Ei ole ma mixtape'e unustanud, kaugel sellest! Mis siis, et algselt plaanitud iganädalane rubriik on veninud mitme kuu pikkuseks. 3 on nüüd igatahes tehtud, kõik järgmised on juba boonus.
Seekordseks teemaks valisin siis kaverid, mille idee sain Lissie - Pursuit Of Happiness suurepärasest kaverist. Lugude järjekorra koostamisel oli seda ka kõige lihtsam paigutada, sest Lissie räägib esinemise alguses, et on jäänud veel üks lugu.
Immigrant Song'i kaver oli pikalt küsimärgi all, sest seda peaksid absoluutselt kõik nüüdseks teadma, kui on kasvõi korra The Girl with the Dragon Tattoo treilerit näinud, aga ei saanud ikka nii head kaverit välja jätta. Kuna ma ei tahtnud kahte lugu ühelt artistilt panna, siis jätsin välja Nine Inch Nails - Zoo Station (U2) ja asendasin selle Depeche Mode - So Cruel'ga, kusjuures U2 lugude valik oli suur.
The Weeknd - Dirty Diana on kõige värskem lugu ja tegelikult ainsana tasuta jagatav. Loodan, et seekord mingit jama ei teki. Sain nimelt eelmise mixtape'i kohta mingi autoriõiguse teate, et pean maha võtma või muidu... Seal oli mul 2 lugu, mis polnud tasuta jagatavad ja nagu ma aru saan siis jama tuli just sellest, et ma neid lugusid eraldi linkisin. "Lae alla" link on mul seal siiani üleval, eesti keele plussid.
Vanimad kaverid on The White Stripes'lt ja Moby'lt. Viimasega äkki üllatan ka kedagi, kellel on Moby'st mingi kindel eelarvamus vms. Tema 1996. aasta punk rock album "Animal Rights" ongi tegelikult mu lemmik. Kahjuks pidin välja jätma New Dawn Fades (Joy Division), mis oli Heat'i soundtrackil.
Lõppu veel üks huvitav seik. Võin vist kindlalt väita, et olen ainus inimene maailmas, kelle mixtape'e on mängitud tema sünnipäeval, kus sünnipäevalaps/mixtape'i koostaja ise üldse ei viibinudki... Tervitused siinkohal Filmsmusic fäns'n'club 99% - Ihaste diviisile!
Suurim erinevus aasta lemmikute ja enimkuulatud vahel tuleb sellest, et enimkuulatud nimekirja satub ka artiste/lugusid varasematest aastatest. Näiteks Foo Fighters'i kõikide albumite uuesti läbikuulamine viiski nad esimeseks, samas kui PJ Harvey põhimõtteliselt ainult ühe albumiga (natukene kuulasin ka eelmisi) ei jäänud kaugele maha. Lugude puhul on üldiselt sama olukord, et see ei kajasta päris aasta lemmikuid ja näiteks aasta lõpus ilmunud albumeid ei jõudnud lihtsalt piisavalt palju kuulata, et need topi pääseks (nt. The Black Keys).
