laupäev, 4. aprill 2009

My Bloody Valentine 3D

Nagu mitmel korral olen maininud oli huvi My Bloody Valentine (2009) vastu puhtalt 3D aspekti tõttu, sest animatsioonid või kontsert läbi 3D-prillide on üks asi, aga slasheril oli kõva meelelahutuse potentsiaal täitsa olemas ning mu lootusi ei petetud. Film ise on loomulikult juustune ja ilma 3D-ta langeks hinne märgatavalt, kuigi mitmeid pööraseid mõrvu või nt. paljuräägitud alasti chicki saaks edukalt "nautida" ka tavaversioonis ilma midagi kaotamata.

Sisu polnud muidu kõikse hullem ja ma lausa huviga nuputasin, kes see ennast kaevurimaski taga siis varjab. Peaaegu lõpuni kahtlustasin ühte tüüpi, mis osutus siiski valeks, kuigi vastus on tegelikult nii obvious. Lõpus ajas mul üks asi harja punaseks: miks tüdruk kohe ei tulistanud, vaid vahtis niisama pealt, kuidas nad kahekesi kaklesid!?


Mõrvad ruulisid, naersin iga kord kõvasti, kui kirkaga läbi silma, lõua või mille iganes virutati. 3D-d kasutati kõikmõeldaval moel ära nt. lendav kirka või sihtiv püssitoru. Ühe kuuli teekonda näitas aegluubis u. nii nagu Wanted's ja sel hetkel mõtlesin, kui awesome oleks Wanted 3D-s olnud! 3D seks polnud midagi erilist, sest a) kaamera näitas põhiliselt igavaid üldplaane ja b) seksijaks oli vist filmi koledaim tädi.
7/10

Lahe koht, kus püssitoru liikus aeglaselt paremalt vasakule
ja tekitas tunde, et sind ennast sihitakse.

Nii see 3D töötabki. Kaader on muide treilerist.

neljapäev, 2. aprill 2009

Duck, You Sucker

Ei taha mõeldagi mitu päeva mul nüüd see Ennio Morricone theme kõrvus püsib: "Sean, Sean, Sean"... Olen taaskord valiku ees, millist pealkirja kasutada, kas Duck, You Sucker (1971), orig. Giù la testa või A Fistful of Dynamite, mis seoks kõige paremini Leone varasemate vesternidega, kuigi seda peetakse lavastaja nö. mustaks lambaks. Jään Duck, You Sucker juurde, mis kõlab lahedalt ja filmis oli see lause elulise tähtsusega...

Mul on juba mitu kuud Leone dollaritriloogia arvustused võlas koos veel mõnede vesternitega. Ses suhtes sobis mulle seekordne ühisvaatamine igati hästi, et äkki annab põhjust nendegi kohta varsti mõne sõna öelda.

Mulle meeldis väga filmi esimene pool, mis tutvustas kahte peategelast Juan'i ja John'i. Esimene on Mehhiko bandiit ja teine dünamiidi ekspert Iirimaalt! Paras paar. Koos satuvad nad Mehhiko revolutsiooni keskele ja filmi teine pool läheb tunduvalt süngemaks: seina ääres mahalaskmised ja üks jõhker genotsiid. Õhku lastakse kõikemõeldavaid asju alates rongidest ja lõpetades sildadega. Üks kuulipilduja oli nii kõva laskevõimega, et nihutas laipa mööda maad edasi!

Leone kasutas filmi alguses ühte oma trademarki eriti ekstreemselt nt. silmade close-up oli nii lähedal, et võis kerge vaevaga kokku lugeda kõik ripsmekarvad. Päris võigas oli vaadata toitu mugivat suud nii lähedalt. Muus osas kaameratöö eriti silma ei paistnud, kui see varem mainitud genotsiidi kaader välja arvata, mis oli väga efektne. Kõik dünamiidiga õhkulaskmised muidugi ka. Kõige veidram stseen oli haige häälega kaagutanud kanaga...


Olete tähele pannud, et peaaegu kõik ühisvaatamiste filmid on olnud siiani mitte ingliskeelsed, ainsaks erandiks siis Hunger. Duck, You Sucker'ga trend jätkus, kuigi juhuse tahtel sattus mulle jälle inglise dublaažiga versioon, mida tavaliselt alati väldin. Muuseas 16. aprilli film on veel lahtine, tehke Orkutis pakkumisi.
8/10

Yeah Yeah Yeahs - It's Blitz!


Kasutan seekord väga lihtsat süsteemi ja hindan igat lugu eraldi, kuigi nii on tegelikult palju raskem:
  1. Zero - 10/10
  2. Heads Will Roll - 9/10
  3. Soft Shock - 7/10
  4. Skeletons - 8/10
  5. Dull Life - 9/10
  6. Shame and Fortune - 8/10
  7. Runaway - 8/10
  8. Dragon Queen - 7/10
  9. Hysteric - 9,5/10
  10. Little Shadow - 9/10
Keskmine hinne: 8,45

Deluxe edition sisaldab veel 4 akustilist lugu. Album on teistsuguse kõlaga kui kaks eelmist, rohkem tantsuline ja elektrooniline, kuid siiski vana hea Yeah Yeah Yeahs. Zero video.


Lugesin juhuslikult bändi Wikipedia lehelt KO at Home vana uudise kohta. See on laulja Karen O enda tehtud demo CD, mille ta andis Dave Sitek'le (TV on the Radio), kuid album läks 2006. aasta lõpus internetti rändama. Plaadil on 14 lugu, põhiliselt akustilise kitarriga. Karen O polnud sellest intsidendist muidugi kuigi vaimustatud, kuid nagu ta ise kommenteeris: "shit happens".

Moby tuleb Õllesummerile


Täna pole enam 1. aprill, seega... olen 8. juulil Tallinna Lauluväljakul.

"Taolise kaliibriga superstaari nagu Moby esinemine Õllesummeril annab sel aastal festivalile hoopis suuremad mõõtmed," ütles Õllesummeri peakorraldaja Marje Hansar. "Kuna artist esineb meie regioonis esmakordselt, on oodata tuhandeid külalisi naaberriikidest."

Kauaaegne kontserti soov saab lõpuks täidetud! Ja ma veel muretsesin, et pean tema pärast suvel Lätti Positivus festival'le minema, kuid tuleb hoopis koju kätte. Eelmise aasta Franz Ferdinand saab ületatud for sure. Kodukal veel seda kuupäeva pole, kuid eks peagi ilmub.

http://melu.ee/index.php?id=6967

Will Ferrell: You're Welcome America - A Final Night with George W Bush

Viimane nn. arvustus oli filmist W. ja nüüd on järg Will Ferrell: You're Welcome America - A Final Night with George W Bush (2009) käes. See on 90 min. pikkune show, mida koomik etendas isegi mõnda aega Broadway'l. Tema kunagised lühisketchid Bush'st olid kuldaväärt, kuid ega seegi päris ajaraisk pole. Veidi lühem ja naljakam oleks ainult võinud olla.

Ferrell käis läbi terve Bushi karjääri ja kasutas mõnikord ekspresidendi päriselt öelduid lauseid, mille puhul süttis ekraanil tuli Actual Quote nagu näiteks: "The decision to remove Saddam Hussein was the right decision early in my presidency; it is the right decision at this point in my presidency; and it will forever be the right decision." Ainult Bush suudaks nii jaburaid asju välja mõelda (öelda), mis teebki asja tragikoomiliseks.


Mul ei mahtunud W. säästuarvustusse see seik, et Bush on ju teatavasti väga usklik inimene. Filmist selgus, et tähtsate kokkusaamiste lõpus ütles ta "Let us pray.", mida siis kõik kohalviibijad ka tegid - see oli üks paljudest naljadest, mida Ferrell laval järgi tegi. Üks jaburaim ja ühtlasi 100% tõsi lugu oli Maroko riigi pakutud 2000 ahvist, keda treeniti Iraagis miine otsima... Ma ei saanud lõpuks aru, kas nad saadeti sinna päriselt või jäi see ainult ideeks. See ahvide asi käis läbi ka W. filmist.

Veel mõned märksõnad parimatest paladest: western grip handjob, muff, Diego Luna, threesome.
6/10

Why are you the only one in this family with a Texas accent?
It makes no sense!

They don't call me "The Reading President" for nothing.


I always thought that threesome was three people + yourself...