selge, et see on midagi väga erilist ja olen kuu aja jooksul selle juurde ikka ja jälle naasnud. LES figureerib raudselt paljudes aastalõpu edetabelites ning saab olema kindlasti üheks tähtsaimaks albumiks sel aastal.
Väga raske on ainult ühte lugu välja tuua! Loodan, et kuulate tervet albumit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar